interactive GDPR 2016/0679 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2016/0679 ET jump to: cercato: 'pädevus' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl

index pädevus:

1 Artikkel 56 Juhtiva järelevalveasutuse pädevus

1 Artikkel 81 Menetluse peatamine

whereas pädevus:

definitions:

cloud tag:

and the number of total unique words without stopwords is: 261

Artikkel 54

Järelevalveasutuse asutamise eeskirjad

1. Liikmesriik sätestab õigusega:

a)	järelevalveasutuse asutamise;

b)	järelevalveasutuse liikme ametisse nimetamiseks nõutava kvalifikatsiooni ja tingimused;

c)	eeskirjad ja menetlused järelevalveasutuse liikme või liikmete ametisse nimetamiseks;

d)	järelevalveasutuse liikme või liikmete vähemalt nelja aasta pikkuse ametiaja, välja arvatud pärast 24. maid 2016 esimest korda ametisse nimetamisel, mil osa liikmete ametiaeg võib olla lühem, kui see on vajalik, et kaitsta järkjärgulise ametisse nimetamise abil järelevalveasutuse sõltumatust;

e)	selle, kas ja kui mitmeks ametiajaks saab järelevalveasutuse liiget või liikmeid ametisse tagasi nimetada, ning

f)	tingimused, mis reguleerivad järelevalveasutuse liikme või liikmete ja töötajate kohustusi, nende kohustustega kokkusobimatuid tegevusi, tegevusalasid ja hüvesid ametiajal ja pärast selle lõppu ning töösuhte lõppu käsitlevad normid.

2. Järelevalveasutuse liige või liikmed ja töötajad on kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega kohustatud nii ametiaja jooksul kui ka pärast seda hoidma ametisaladust seoses igasuguse konfidentsiaalse teabega, mis on neile teatavaks saanud nende ülesannete täitmisel või volituste kasutamisel. Liikmete ametiaja jooksul kohaldatakse seda ametisaladuse hoidmise kohustust eelkõige juhtudel, kui füüsilised isikud teavitavad käesoleva määruse rikkumistest.

2. jagu

pädevus, ülesanded ja volitused

Artikkel 55

pädevus

1. Järelevalveasutus on oma liikmesriigi territooriumil pädev täitma ülesandeid ja kasutama volitusi, mis on talle kooskõlas käesoleva määrusega antud.

2. Kui töötlejad on avaliku sektori või eraõiguslikud asutused, kes tegutsevad artikli 6 lõike 1 punktide c või e alusel, on pädevaks asutuseks asjaomase liikmesriigi järelevalveasutus. Sel juhul artiklit 56 ei kohaldata.

3. Järelevalveasutused ei ole pädevad korraldama järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle, mida kohtud teevad oma õigust mõistvat funktsiooni täites.

Artikkel 56

Juhtiva järelevalveasutuse pädevus

1. Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, on vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena kõnealuse vastutava töötleja või volitatud töötleja tehtud piirülese isikuandmete töötlemise toimingu suhtes kooskõlas artiklis 60 sätestatud menetlusega.

2. Erandina lõikest 1 on järelevalveasutus pädev menetlema talle esitatud kaebust või käesoleva määruse võimalikku rikkumist, kui küsimus on seotud ainult tema liikmesriigis asuva tegevuskohaga või mõjutab oluliselt ainult tema liikmesriigis asuvaid andmesubjekte.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel teavitab järelevalveasutus sellest küsimusest viivitamatult juhtivat järelevalveasutust. Kolme nädala jooksul pärast teavitamist otsustab juhtiv järelevalveasutus, kas ta asub juhtumit kooskõlas artiklis 60 sätestatuga menetlema, võttes arvesse seda, kas vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht on teda teavitanud järelevalveasutuse liikmesriigis.

4. Kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit käsitleda, kohaldatakse artiklis 60 sätestatud menetlust. Juhtivat järelevalveasutust teavitanud järelevalveasutus võib juhtivale järelevalveasutusele esitada otsuse eelnõu. Juhtiv järelevalveasutus võtab seda eelnõu täiel määral arvesse artikli 60 lõikes 3 osutatud otsuse eelnõu ettevalmistamisel.

5. Kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit mitte käsitleda, käsitleb seda juhtumit kooskõlas artiklitega 61 ja 62 see järelevalveasutus, kes juhtivat järelevalveasutust teavitas.

6. Piiriülese isikuandmete töötlemise toimingu puhul on vastutava töötleja või volitatud töötleja ainus partner juhtiv järelevalveasutus.

Artikkel 81

Menetluse peatamine

1. Kui liikmesriigi pädeval kohtul on teavet, et teise liikmesriigi kohtus toimub sama vastutava töötleja või volitatud töötleja töötlemistegevusega seoses samasisuline menetlus, võtab ta ühendust teise liikmesriigi kohtuga, et saada kinnitust sellise menetluse olemasolust.

2. Kui teise liikmesriigi kohtus toimub sama vastutava töötleja või volitatud töötleja töötlemistegevusega seoses samasisuline menetlus, võib pädev kohus, välja arvatud kohus, kuhu pöörduti esimesena, oma menetluse peatada.

3. Kui menetlus toimub esimese astme kohtus, võib kohus, välja arvatud kohus, kuhu pöörduti esimesena, ühe menetlusosalise taotlusel ka pädevusest keelduda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes asjades pädev ja kui asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab neid kohtuasju liita.

whereas

(20) Kui käesolevat määrust kohaldatakse muu hulgas kohtute ja muude õigusasutuste tegevuse suhtes, võiks liidu või liikmesriigi õiguses täpsustada isikuandmete töötlemise toimingud ja -menetlused, mis on seotud isikuandmete töötlemisega kohtute ja muude õigusasutuste poolt.
Kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel, sealhulgas otsusetegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni.
Selliste andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik teha ülesandeks liikmesriigi kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele, kes peaksid eelkõige tagama käesoleva määruse eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende käesoleva määruse kohastest kohustustest ning käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi.

- = -

(130) Kui järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, ei ole juhtiv järelevalveasutus, peaks juhtiv järelevalveasutus tegema tihedat koostööd kaebuse saanud järelevalveasutusega kooskõlas käesoleva määruse koostööd ja järjepidevust käsitlevate sätetega.
Sellistel juhtudel peaks juhtiv järelevalveasutus tegema õiguslike tagajärgede tekitamise eesmärgiga meetmeid võttes (sealhulgas trahve määrates) kõik, et võtta arvesse selle järelevalveasutuse seisukohta, kellele kaebus esitati ja kellele peaks jääma pädevus viia koostöös juhtiva järelevalveasutusega läbi uurimist oma liikmesriigi territooriumil.

- = -

(143) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus esitada Euroopa Kohtule andmekaitsenõukogu otsuste tühistamiseks hagi ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tingimustel.
Kui selliste otsuste adressaadiks olevad asjaomased järelevalveasutused soovivad esitada hagi otsuste tühistamiseks, peavad nad tegema seda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 kahe kuu jooksul alates sellest, kui otsused neile teatavaks tehti.
Kui andmekaitsenõukogu otsused puudutavad otseselt ja isiklikult vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või kaebuse esitajat, võivad nad esitada hagi selliste otsuste tühistamiseks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 kahe kuu jooksul alates asjaomaste otsuste avaldamisest andmekaitsenõukogu veebisaidil.
Ilma et see piiraks seda ELi toimimise lepingu artiklist 263 tulenevat õigust, peaks igal füüsilisel või juriidilisel isikul olema õigus pöörduda liikmesriigi pädeva kohtu poole tõhusa õiguskaitsevahendi saamiseks järelevalveasutuse otsuse vastu, millel on selle isiku suhtes õiguslikud tagajärjed.
Selline otsus on eelkõige seotud järelevalveasutuse uurimis-, parandus- ja loaandmisvolitustega või kaebuste rahuldamata jätmise või tagasilükkamisega. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ei hõlma siiski järelevalveasutuste õiguslikult mittesiduvaid meetmeid, näiteks järelevalveasutuse esitatud arvamusi või nõuandeid.
Järelevalveasutuse vastu tuleks algatada menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus järelevalveasutus asub, ning see tuleks viia läbi kooskõlas asjaomase liikmesriigi menetlusõigusega.
Nendel kohtutel peaks olema täielik pädevus, mis peaks hõlmama pädevust vaadata läbi kõik arutatava kohtuasja seisukohast asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud.

- = -

(144) Kui kohtul, kus algatati menetlus järelevalveasutuse otsuse vastu, on põhjust arvata, et teise liikmesriigi pädevas kohtus on algatatud menetlus seoses sama töötlemisega, näiteks sama vastutava töötleja või volitatud töötleja töötlemistegevusega seotud samas asjas või kasutades sama hagi alust, peaks ta võtma ühendust selle kohtuga, et kinnitada sellise seotud menetluse olemasolu.
Kui need seotud menetlused on käimas teise liikmesriigi kohtus, võib mis tahes kohus, välja arvatud kohus, kuhu pöörduti esimesena, peatada oma menetluse, või võib ühe osapoole taotlusel loobuda pädevusest esimesena hagi saanud kohtu kasuks, kui nimetatud kohtul on kõnealuse menetluse suhtes pädevus ja tema asukohariigi õigus võimaldab selliste seotud menetluste liitmist.
Menetlused loetakse omavahel seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.

- = -

dal 2004 diritto e informatica