interactive GDPR 2016/0679 ET

1. Käesolevat määrust kohaldatakse isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need kavatsetakse andmete kogumisse kanda.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui

a)	isikuandmeid töödeldakse muu kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus;

b)	liikmesriigid töötlevad isikuandmeid sellise tegevuse käigus, mis kuulub ELi lepingu V jaotise 2. peatüki kohaldamisalasse;

c)	isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus;

d)	isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil.

3. Liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Määrust (EÜ) nr 45/2001 ja muid sellisele isikuandmete töötlemisele kohaldatavaid liidu õigusakte tuleb kooskõlas artikliga 98 kohandada vastavalt käesoleva määruse põhimõtetele ja normidele.

4. Käesolev määrus ei piira direktiivi 2000/31/EÜ, eelkõige selle artiklites 12–15 esitatud vahendusteenuste osutajate vastutust käsitlevate õigusnormide kohaldamist.

Artikkel 3

Territoriaalne kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse liidus asuvate andmesubjektide isikuandmete töötlemise suhtes mujal kui liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt, kui andmete töötlemine on seotud

a)	liidus asuvatele andmesubjektidele kaupade ja teenuste pakkumisega, olenemata sellest, kas andmesubjekt peab maksma tasu, või

b)	nende tegevuse jälgimisega, kui see tegevus toimub liidus.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes vastutava töötleja poolt, kelle asukoht ei ole liidus, vaid kohas, kus rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust.

Artikkel 5

Isikuandmete töötlemise põhimõtted

1. Isikuandmete töötlemisel tagatakse, et

a)	töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev („seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus“);

isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus; isikuandmete edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil ei loeta artikli 89 lõike 1 kohaselt algsete eesmärkidega vastuolus olevaks („eesmärgi piirang“);

c)	isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt („võimalikult väheste andmete kogumine“);

d)	isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud ning et võetakse kõik mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutaks või parandataks viivitamata („õigsus“);

isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse; isikuandmeid võib kauem säilitada juhul, kui isikuandmeid töödeldakse üksnes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt artikli 89 lõikele 1, eeldusel et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks rakendatakse käesoleva määrusega ettenähtud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid („säilitamise piirang“);

isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid („usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“);

2. Lõike 1 täitmise eest vastutab ja on võimeline selle täitmist tõendama vastutav töötleja („vastutus“).

Artikkel 6

Isikuandmete töötlemise seaduslikkus

1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:

a)	andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil;

b)	isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele;

c)	isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks;

d)	isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

e)	isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks;

f)	isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.

Esimese lõigu punkti f ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel.

2. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega lõike 1 punktide c ja e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine, sealhulgas teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu see on sätestatud IX peatükis.

3. Lõike 1 punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse:

a)	liidu õigusega või

b)	vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.

Isikuandmete töötlemise eesmärk määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses või see on lõike 1 punktis e osutatud isikuandmete töötlemise osas vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. See õiguslik alus võib sisaldada erisätteid, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist, sealhulgas üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust, töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks, nagu näiteks meetmed teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu need on sätestatud IX peatükis. Liidu või liikmesriigi õigus vastab avaliku huvi eesmärgile ning on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga.

4. Kui isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, ei põhine andmesubjekti nõusolekul või liidu või liikmesriigi õigusel, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada artikli 23 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine, võtab vastutav töötleja selle kindlakstegemiseks, kas muul eesmärgil töötlemine on kooskõlas eesmärgiga, mille jaoks isikuandmeid algselt koguti, muu hulgas arvesse

a)	seost nende eesmärkide, mille jaoks isikuandmeid koguti, ja kavandatava edasise töötlemise eesmärkide vahel;

b)	isikuandmete kogumise konteksti, eelkõige andmesubjektide ja vastutava töötleja vahelist seost;

c)	isikuandmete laadi, eelkõige seda, kas töödeldakse isikuandmete eriliike vastavalt artiklile 9 või süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid vastavalt artiklile 10;

d)	kavandatava edasise töötlemise võimalikke tagajärgi andmesubjektide jaoks;

e)	asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu, milleks võivad olla näiteks krüpteerimine ja pseudonümiseerimine.

Artikkel 9

Isikuandmete eriliikide töötlemine

1. Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:

a)	andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa andmesubjekt lõikes 1 nimetatud keeldu tühistada;

töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega niivõrd, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega või liikmesriigi õiguse kohase kollektiivlepinguga, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

c)	töötlemine on vajalik selleks, et kaitsta andmesubjekti või teise füüsilise isiku elulisi huve, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;

töödeldakse poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mittetulundusühingu õiguspärase tegevuse raames, mille suhtes kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, ning tingimusel, et töötlemine käsitleb ainult asjaomase ühingu liikmeid või endisi liikmeid või isikuid, kes on kõnealuse ühinguga püsivalt seotud tema tegevuse eesmärkide tõttu, ning et isikuandmeid ei avalikustata väljaspool seda ühingut ilma andmesubjekti nõusolekuta;

e)	töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;

f)	töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni;

g)	töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud;

töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral või kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete tagamine tervishoiu ning ravimite või meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, millega nähakse ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige ametisaladuse hoidmine,

töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt artikli 83 lõikele 1, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.

3. Lõikes 1 osutatud isikuandmeid võib töödelda lõike 2 punktis h osutatud eesmärkidel, kui neid andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus.

4. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.

Artikkel 10

Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemine

Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid töödeldakse artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste terviklikku registrit peetakse ainult ametiasutuse järelevalve all.

Artikkel 14

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt

1. Kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, teeb vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks järgmise teabe:

a)	vastutava töötleja ning asjakohasel juhul vastutava töötleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

b)	asjakohasel juhul andmekaitseametniku kontaktandmed;

c)	isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

d)	asjaomaste isikuandmete liigid;

e)	asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta;

asjakohasel juhul teave selle kohta, et vastutav töötleja kavatseb edastada isikuandmed kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile, ning teave kaitse piisavust käsitleva komisjoni otsuse olemasolu või puudumise kohta või artiklis 46 või 47 või artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamise korral viide asjakohastele või sobivatele kaitsemeetmetele ja nende koopia saamise viisile või kohale, kus need on tehtud kättesaadavaks.

2. Peale lõikes 1 osutatud teabe esitab vastutav töötleja andmesubjektile järgmise teabe, mis on vajalik andmesubjekti suhtes õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

a)	isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

b)	kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

c)	teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist ning esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta;

d)	kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil a või artikli 9 lõike 2 punktil a, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, ilma et see mõjutaks enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud isikuandmete töötlemise seaduslikkust;

e)	teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

f)	teave isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest,

g)	teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

3. Vastutav töötleja esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe:

a)	mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, võttes arvesse isikuandmete töötlemise konkreetseid asjaolusid, või

b)	kui isikuandmeid kasutatakse andmesubjekti teavitamiseks, siis hiljemalt asjaomase andmesubjekti esmakordse teavitamise ajal, või

c)	kui isikuandmeid kavatsetakse avaldada teisele vastuvõtjale, siis hiljemalt andmete esimese avaldamise ajal.

4. Kui vastutav töötleja kavatseb isikuandmeid edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, esitab vastutav töötleja andmesubjektile enne isikuandmete edasist töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe.

5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui ja sel määral mil

a)	andmesubjektil on see teave juba olemas;

selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi, eelkõige kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud, või sel määral mil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustus tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral. Sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe avalikult kättesaadavaks;

c)	isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, milles nähakse ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks, või

d)	isikuandmed peavad jääma salajaseks liidu või liikmesriigi õigusega reguleeritava ametisaladuse hoidmise kohustuse, sealhulgas põhikirjajärgse saladuse hoidmise kohustuse tõttu.

Artikkel 15

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1. Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega:

a)	töötlemise eesmärk;

b)	asjaomaste isikuandmete liigid;

c)	vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, eelkõige kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

d)	kui võimalik, siis kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

e)	teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt andmesubjekti puudutavate isikuandmete parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist või esitada vastuväide sellisele isikuandmete töötlemisele;

f)	teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

g)	kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, siis olemasolev teave nende allika kohta;

h)	teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

2. Kui isikuandmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on andmesubjektil õigus olla teavitatud edastamisega seoses artikli 46 kohaselt kehtestatavatest asjakohastest kaitsemeetmetest.

3. Vastutav töötleja esitab töödeldavate isikuandmete koopia. Kui andmesubjekt taotleb lisakoopiaid, võib vastutav töötleja küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks. Kui andmesubjekt esitab taotluse elektrooniliselt, esitatakse ka teave üldkasutatavate elektrooniliste vahendite kaudu, kui andmesubjekt ei taotle teisiti.

4. Lõikes 3 osutatud koopia saamise õigus ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

3. jagu

Parandamine ja kustutamine

Artikkel 20

Andmete ülekandmise õigus

1. Andmesubjektil on õigus saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning masinloetaval kujul ning õigus edastada need andmed teisele vastutavale töötlejale, ilma et vastutav töötleja, kellele kõnealused isikuandmed on esitatud, seda takistaks, kui

a)	töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktis a või artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud nõusolekul või artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud lepingul ning

b)	töödeldakse automatiseeritult.

2. Kui andmesubjekt kasutab lõike 1 kohaselt andmete ülekandmise õigust, on tal õigus nõuda, et vastutav töötleja edastab andmed otse teisele vastutavale töötlejale, kui see on tehniliselt teostatav.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud õiguse kasutamine ei piira artikli 17 kohaldamist. Seda õigust ei kohaldata töötlemise suhtes, mis on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

4. Lõikes 1 osutatud õigus ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

4. jagu

Õigus esitada vastuväiteid ja automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemine

Artikkel 21

Õigus esitada vastuväiteid

1. Andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub artikli 6 lõike 1 punkti e või f alusel, sealhulgas nendele sätetele tugineva profiilianalüüsi suhtes. Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil.

2. Isikuandmete töötlemisel otseturunduse eesmärgil on andmesubjektil õigus esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes sellisel turunduslikul eesmärgil, sealhulgas profiilianalüüsi suhtes sel määral mil see on seotud kõnealuse otseturundusega.

3. Kui andmesubjekt esitab vastuväiteid otseturunduse eesmärgil toimuva andmete töötlemise suhtes, ei tohi isikuandmeid sellisel eesmärgil enam töödelda.

4. Hiljemalt andmesubjekti esmakordsel teavitamisel juhitakse andmesubjekti tähelepanu selgesõnaliselt lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusele ning vastav teave esitatakse selgelt ja eraldi igasugusest muust teabest.

5. Infoühiskonna teenuste kasutamisega seoses ja direktiivi 2002/58/EÜ sätetest olenemata võib andmesubjekt kasutada oma õigust esitada vastuväiteid, tehes seda automatiseeritud vahendite teel, mis põhinevad tehnilistel kirjeldustel.

6. Kui isikuandmeid töödeldakse teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt artikli 89 lõikele 1, on andmesubjektil oma konkreetsest olukorrast lähtudes õigus esitada vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, välja arvatud juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks.

Artikkel 25

Lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse

1. Võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia viimast arengut ja rakendamise kulusid ning töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti töötlemisest tulenevaid füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid erineva tõenäosuse ja suurusega ohte, rakendab vastutav töötleja nii töötlemisvahendite kindlaksmääramisel kui ka isikuandmete töötlemise ajal asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, nagu pseudonümiseerimine, mis on vajalikud andmekaitsepõhimõtete (nagu võimalikult väheste andmete kogumine) tõhusaks rakendamiseks ja vajalike kaitsemeetmete lõimimiseks isikuandmete töötlemisse, et täita käesoleva määruse nõudeid ja kaitsta andmesubjektide õigusi.

2. Vastutav töötleja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, millega tagatakse, et vaikimisi töödeldakse ainult isikuandmeid, mis on vajalikud töötlemise konkreetse eesmärgi saavutamiseks. See kehtib kogutud isikuandmete hulga, nende töötlemise ulatuse, nende säilitamise aja ja nende kättesaadavuse suhtes. Nende meetmetega tagatakse eelkõige see, et isikuandmeid ei tehta vaikimisi ilma asjaomase isiku sekkumiseta määramata füüsiliste isikute ringile kättesaadavaks.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete järgimise tõendamise elemendina võib kasutada artikli 42 kohast heakskiidetud sertifitseerimismehhanismi.

Artikkel 27

Väljaspool liitu asuvate vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate esindajad

1. Kui kohaldatakse artikli 3 lõiget 2, siis määrab vastutav töötleja või volitatud töötleja kirjalikult oma esindaja liidus.

2. Nõuet ei kohaldata:

kui isikuandmete töötlemine on juhtumipõhine, see ei hõlma artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikide või artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete ulatuslikku töötlemist ning ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, võttes arvesse töötlemise laadi, konteksti, ulatust ja eesmärke, või

b)	avaliku sektori asutuse või organi suhtes.

3. Esindaja asukoht peab olema ühes liikmesriikidest, kus asuvad andmesubjektid, kelle isikuandmeid töödeldakse neile kaupade või teenuste pakkumise korral või kelle käitumist jälgitakse.

4. Vastutav töötleja või volitatud töötleja volitab esindajat suhtlema lisaks vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale või tema asemel eelkõige järelevalveasutuste ja andmesubjektidega kõigis isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, et tagada käesoleva määruse järgimine.

5. Vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt esindaja määramine ei piira võimalust võtta õiguslikke meetmeid vastutava töötleja või volitatud töötleja enda suhtes.

Artikkel 28

Volitatud töötleja

1. Kui töödeldakse vastutava töötleja nimel, kasutab vastutav töötleja ainult selliseid volitatud töötlejaid, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab käesoleva määruse nõuetele ja sealjuures tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse.

2. Volitatud töötleja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Üldise kirjaliku loa korral teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat kõigist kavandatavatest muudatustest, mis puudutavad teiste volitatud töötlejate lisamist või asendamist, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada selliste muudatuste suhtes vastuväiteid.

3. Volitatud töötleja töötleb andmeid volitatud töötlejat ja vastutavat töötlejat omavahel siduva lepingu või liidu või liikmesriigi õiguse kohase siduva õigusakti alusel, mis on volitatud töötleja suhtes siduv ning milles sätestatakse töötlemise sisu ja kestus, töötlemise laad ja eesmärk, isikuandmete liik ja andmesubjektide kategooriad, vastutava töötleja kohustused ja õigused. Kõnealuses lepingus või muus õigusaktis sätestatakse eelkõige see, et volitatud töötleja:

töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud seda tegema volitatud töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega; sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud;

b)	tagab, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud on kohustunud järgima konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib asjakohane põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus;

c)	võtab kõik artikli 32 kohaselt nõutavad meetmed;

d)	järgib lõigetes 2 ja 4 osutatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks;

e)	võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi, aitab võimaluse piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustust vastata taotlustele III peatükis sätestatud andmesubjekti õiguste teostamiseks;

f)	aitab vastutaval töötlejal täita artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;

g)	pärast andmetöötlusteenuste osutamise lõppu kustutab või tagastab vastutavale töötlejale vastutava töötleja valikul kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist;

h)	teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse.

Esimese lõigu punkti h osas teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat kohe, kui korraldus läheb tema arvates vastuollu käesoleva määruse või liikmesriigi või liidu muude andmekaitsealaste sätetega.

4. Kui volitatud töötleja kaasab vastutava töötleja nimel konkreetsete isikuandmete töötlemise toimingute tegemiseks teise volitatud töötleja, nähakse lepingus või muus liidu või liikmesriigi õiguse kohases õigusaktis asjaomase teise volitatud töötleja suhtes ette samad andmekaitsekohustused, mis on sätestatud lõikes 3 osutatud vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelises lepingus või muus õigusaktis; eelkõige annab see piisava tagatise, et rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks käesoleva määruse nõuetele. Kui see teine volitatud töötleja ei täida oma andmekaitsekohustusi, jääb algne volitatud töötleja vastutava töötleja ees täielikult vastutavaks kõnealuse teise volitatud töötleja kohustuste täitmise eest.

5. Volitatud töötleja poolt artiklis 40 osutatud heakskiidetud toimimisjuhendite või artiklis 42 osutatud heakskiidetud sertifitseerimismehhanismi järgimist võib kasutada elemendina selleks, et tõendada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 osutatud piisava tagatise olemasolu.

6. Ilma et see mõjutaks vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelist individuaalset lepingut, võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud leping või muu õigusliku toimega dokument põhineda täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõigetes 7 ja 8 osutatud lepingu tüüptingimustel, sealhulgas kui need on osa vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale artiklite 42 ja 43 kohaselt antud sertifikaadist.

7. Komisjon võib sätestada lepingu tüüptingimused käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud küsimustes ja kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8. Järelevalveasutus võib vastu võtta lepingu tüüptingimused käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud küsimustes ja kooskõlas artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismiga.

9. Lõigetes 3 ja 4 osutatud leping või muu õigusliku toimega dokument peab olema kirjalik, sealhulgas elektroonilisel kujul.

10. Kui volitatud töötleja määrab käesolevat määrust rikkudes andmete töötlemise eesmärgid ja vahendid, siis loetakse volitatud töötleja selle töötlemise suhtes vastutavaks töötlejaks, ilma et see piiraks artiklite 82, 83 ja 84 kohaldamist.

Artikkel 30

Isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine

1. Vastutav töötleja ja asjakohasel juhul vastutava töötleja esindaja registreerib tema vastutusel tehtavad isikuandmete töötlemise toimingud. See kanne sisaldab järgmist teavet:

a)	vastutava töötleja ning asjakohasel juhul kaasvastutava töötleja, vastutava töötleja esindaja ja andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;

b)	töötlemise eesmärgid;

c)	andmesubjektide kategooriate ja isikuandmete liikide kirjeldus;

d)	vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, sealhulgas kolmandates riikides olevad vastuvõtjad ja rahvusvahelised organisatsioonid;

kui isikuandmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, siis andmed selle kohta koos asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni nimega, ning juhul, kui tegemist on artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamisega, siis sobivate kaitsemeetmete kohta koostatud dokumendid;

f)	võimaluse korral eri andmeliikide kustutamiseks ette nähtud tähtajad;

g)	võimaluse korral artikli 32 lõikes 1 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus.

2. Volitatud töötleja või asjakohasel juhul volitatud töötleja esindaja peab kõigi vastutava töötleja nimel tehtavate isikuandmete isikuandmete töötlemise toimingute kategooriate registrit, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	volitatud töötleja või töötlejate ja vastutava töötleja, kelle nimel volitatud töötleja tegutseb, ning asjakohasel juhul vastutava töötleja või volitatud töötleja esindaja ja andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;

b)	vastutava töötleja nimel tehtava töötlemise kategooriad;

d)	võimaluse korral artikli 32 lõikes 1 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud registreerimine on kirjalik, sealhulgas elektrooniline.

4. Taotluse korral teeb vastutav töötleja ja volitatud töötleja ning asjakohasel juhul vastutava töötleja või volitatud töötleja esindaja registri kättesaadavaks järelevalveasutusele.

5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustusi ei kohaldata vähem kui 250 töötajaga ettevõtjale või organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui tema teostatav töötlemine kujutab endast tõenäoliselt ohtu andmesubjekti õigustele ja vabadustele, töötlemine ei ole juhtumipõhine või töödeldakse artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike või artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud andmeid.

Artikkel 89

Kaitsemeetmed ja erandid seoses isikuandmete töötlemisega avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil

1. Isikuandmete töötlemise suhtes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks kooskõlas käesoleva määrusega. Nende kaitsemeetmetega tagatakse tehniliste ja korralduslike meetmete olemasolu, eelkõige selleks, et tagada võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte järgimine. Need meetmed võivad hõlmata pseudonümiseerimist, kui kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada sellisel viisil. Kui kõnealuseid eesmärke saab täita täiendava töötlemisega, mis ei võimalda või ei võimalda enam andmesubjektide tuvastamist, täidetakse need eesmärgid sel viisil.

2. Kui isikuandmeid töödeldakse teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, võib liidu või liikmesriigi õigusega ette näha erandid artiklites 15, 16, 18 ja 21 osutatud õigustest, olenevalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustest ja kaitsemeetmetest, niivõrd kui sellised õigused võivad tõenäoliselt muuta võimatuks konkreetsete eesmärkide saavutamise või seda tõsiselt takistada ning sellised erandid on vajalikud nende eesmärkide täitmiseks.

3. Kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil, võib liidu või liikmesriigi õigusega ette näha erandid artiklites 15, 16, 18, 19, 20 ja 21 osutatud õigustest, olenevalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustest ja kaitsemeetmetest, niivõrd kui sellised õigused võivad tõenäoliselt muuta võimatuks konkreetsete eesmärkide saavutamise või seda tõsiselt takistada ning sellised erandid on vajalikud nende eesmärkide täitmiseks.

4. Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud töötlemist kasutatakse samal ajal muudel eesmärkidel, võib tehtavaid erandeid kohaldada üksnes nendes lõigetes osutatud eesmärgil tehtavale töötlemisele.

whereas

(22) Liidus paikneva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse raames tuleks töödelda isikuandmeid vastavalt käesolevale määrusele, sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või mitte.
Tegevuskoht eeldab tegelikku ja tulemuslikku tegutsemist ning püsivat korda.
Sellise korra õiguslik vorm (kas filiaali või juriidilisest isikust tütarettevõtja kaudu) ei ole selles osas määrav.

- = -

(36) Vastutava töötleja peamine tegevuskoht liidus peaks olema tema juhatuse asukoht liidus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemise eesmärke ja vahendeid käsitlevad otsused võetakse vastu vastutava töötleja mujal liidus asuvas tegevuskohas.
Sellisel juhul tuleks nimetatud muud tegevuskohta pidada peamiseks tegevuskohaks.
Vastutava töötleja peamine tegevuskoht liidus tuleks kindlaks määrata objektiivsete kriteeriumide alusel ning see peaks eeldama püsiva korra alusel läbi viidavat tegelikku ja tulemuslikku juhtimistegevust töötlemise eesmärki ja vahendeid käsitlevate peamiste otsuste vastuvõtmisel.
See kriteerium ei tohiks sõltuda sellest, kas isikuandmeid töödeldakse kõnealuses kohas.
Isikuandmete töötlemise või isikuandmete töötlemise toimingute teostamise tehniliste vahendite ja tehnoloogia olemasolu ja kasutamine iseenesest ei kujuta endast sellist peamist tegevuskohta, seega ei ole need peamise tegevuskoha määravad kriteeriumid.
Volitatud töötleja peamine tegevuskoht peaks olema tema juhatuse asukoht liidus või, kui tal ei ole liidus juhatuse asukohta, see koht, kus sooritatakse peamised isikuandmete töötlemise toimingud liidus.
Juhul kui kaasatud on nii vastutav töötleja kui ka volitatud töötleja, peaks pädevaks juhtivaks järelevalveasutuseks jääma selle liikmesriigi järelevalveasutus, kus asub vastutava töötleja peamine tegevuskoht, kuid volitatud töötleja järelevalveasutust tuleks käsitada asjaomase järelevalveasutusena ja nimetatud järelevalveasutus peaks osalema käesolevas määruses sätestatud koostöömenetluses.
Kui otsuse eelnõu puudutab ainult vastutavat töötlejat, ei tuleks selle liikmesriigi või nende liikmesriikide järelevalveasutusi, kus asub volitatud töötleja üks või mitu tegevuskohta, käsitada ühelgi juhul asjaomaste järelevalveasutustena.
Kui andmeid töötleb kontsern, siis tuleks kontserni peamiseks tegevuskohaks lugeda kontrolliva ettevõtja peamist tegevuskohta, välja arvatud juhul, kui töötlemise eesmärgi ja vahendid määrab kindlaks teine ettevõtja.

- = -

(42) Kui töödeldakse andmesubjekti nõusolekul, peaks vastutav töötleja suutma tõestada, et andmesubjekt on andnud isikuandmete töötlemise toiminguks oma nõusoleku.
Eelkõige muid küsimusi käsitleva kirjaliku avalduse puhul tuleks kaitsemeetmetega tagada, et andmesubjekt on teadlik nõusoleku andmisest ja nõusoleku andmise ulatusest.
Kooskõlas nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ (10) peaks vastutava töötleja poolt ette valmistatud nõusolekuavaldus olema arusaadav ja lihtsasti kättesaadav, selles tuleks kasutada selget ja lihtsat keelt ning selles ei tohiks olla ebaõiglaseid tingimusi.
Teadliku nõusoleku andmiseks peaks andmesubjekt olema teadlik vähemalt sellest, kes on vastutav töötleja ja milleks kavatsetakse isikuandmeid töödelda.
Nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.

- = -

(45) Kui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis.
Käesolevas määruses ei nõuta iga üksiku isikuandmete töötlemise toimingu reguleerimiseks eraldi õigusakti.
Piisata võib õigusaktist, mille alusel tehakse mitu isikuandmete töötlemise toimingut vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks.
Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusaktis.
Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks.
See, kas avaliku huvi või avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet täitev vastutav töötleja peaks olema avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik, näiteks kutseliit, tuleks samuti kindlaks määrata liidu õiguses või kui see on avalikust huvist lähtuvalt põhjendatud, sealhulgas tervishoiuga seotud eesmärkidel, nagu rahvatervis ja sotsiaalkaitse ning tervishoiuteenuste juhtimine, siis liikmesriigi õiguses.

- = -

(47) Töötlemise õiguslikuks aluseks võib olla vastutava töötleja (sealhulgas sellise vastutava töötleja, kellele võidakse isikuandmeid avaldada, või kolmanda isiku) õigustatud huvi, tingimusel et andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused ei ole tähtsamad, võttes arvesse andmesubjekti mõistlikke ootusi, mis põhinevad tema suhtel vastutava töötlejaga.
Selline õigustatud huvi võib olemas olla näiteks siis, kui andmesubjekti ja vastutava töötleja vahel on asjakohane ja sobiv suhe, näiteks kui andmesubjekt on vastutava töötleja klient või töötab tema teenistuses.
Igal juhul tuleks õigustatud huvi olemasolu hoolikalt hinnata, sealhulgas seda, kas andmesubjekt võib andmete kogumise ajal ja kontekstis mõistlikkuse piires eeldada, et isikuandmeid võidakse sellel otstarbel töödelda.
Andmesubjekti huvid ja põhiõigused võivad olla vastutava töötleja huvidest tähtsamad eelkõige juhul, kui isikuandmeid töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada edasist töötlemist.
Arvestades, et avaliku sektori asutuste jaoks peab isikuandmete töötlemise õigusliku aluse kehtestama seadusandja õigusaktiga, ei tohiks töötlemise puhul kohaldada sellist õiguslikku alust, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks.
Pettuste vältimiseks rangelt vajalik isikuandmete töötlemine on samuti asjaomase vastutava töötleja õigustatud huvi.
Isikuandmete töötlemist otseturunduse eesmärgil võib lugeda õigustatud huviga töötlemiseks.

- = -

(51) Sellist laadi isikuandmed, mis on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, väärivad erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral ohustada.
Need isikuandmed peaksid hõlmama ka niisuguseid isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, kusjuures mõiste „rassiline päritolu“ kasutamine käesolevas määruses ei osuta sellele, et liit aktsepteerib teooriaid, millega püütakse määrata kindlaks eraldi inimrasside olemasolu.
Fotode töötlemist ei peaks süstemaatiliselt käsitlema isikuandmete eriliikide töötlemisena, kuna need on hõlmatud üksnes biomeetriliste andmete määratlusega, kui neid töödeldakse konkreetsete tehniliste vahenditega, mis võimaldavad füüsilist isikut kordumatult tuvastada või autentida.
Selliseid isikuandmeid ei tohiks töödelda, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel juhtudel, kui töötlemine on lubatud, võttes arvesse seda, et liikmesriikide õiguses võib kehtestada konkreetseid andmekaitse-eeskirju, et kohandada käesoleva määruse eeskirjade kohaldamist juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
Lisaks sellise töötlemise erinõuetele tuleks kohaldada käesoleva määruse üldpõhimõtteid ja muid eeskirju, eelkõige seoses seadusliku töötlemise tingimustega.
Erandid selliste isikuandmete eriliikide töötlemise üldisest keelust peaksid olema sõnaselgelt sätestatud, muu hulgas, kui andmesubjekt annab selleks oma selgesõnalise nõusoleku, või konkreetse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui töödeldakse teatavate ühenduste või sihtasutuste seadusliku tegevuse käigus, mille eesmärk on võimaldada põhivabaduste kasutamist.

- = -

(59) Tuleks ette näha kord, millega lihtsustatakse käesoleva määrusega andmesubjektile antud õiguste kasutamist, sealhulgas mehhanismid, mille abil taotleda ja vajaduse korral hankida tasuta eelkõige juurdepääsu õigusele nõuda isikuandmete parandamist või kustutamist ning kasutada õigust esitada vastuväiteid.
Vastutav töötleja peaks samuti kättesaadavaks tegema vahendid, millega taotluse saab esitada elektrooniliselt, eriti kui isikuandmeid töödeldakse elektrooniliste vahenditega.
Vastutav töötleja peaks olema kohustatud vastama andmesubjekti taotlustele põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul ning kui vastutav töötleja ei kavatse andmesubjekti taotlust rahuldada, siis seda põhjendama.

- = -

(62) Teabe esitamise kohustust ei ole siiski vaja kehtestada juhul, kui andmesubjektil on see teave juba olemas, juhul, kui isikuandmete dokumenteerimine või avaldamine on õigusnormides selgelt sätestatud või kui andmesubjekti teavitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suurt jõupingutust.
Viimati nimetatu võib osutuda eriti asjakohaseks juhul, kui andmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.
Sellisel juhul tuleks arvesse võtta andmesubjektide arvu, andmete vanust ja kõiki asjakohaseid vastuvõetud kaitsemeetmeid.

- = -

(70) Kui isikuandmeid töödeldakse otseturunduse eesmärgil, peaks andmesubjektil olema õigus oma isikuandmete nii algse kui ka edasise töötlemise, sealhulgas otseturundusega seotud profiilianalüüsi tegemise suhtes igal ajal ja tasuta vastuväiteid esitada.
Andmesubjekti tähelepanu tuleks selgesõnaliselt juhtida sellele õigusele ning see esitatakse selgelt ja eraldi igasugusest muust teabest.

- = -

(75) Erineva tõenäosuse ja tõsidusega ohud füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele võivad tuleneda isikuandmete töötlemisest, mille tulemusel võib tekkida füüsiline, materiaalne või mittemateriaalne kahju, eelkõige juhtudel, kui töötlemine võib põhjustada diskrimineerimist, identiteedivargust või -pettust, rahalist kahju, maine kahjustamist, ametisaladusega kaitstud isikuandmete konfidentsiaalsuse kadu, pseudonümiseerimise loata tühistamist või mõnda muud tõsist majanduslikku või sotsiaalset kahju; kui andmesubjektid võivad jääda ilma oma õigustest ja vabadustest või kontrollist oma isikuandmete üle; kui töödeldakse isikuandmeid, mis paljastavad rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, religioosseid või filosoofilisi veendumusi ning ametiühingusse kuulumist, samuti geneetilisi andmeid, andmeid tervise, seksuaalelu ning süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude ning nendega seotud turvameetmete kohta; kui hinnatakse isiklikke aspekte, eelkõige töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste või huvide, usaldusväärsuse või käitumise, asukoha või liikumisega seotud aspektide analüüsimisel või prognoosimisel, et luua või kasutada isiklikke profiile; kui töödeldakse kaitsetute füüsiliste isikute, eriti laste isikuandmeid; kui töötlemine hõlmab suurt hulka isikuandmeid ning mõjutab paljusid andmesubjekte.

- = -

(78) Füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmine isikuandmete töötlemisel eeldab asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete võtmist, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine.
Selleks et olla võimeline tõendama käesoleva määruse täitmist, peaks vastutav töötleja võtma vastu sise-eeskirjad ja rakendama meetmeid, mis vastavad eelkõige lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetele.
Sellised meetmed võivad koosneda muu hulgas isikuandmete töötlemise miinimumini viimisest, isikuandmete võimalikult kiirest pseudonümiseerimisest, läbipaistvusest seoses isikuandmete eesmärgi ja töötlemisega, andmesubjektile andmete töötlemise jälgimise võimaluse andmisest, vastutavale töötlejale võimaluse andmisest luua ja parandada turvameetmeid.
Selliste rakenduste, teenuste ja toodete väljatöötamisel, kavandamisel, valimisel ja kasutamisel, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel või mille käigus töödeldakse isikuandmeid nende ülesannete täitmiseks, tuleks nende toodete, teenuste ja rakenduste tootjaid innustada võtma selliste toodete, teenuste ja rakenduste väljatöötamisel ja kavandamisel arvesse õigust andmekaitsele ning tagama asjakohaselt teaduse ja tehnoloogia viimast arengut arvestades, et vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad saaksid täita oma andmekaitsealaseid kohustusi.
Riigihangete kontekstis tuleks samuti võtta arvesse lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid.

- = -

(80) Kui väljaspool liitu asuv vastutav töötleja või volitatud töötleja töötleb liidus olevate andmesubjektide isikuandmeid ja tema isikuandmete töötlemise toimingud on seotud kaupade või teenuste pakkumisega sellistele andmesubjektidele liidus, olenemata sellest, kas andmesubjekt peab nende eest maksma, või selliste andmesubjektide käitumise jälgimisega, kui see käitumine toimub liidus, peaks vastutav töötleja või volitatud töötleja nimetama esindaja, välja arvatud juhul, kui ta töödeldakse juhtumipõhiselt, ei hõlma isikuandmete eriliikide suures ulatuses töötlemist või süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist ning selle tulemusel ei ohustata tõenäoliselt füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi, võttes arvesse töötlemise laadi, konteksti, ulatust ja eesmärke, või kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus või organ.
Esindaja peaks tegutsema vastutava töötleja või volitatud töötleja nimel ja tema poole võivad pöörduda kõik järelevalveasutused.
Esindaja peaks olema vastutava töötleja või volitatud töötleja kirjaliku volitusega selgesõnaliselt määratud tegutsema vastutava töötleja või volitatud töötleja nimel seoses kohustustega, mida nad peavad käesoleva määruse kohaselt täitma.
Sellise esindaja määramine ei mõjuta vastutava töötleja või volitatud töötleja käesoleva määruse kohaseid kohustusi.
Selline esindaja peaks täitma oma ülesandeid vastavalt vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt saadud volitustele, sealhulgas tegema pädevate järelevalveasutustega koostööd igasugustes meetmetes, mis võetakse käesoleva määruse täitmise tagamiseks.
Määratud esindaja suhtes tuleks kohaldada täitemenetlust, kui vastutav töötleja ega volitatud töötleja ei täida käesoleva määruse sätteid.

- = -

(91) Seda tuleks eelkõige kohaldada ulatuslike isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mille eesmärk on töödelda suurt hulka isikuandmeid piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ja mis võivad mõjutada paljusid andmesubjekte ning mis kujutavad endast tõenäoliselt suurt ohtu, näiteks nende andmete tundlikkuse tõttu, kui vastavalt tehnoloogiliste teadmiste tasemele kasutatakse ulatuslikult uut tehnoloogiat, samuti muude isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mis kujutavad endast suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, eelkõige juhul, kui andmesubjektidel on nende toimingute tõttu raskem oma õigusi kasutada.
Andmekaitsealane mõjuhinnang tuleks teha ka juhtudel, kus isikuandmeid töödeldakse selleks, et võtta vastu otsuseid konkreetsete füüsiliste isikute kohta pärast millist tahes füüsiliste isikutega seotud isiklike aspektide profiilianalüüsil põhinevat süstemaatilist ja põhjalikku hindamist või pärast seda, kui töödeldakse eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, biomeetrilisi andmeid või andmeid süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja rikkumiste või nendega seotud turvameetmete kohta.
Andmekaitsealast mõjuhinnangut on samuti vaja avalike alade ulatusliku jälgimise puhul, eriti kui kasutatakse elektroonilisi optikaseadmeid, või mis tahes muude toimingute puhul, kui pädev järelevalveasutus leiab, et töötlemine võib kujutada endast tõenäoliselt suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, eelkõige sellepärast, et need takistavad andmesubjektidel õiguse või teenuse või lepingu kasutamist, või sellepärast, et neid teostatakse süstemaatiliselt suures ulatuses.
Isikuandmete töötlemist ei tuleks lugeda ulatuslikuks, kui töötlemine puudutab patsientide või klientide isikuandmete töötlemist üksiku arsti, muu tervishoiutöötaja või juristi poolt.
Sellistel juhtudel ei peaks andmekaitsealane mõjuhinnang olema kohustuslik.

- = -

(104) Kooskõlas põhiväärtustega, millele liit on rajatud, eelkõige inimõiguste kaitsmisega, peaks komisjon kolmanda riigi või territooriumi või kindlaksmääratud sektori hindamisel arvesse võtma seda, kuidas konkreetne kolmas riik peab kinni õigusriigi ja õiguskaitse kättesaadavuse põhimõtetest ning rahvusvahelistest inimõiguste normidest ja standarditest ning oma üldistest ja valdkondlikest õigusaktidest, sealhulgas õigusaktidest, mis käsitlevad avalikku julgeolekut, riigikaitset ja riiklikku julgeolekut, samuti avalikku korda ja kriminaalõigust.
Võttes vastu kaitse piisavuse otsust seoses territooriumi või kindlaksmääratud sektoriga kolmandas riigis, tuleks arvesse võtta selgeid ja objektiivseid kriteeriume, näiteks konkreetseid isikuandmete töötlemise toiminguid ja kohaldatavate õigusnormide kohaldamisala ning kolmandas riigis kehtivaid õigusakte.
Kolmas riik peaks võtma kohustusi, millega tagatakse piisav kaitse tase, mis sisuliselt vastab liidus tagatava kaitse tasemele, eelkõige juhul, kui isikuandmeid töödeldakse ühes või mitmes konkreetses sektoris.
Eelkõige peaks kolmas riik tagama andmete kaitse tõhusa ja sõltumatu järelevalve ja nägema ette liikmesriikide andmekaitseasutustega tehtava koostöö mehhanismid, samuti tuleks andmesubjektidele tagada tõhusad ja kohtulikult kaitstavad õigused ning tõhus haldus- ja õiguskaitse.

- = -

(124) Kui isikuandmeid töödeldakse toimub vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse raames liidus ning vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal on tegevuskoht enamas kui ühes liikmesriigis või kui liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja ainsa tegevuskoha tegevuse raames toimuv töötlemine mõjutab oluliselt või võib oluliselt mõjutada andmesubjekte rohkem kui ühes liikmesriigis, peaks juhtiva asutuse rolli täitma vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise tegevuskoha järelevalveasutus või vastutava töötleja või volitatud töötleja ainsa tegevuskoha järelevalveasutus.
See asutus peaks tegema koostööd muude asjaomaste asutustega, kuna vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht asub nende liikmesriigi territooriumil, kuna see mõjutab oluliselt nende territooriumil elavaid andmesubjekte või kuna neile on esitatud kaebus.
Juhul kui kõnealuses liikmesriigis mitte elav andmesubjekt on esitanud kaebuse, peaks järelevalveasutus, kellele selline kaebus esitati, olema samuti asjaomane järelevalveasutus.
Seoses oma ülesannetega anda suuniseid kõikides käesoleva määruse kohaldamist puudutavates küsimustes, peaks andmekaitsenõukogul olema võimalik välja anda suuniseid eelkõige kriteeriumide kohta, mida tuleb arvesse võtta, et teha kindlaks, kas kõnealusel töötlemisel on andmesubjektidele oluline mõju rohkem kui ühes liikmesriigis, ning mida saab pidada asjakohaseks ja põhjendatud vastuväiteks.

- = -

(153) Liikmesriikide õiguses tuleks omavahel viia vastavusse eeskirjad, mis reguleerivad sõna- ja teabevabadust, sealhulgas ajakirjanduslikku, akadeemilist, kunstilist või kirjanduslikku eneseväljendust, ja käesoleva määruse kohane õigus isikuandmete kaitsele.
Juhul kui isikuandmeid töödeldakse üksnes ajakirjanduslikul eesmärgil või akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil, tuleks vajaduse korral kohaldada erandeid või vabastusi käesoleva määruse teatavatest sätetest, et viia omavahel vastavusse isikuandmete kaitse õigus ning sõna- ja teabevabadus, mis on sätestatud harta artikliga 11.
Seda tuleks kohaldada eelkõige audiovisuaalvaldkonnas isikuandmete töötlemise suhtes ning uudiste arhiivide ja perioodikaraamatukogude puhul.
Seepärast peaksid liikmesriigid vastu võtma seadusandlikud meetmed, millega kehtestatakse vabastused ja erandid, mis on vajalikud nimetatud põhiõiguste tasakaalustamiseks.
Liikmesriigid peaksid sellised vabastused ja erandid vastu võtma üldpõhimõtete, andmesubjekti õiguste, vastutava töötleja ja volitatud töötleja, isikuandmete kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise, sõltumatute järelevalveasutuste, koostöö ja ühtsuse ning andmete töötlemise eriolukordade kohta.
Kui sellised vabastused või erandid on liikmesriigiti erinevad, tuleks kohaldada selle liikmesriigi õigust, mida kohaldatakse vastutava töötleja suhtes.
Selleks et võtta arvesse sõnavabadusõiguse tähtsust igas demokraatlikus ühiskonnas, tuleb tõlgendada selle vabadusega seonduvaid kontseptsioone, näiteks ajakirjandust, laialt.

- = -

(158) Kui isikuandmeid töödeldakse arhiveerimise eesmärgil, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka sellise töötlemise suhtes, pidades silmas, et käesolevat määrust ei tuleks kohaldada surnuid puudutavate isikuandmete suhtes.
Avaliku sektori asutustel või avalik-õiguslikel või eraõiguslikel organitel, kellel on avalikku huvi pakkuvad andmed, peaksid olema teenistused, kellel on kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega juriidiline kohustus omandada, säilitada, hinnata, korraldada, kirjeldada, edendada ja levitada üldist avalikku huvi pakkuvaid püsiva väärtusega andmeid ning anda nende kohta teavet ja tagada neile juurdepääs.
Liikmesriikidel peaks samuti olema lubatud ette näha isikuandmete täiendavat täiendavat töötlemist arhiveerimise eesmärgil näiteks selleks, et anda konkreetset teavet seoses endise totalitaarse riigikorra tingimustes toimunud poliitilise tegevuse, genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, eelkõige holokausti, või sõjakuritegudega.

- = -

(159) Kui isikuandmeid töödeldakse teadusuuringute eesmärgil, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka sellise töötlemise suhtes.
Käesoleva määruse tähenduses tuleks teadusuuringute eesmärgil toimuvat isikuandmete töötlemist tõlgendada laialt nii, et see hõlmab näiteks tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, alusuuringuid, rakendusuuringuid ja erasektori vahenditest rahastatavaid uuringuid.
Lisaks tuleks seejuures arvesse võtta ELi toimimise lepingu artikli 179 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärki luua Euroopa teadusruum.
Teadusuuringute eesmärk peaks hõlmama ka rahvatervise valdkonnas avalikust huvist lähtuvalt tehtud uuringuid.
Teadusuuringute eesmärgil isikuandmete töötlemise eripära arvessevõtmiseks tuleks kohaldada eritingimusi eelkõige seoses isikuandmete avaldamise või muul viisil avalikustamisega teadusuuringute eesmärgi kontekstis.
Kui teadusuuringute tulemus eelkõige tervishoiu kontekstis loob aluse täiendavateks meetmeteks andmesubjekti huvides, tuleks nende meetmete suhtes kohaldada käesoleva määruse üldiseid eeskirju.

- = -

(160) Kui isikuandmeid töödeldakse ajaloouuringute eesmärgil, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka sellise töötlemise suhtes.
See peaks hõlmama ka ajaloouuringuid ja genealoogilisi uuringuid, pidades silmas, et käesolevat määrust ei tuleks kohaldada surnute suhtes.

- = -

(162) Kui isikuandmeid töödeldakse statistilisel eesmärgil, tuleks käesolevat määrust kohaldada sellise töötlemise suhtes.
Liidu või liikmesriigi õiguses tuleks käesoleva määruse piires määrata kindlaks statistiline sisu, juurdepääsukontroll, statistilisel eesmärgil andmete töötlemise spetsifikatsioonid ja asjakohased meetmed, et kaitsta andmesubjekti õigusi ja vabadusi ning tagada statistika konfidentsiaalsus.
Statistiline eesmärk tähendab kõiki isikuandmete kogumise ja töötlemise toiminguid, mis on vajalikud statistikauuringute või statistika koostamise jaoks.
Koostatud statistikat võib edasi kasutada muudel eesmärkidel, sealhulgas teadusuuringute eesmärgil.
Statistiline eesmärk eeldab, et statistilisel eesmärgil toimuva töötlemise tulemus ei ole isikuandmed, vaid koondandmed, ning et seda tulemust või isikuandmeid ei kasutata ühtegi konkreetset füüsilist isikut puudutavate meetmete või otsuste toetamiseks.

- = -

(171) Direktiiv 95/46/EÜ tuleks tunnistada käesoleva määrusega kehtetuks.
Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba teostatav töötlemine tuleks viia käesoleva määrusega kooskõlla kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
Kui töödeldakse direktiivi 95/46/EÜ kohase nõusoleku alusel, ei ole, juhul kui nõusolek on antud kooskõlas käesoleva määruste tingimustega, andmesubjektil vaja oma nõusolekut uuesti anda selleks, et vastutav töötleja saaks jätkata sellist töötlemist pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.
Direktiivi 95/46/EÜ alusel komisjoni vastu võetud otsused ja järelevalveasutuste antud load jäävad kehtima nende muutmise, asendamise või kehtetuks tunnistamiseni.

- = -

dal 2004 diritto e informatica