search


interactive GDPR 2016/0679 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2016/0679 ET jump to: cercato: 'taotleda' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl
 

Artikkel 13

Teave, mis tuleb anda juhul, kui isikuandmed on kogutud andmesubjektilt

1.   Kui andmesubjektiga seotud isikuandmeid kogutakse andmesubjektilt, teeb vastutav töötleja isikuandmete saamise ajal andmesubjektile teatavaks kogu järgmise teabe:

a)

vastutava töötleja ning kui kohaldatav, siis vastutava töötleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

b)

asjakohasel juhul andmekaitseametniku kontaktandmed;

c)

isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

d)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

e)

asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta,

f)

asjakohasel juhul teave selle kohta, et vastutav töötleja kavatseb edastada isikuandmed kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, ning teave kaitse piisavust käsitleva komisjoni otsuse olemasolu või puudumise kohta või artiklis 46 või 47 või artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamise korral viide asjakohastele või sobivatele kaitsemeetmetele ja nende koopia saamise viisile või kohale, kus need on tehtud kättesaadavaks.

2.   Peale lõikes 1 osutatud teabe esitab vastutav töötleja isikuandmete saamise ajal andmesubjektile järgmise täiendava teabe, mis on vajalik õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

a)

isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

b)

teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist või esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta;

c)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil a või artikli 9 lõike 2 punktil a, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, ilma et see mõjutaks enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust;

d)

teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

e)

teave selle kohta, kas isikuandmete esitamine on õigusaktist või lepingust tulenev kohustus või lepingu sõlmimiseks vajalik nõue, samuti selle kohta, kas andmesubjekt on kohustatud kõnealuseid isikuandmeid esitama, ning selliste andmete esitamata jätmise võimalike tagajärgede kohta, ning

f)

teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

3.   Kui vastutav töötleja kavatseb isikuandmeid edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, esitab vastutav töötleja andmesubjektile enne andmete edasist isikuandmete töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui ja sel määral mil andmesubjektil on see teave juba olemas.

Artikkel 14

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt

1.   Kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, teeb vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks järgmise teabe:

a)

vastutava töötleja ning asjakohasel juhul vastutava töötleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

b)

asjakohasel juhul andmekaitseametniku kontaktandmed;

c)

isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

d)

asjaomaste isikuandmete liigid;

e)

asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta;

f)

asjakohasel juhul teave selle kohta, et vastutav töötleja kavatseb edastada isikuandmed kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile, ning teave kaitse piisavust käsitleva komisjoni otsuse olemasolu või puudumise kohta või artiklis 46 või 47 või artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamise korral viide asjakohastele või sobivatele kaitsemeetmetele ja nende koopia saamise viisile või kohale, kus need on tehtud kättesaadavaks.

2.   Peale lõikes 1 osutatud teabe esitab vastutav töötleja andmesubjektile järgmise teabe, mis on vajalik andmesubjekti suhtes õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

a)

isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

b)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

c)

teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist ning esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta;

d)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil a või artikli 9 lõike 2 punktil a, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, ilma et see mõjutaks enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud isikuandmete töötlemise seaduslikkust;

e)

teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

f)

teave isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest,

g)

teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

3.   Vastutav töötleja esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe:

a)

mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, võttes arvesse isikuandmete töötlemise konkreetseid asjaolusid, või

b)

kui isikuandmeid kasutatakse andmesubjekti teavitamiseks, siis hiljemalt asjaomase andmesubjekti esmakordse teavitamise ajal, või

c)

kui isikuandmeid kavatsetakse avaldada teisele vastuvõtjale, siis hiljemalt andmete esimese avaldamise ajal.

4.   Kui vastutav töötleja kavatseb isikuandmeid edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, esitab vastutav töötleja andmesubjektile enne isikuandmete edasist töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe.

5.   Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui ja sel määral mil

a)

andmesubjektil on see teave juba olemas;

b)

selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi, eelkõige kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud, või sel määral mil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustus tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral. Sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe avalikult kättesaadavaks;

c)

isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, milles nähakse ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks, või

d)

isikuandmed peavad jääma salajaseks liidu või liikmesriigi õigusega reguleeritava ametisaladuse hoidmise kohustuse, sealhulgas põhikirjajärgse saladuse hoidmise kohustuse tõttu.

Artikkel 15

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1.   Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega:

a)

töötlemise eesmärk;

b)

asjaomaste isikuandmete liigid;

c)

vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, eelkõige kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

d)

kui võimalik, siis kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

e)

teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt andmesubjekti puudutavate isikuandmete parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist või esitada vastuväide sellisele isikuandmete töötlemisele;

f)

teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

g)

kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, siis olemasolev teave nende allika kohta;

h)

teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

2.   Kui isikuandmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on andmesubjektil õigus olla teavitatud edastamisega seoses artikli 46 kohaselt kehtestatavatest asjakohastest kaitsemeetmetest.

3.   Vastutav töötleja esitab töödeldavate isikuandmete koopia. Kui andmesubjekt taotleb lisakoopiaid, võib vastutav töötleja küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks. Kui andmesubjekt esitab taotluse elektrooniliselt, esitatakse ka teave üldkasutatavate elektrooniliste vahendite kaudu, kui andmesubjekt ei taotle teisiti.

4.   Lõikes 3 osutatud koopia saamise õigus ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

3. jagu

Parandamine ja kustutamine

Artikkel 47

Siduvad kontsernisisesed eeskirjad

1.   Pädev järelevalveasutus kiidab kooskõlas artiklis 63 sätestatud järjepidevuse mehhanismiga heaks siduvad kontsernisisesed eeskirjad, tingimusel et

a)

need on õiguslikult siduvad ja neid kohaldatakse kõigi kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma asjaomaste liikmete, sealhulgas nende töötajate suhtes, ning kõik liikmed tagavad nende täitmist;

b)

nendega antakse andmesubjektidele selgesõnaliselt nende isikuandmete töötlemist käsitlevad kohtulikult kaitstavad õigused, ning

c)

need vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2.   Lõikes 1 osutatud siduvates kontsernisisestes eeskirjades määratakse kindlaks vähemalt järgmised elemendid:

a)

kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma ja kõigi selle liikmete struktuur ja kontaktandmed;

b)

isikuandmete ühekordne või korduv edastamine, sealhulgas isikuandmete liigid, töötlemisviis ja selle eesmärgid, mõjutatud andmesubjektide liik ning kõnealuse kolmanda riigi või kõnealuste kolmandate riikide andmed;

c)

nende õiguslikult siduv olemus, nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt;

d)

üldiste andmekaitsepõhimõtete rakendamine, eelkõige eesmärgi piiritlemine, võimalikult väheste andmete kogumine, andmete piiratud säilitamisaeg, andmete kvaliteet, lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse, töötlemise õiguslik alus, isikuandmete konkreetsete liikide töötlemine, meetmed andmeturbe tagamiseks ja nõuded edasisaatmise kohta asutustele, kes ei ole seotud siduvate kontsernisiseste eeskirjadega;

e)

andmesubjektide õigused seoses isikuandmete töötlemisega ja nende õiguste kasutamise vahendid, sealhulgas õigus sellele, et nende suhtes ei tehta otsust üksnes andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas artikli 22 kohase profiilianalüüsi alusel, õigus esitada artikli 79 kohane kaebus liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele ja pädevatele kohtutele ning õigus taotleda siduvate kontsernisiseste eeskirjade rikkumise korral kahju hüvitamist ja vajaduse korral kompensatsiooni;

f)

liikmesriigi territooriumil asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja nõusolek võtta vastutus siduvate kontsernisiseste eeskirjade rikkumise korral, kui selle paneb toime asjaomane liige, kelle asukoht ei ole liidus; vastutava töötleja või volitatud töötleja vabastatakse vastutusest täielikult või osaliselt vaid siis, kui ta tõestab, et kõnealune liige ei ole kahju tekitamise eest vastutav;

g)

kuidas lisaks artiklitega 13 ja 14 ette nähtud teabele edastatakse andmesubjektidele teavet siduvate kontsernisiseste eeskirjade, eelkõige käesoleva lõike punktides d, e ja f osutatud sätete kohta;

h)

kooskõlas artikliga 37 ametisse nimetatud andmekaitseametniku või mis tahes muu sellise isiku või üksuse ülesanded, kes vastutab järelevalve teostamise eest siduvate kontsernisiseste eeskirjade täitmise üle kontsernis või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühmas ning samuti koolitamise ja kaebuste käsitlemise üle;

i)

kaebuse esitamise menetlused;

j)

kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma sisemehhanismid, et tagada siduvate kontsernisiseste eeskirjade täitmise kontrollimine. Sellised mehhanismid hõlmavad andmekaitseauditeid ja andmesubjekti õiguste kaitseks võetavate parandusmeetmete tagamise meetodeid. Sellise kontrollimise tulemused tuleks teatavaks teha punktis h osutatud isikule või üksusele ning kontrolliva ettevõtja või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma juhatusele ning need peaksid olema taotluse alusel pädevale järelevalveasutusele kättesaadavad;

k)

mehhanismid, et registreerida eeskirjades tehtavad muudatused ja teavitada neist järelevalveasutusi;

l)

mehhanism koostööks järelevalveasutusega, et tagada kõigi kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma liikmete nõuetele vastavus, eelkõige tehes järelevalveasutusele kättesaadavaks punktis j osutatud meetmete kontrollimise tulemused;

m)

mehhanismid pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks mis tahes sellistest juriidilistest nõuetest, mida kolmandas riigis kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma liikme suhtes kohaldatakse ning millel võib olla oluline negatiivne mõju siduvate kontsernisiseste eeskirjadega ettenähtud tagatistele, ning

n)

asjakohane andmekaitsekoolitus töötajatele, kellel on isikuandmetele pidev või korrapärane juurdepääs.

3.   Komisjon võib määratleda vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate ja järelevalveasutuste vahelise siduvaid kontsernisiseseid eeskirju käsitleva teabevahetuse vormi ja korra käesoleva artikli tähenduses. Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 64

Andmekaitsenõukogu arvamus

1.   Andmekaitsenõukogu esitab arvamuse alati, kui pädev järelevalveasutus kavatseb vastu võtta mis tahes järgmise meetme. Sellega seoses edastab pädev järelevalveasutus andmekaitsenõukogule otsuse eelnõu, kui

a)

selle eesmärk on võtta vastu selline isikuandmete töötlemise toimingute loetelu, mille puhul kohaldatakse artikli 35 lõike 4 kohast andmekaitsealase mõjuhinnangu nõuet;

b)

see on seotud artikli 40 lõike 7 kohase küsimusega selle kohta, kas toimimisjuhendi kavand või selle muudatused või laiendused on vastavuses käesoleva määrusega;

c)

selle eesmärk on heaks kiita kriteeriumid artikli 41 lõike 3 kohaseks asutuse või artikli 43 lõike 3 kohaseks sertifitseerimisasutuse akrediteerimiseks;

d)

selle eesmärk on määrata kindlaks artikli 46 lõike 2 punktis d ja artikli 28 lõikes 8 osutatud andmekaitse standardklauslid;

e)

selle eesmärk on kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis a osutatud lepingutingimused või

f)

selle eesmärk on kiita heaks siduvad kontsernisisesed eeskirjad artikli 47 tähenduses.

2.   Pädev järelevalveasutus, andmekaitsenõukogu eesistuja või komisjon võib taotleda mis tahes üldkohaldatava või rohkem kui ühes liikmesriigis mõju avaldava küsimuse puhul, et seda käsitleks arvamuse esitamiseks andmekaitsenõukogu, eelkõige juhul, kui pädev järelevalveasutus ei täida vastastikuse abi kohustust vastavalt artiklile 61 või ühisoperatsioonide kohustust vastavalt artiklile 62.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel esitab andmekaitsenõukogu arvamuse temale edastatud küsimuse kohta, tingimusel et ta ei ole samas küsimuses juba arvamust esitanud. Kõnealune arvamus võetakse vastu kaheksa nädala jooksul andmekaitsenõukogu liikmete lihthäälteenamuse alusel. Seda ajavahemikku võib pikendada kuue nädala võrra, võttes arvesse küsimuse keerukust. Kui lõikes 1 osutatud otsuse eelnõu on andmekaitsenõukogu liikmetele edastatud lõike 5 kohaselt, loetakse, et liige, kes ei ole eesistuja määratud mõistlikuks tähtajaks otsuse eelnõule vastuseisu esitanud, on sellega nõus.

4.   Järelevalveasutused ja komisjon edastavad põhjendamatu viivituseta andmekaitsenõukogule elektrooniliselt tüüpvormi abil kogu asjakohase teabe, sealhulgas vastavalt vajadusele asjaolude kokkuvõtte, otsuse eelnõu, nimetatud meetme võtmise põhjused ja muude asjaomaste järelevalveasutuste seisukohad.

5.   Andmekaitsenõukogu eesistuja teavitab põhjendamatu viivituseta elektrooniliselt

a)

Euroopa Andmekaitsenõukogu liikmeid ja komisjoni talle edastatud mis tahes asjakohasest teabest, kasutades selleks tüüpvormi. Andmekaitsenõukogu sekretariaat korraldab vajaduse korral asjaomase teabe tõlkimise, ning

b)

vastavalt vajadusele lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalveasutust ja komisjoni kõnealusest arvamusest ning avalikustab selle.

6.   Pädev järelevalveasutus ei võta lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul vastu lõikes 1 osutatud otsuse eelnõu.

7.   Lõikes 1 osutatud järelevalveasutus arvestab igakülgselt andmekaitsenõukogu arvamusega ja annab elektroonilisel teel kahe nädala jooksul pärast arvamuse saamist tüüpvormi kasutades andmekaitsenõukogu eesistujale teada, kas ta jääb otsuse eelnõu juurde või muudab seda, ning edastab vajaduse korral muudetud otsuse eelnõu.

8.   Kui asjaomane järelevalveasutus teavitab andmekaitsenõukogu eesistujat käesoleva artikli lõikes 7 osutatud ajavahemiku jooksul, et ta ei kavatse andmekaitsenõukogu arvamust kas tervikuna või osaliselt järgida, ning esitab asjakohased põhjendused, siis kohaldatakse artikli 65 lõiget 1.

Artikkel 66

Kiirmenetlus

1.   Erandlike asjaolude korral, kui asjaomane järelevalveasutus leiab, et andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks tuleb kiiresti tegutseda, võib ta erandina artiklites 63, 64 ja 65 osutatud järjepidevuse mehhanismist või artiklis 60 osutatud menetlusest võtta viivitamata ajutisi meetmeid, mille eesmärk on tekitada tema liikmesriigi territooriumil õiguslikke tagajärgi konkreetse kehtivusajaga, mis ei või olla pikem kui kolm kuud. Järelevalveasutus edastab kõnealused meetmed ja nende vastuvõtmise põhjendused viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele, andmekaitsenõukogule ja komisjonile.

2.   Kui järelevalveasutus on võtnud lõike 1 kohase meetme ja leiab, et lõplikud meetmed tuleb kiiresti vastu võtta, võib ta andmekaitsenõukogult taotleda kiireloomulise arvamuse või kiireloomulise siduva otsuse esitamist, põhjendades sellise arvamuse või otsuse taotlemist.

3.   Järelevalveasutus võib andmekaitsenõukogult taotleda vastavalt olukorrale kas kiireloomulise arvamuse või kiireloomulise siduva otsuse esitamist, kui pädev järelevalveasutus ei ole võtnud asjakohast meedet olukorras, kus andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks tuleb kiiresti tegutseda, esitades sellise arvamuse või otsuse taotlemise ja kiire tegutsemise vajaduse põhjused.

4.   Erandina artikli 64 lõikest 3 ja artikli 65 lõikest 2 võetakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kiireloomuline arvamus või kiireloomuline siduv otsus vastu kahe nädala jooksul andmekaitsenõukogu liikmete lihthäälteenamusega.

Artikkel 97

Komisjoni aruanded

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 25. maiks 2020 ning seejärel iga nelja aasta järel aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruanded avalikustatakse.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamiste ja läbivaatamiste raames kontrollib komisjon eelkõige järgmise kohaldamist ja toimimist:

a)

isikuandmete kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamist käsitlev V peatükk, eelkõige seoses käesoleva määruse artikli 45 lõike 3 kohaselt vastu võetud otsustega ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel vastu võetud otsustega;

b)

koostööd ja järjepidevust käsitlev VII peatükk.

3.   Lõike1 kohaldamisel võib komisjon taotleda teavet liikmesriikidelt ja järelevalveasutustelt.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamistel ja läbivaatamistel võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste organite ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid.

5.   Komisjon esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige võttes arvesse infotehnoloogia ja infoühiskonna arengut.


whereas

dal 2004 diritto e informatica