interactive GDPR 2016/0679 ET

2. Kui andmesubjekt annab nõusoleku kirjaliku kinnitusena, mis puudutab ka muid küsimusi, esitatakse nõusoleku taotlus viisil, mis on muudest küsimustest selgelt eristatav, ning arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. Sellise kinnituse mis tahes osa, mille puhul on tegemist käesoleva määruse rikkumisega, ei ole siduv.

3. Andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti teavitatakse sellest enne nõusoleku andmist. Nõusoleku tagasivõtmine on sama lihtne kui selle andmine.

4. Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, tuleb võimalikult suurel määral võtta arvesse asjaolu, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on muu hulgas seatud nõusoleku isikuandmine andmete töötlemiseks, mis ei ole vajalik kõnealuse lepingu täitmiseks.

Artikkel 13

Teave, mis tuleb anda juhul, kui isikuandmed on kogutud andmesubjektilt

1. Kui andmesubjektiga seotud isikuandmeid kogutakse andmesubjektilt, teeb vastutav töötleja isikuandmete saamise ajal andmesubjektile teatavaks kogu järgmise teabe:

a)	vastutava töötleja ning kui kohaldatav, siis vastutava töötleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

b)	asjakohasel juhul andmekaitseametniku kontaktandmed;

c)	isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

d)	kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

e)	asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta,

asjakohasel juhul teave selle kohta, et vastutav töötleja kavatseb edastada isikuandmed kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, ning teave kaitse piisavust käsitleva komisjoni otsuse olemasolu või puudumise kohta või artiklis 46 või 47 või artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamise korral viide asjakohastele või sobivatele kaitsemeetmetele ja nende koopia saamise viisile või kohale, kus need on tehtud kättesaadavaks.

2. Peale lõikes 1 osutatud teabe esitab vastutav töötleja isikuandmete saamise ajal andmesubjektile järgmise täiendava teabe, mis on vajalik õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

a)	isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

b)	teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist või esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta;

c)	kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil a või artikli 9 lõike 2 punktil a, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, ilma et see mõjutaks enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust;

d)	teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

e)	teave selle kohta, kas isikuandmete esitamine on õigusaktist või lepingust tulenev kohustus või lepingu sõlmimiseks vajalik nõue, samuti selle kohta, kas andmesubjekt on kohustatud kõnealuseid isikuandmeid esitama, ning selliste andmete esitamata jätmise võimalike tagajärgede kohta, ning

f)	teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

3. Kui vastutav töötleja kavatseb isikuandmeid edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, esitab vastutav töötleja andmesubjektile enne andmete edasist isikuandmete töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui ja sel määral mil andmesubjektil on see teave juba olemas.

Artikkel 14

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt

1. Kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, teeb vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks järgmise teabe:

a)	vastutava töötleja ning asjakohasel juhul vastutava töötleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

b)	asjakohasel juhul andmekaitseametniku kontaktandmed;

c)	isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

d)	asjaomaste isikuandmete liigid;

e)	asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta;

asjakohasel juhul teave selle kohta, et vastutav töötleja kavatseb edastada isikuandmed kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile, ning teave kaitse piisavust käsitleva komisjoni otsuse olemasolu või puudumise kohta või artiklis 46 või 47 või artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamise korral viide asjakohastele või sobivatele kaitsemeetmetele ja nende koopia saamise viisile või kohale, kus need on tehtud kättesaadavaks.

2. Peale lõikes 1 osutatud teabe esitab vastutav töötleja andmesubjektile järgmise teabe, mis on vajalik andmesubjekti suhtes õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

a)	isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

b)	kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

c)	teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist ning esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta;

d)	kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil a või artikli 9 lõike 2 punktil a, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, ilma et see mõjutaks enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud isikuandmete töötlemise seaduslikkust;

e)	teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

f)	teave isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest,

g)	teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

3. Vastutav töötleja esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe:

a)	mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, võttes arvesse isikuandmete töötlemise konkreetseid asjaolusid, või

b)	kui isikuandmeid kasutatakse andmesubjekti teavitamiseks, siis hiljemalt asjaomase andmesubjekti esmakordse teavitamise ajal, või

c)	kui isikuandmeid kavatsetakse avaldada teisele vastuvõtjale, siis hiljemalt andmete esimese avaldamise ajal.

4. Kui vastutav töötleja kavatseb isikuandmeid edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, esitab vastutav töötleja andmesubjektile enne isikuandmete edasist töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe.

5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui ja sel määral mil

a)	andmesubjektil on see teave juba olemas;

selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi, eelkõige kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud, või sel määral mil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustus tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral. Sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe avalikult kättesaadavaks;

c)	isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, milles nähakse ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks, või

d)	isikuandmed peavad jääma salajaseks liidu või liikmesriigi õigusega reguleeritava ametisaladuse hoidmise kohustuse, sealhulgas põhikirjajärgse saladuse hoidmise kohustuse tõttu.

Artikkel 17

Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“)

1. Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:

a)	isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;

b)	andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2 punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;

c)	andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 2 kohaselt;

d)	isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;

e)	isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust;

f)	isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.

2. Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral mil isikuandmete töötlemine on vajalik

a)	sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;

b)	selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust, mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja avalikku võimu;

c)	rahvatervise valdkonnas avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktidega h ja i ning artikli 9 lõikega 3;

d)	avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kooskõlas artikli 89 lõikega 1 sel määral mil lõikes 1 osutatud õigus tõenäoliselt muudab sellise töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral, või

e)	õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Artikkel 42

Sertifitseerimine

1. Liikmesriigid, järelevalveasutused, andmekaitsenõukogu ja komisjon julgustavad eelkõige liidu tasandil andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide ning andmekaitsepitserite ja -märgiste kasutuselevõttu selle tõendamiseks, et vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate isikuandmete töötlemise toimingud vastavad käesolevale määrusele. Arvesse võetakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi.

2. Peale selle, et käesolevaid sätteid järgivad vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, võib käesoleva artikli lõike 5 kohaselt heaks kiidetud andmekaitse sertifitseerimise mehhanisme, pitsereid ja märgiseid kasutusele võtta ka selleks, et tõendada isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise raamistikus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja, kelle suhtes tulenevalt artiklist 3 käesolevat määrust ei kohaldata, on artikli 46 lõike 2 punkti f kohaselt kehtestanud asjakohased kaitsemeetmed. Nende asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas andmesubjektide õigustega seotud kaitsemeetmete kohaldamiseks kehtestab selline vastutav töötleja või volitatud töötleja lepingu või muu õiguslikult siduva dokumendi alusel siduvad ja täitmisele pööratavad kohustused.

3. Sertifitseerimine on vabatahtlik ning ligipääsetav protsessi kaudu, mis on läbipaistev.

4. Käesoleva artikli kohane sertifitseerimine ei vähenda vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust käesoleva määruse täitmise eest ega piira artikli 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi.

5. Käesoleva artikli kohase sertifikaadi väljastavad artiklis 43 osutatud sertifitseerimisasutused või vastavalt artikli 58 lõikele 3 pädeva järelevalveasutuse poolt heaks kiidetud kriteeriumide alusel pädev järelevalveasutus või artikli 63 kohaselt andmekaitsenõukogu. Kui kriteeriumid kiidab heaks andmekaitsenõukogu, võib tulemuseks olla ühine sertifikaat – Euroopa andmekaitsepitser.

6. Vastutav töötleja või volitatud töötleja, kes soovib oma töötlemistegevuse sertifitseerimismehhanismi abil sertifitseerida, esitab artiklis 43 osutatud sertifitseerimisasutusele või, kui see on asjakohane, pädevale järelevalveasutusele kogu teabe ja võimaldab sertifitseerimismenetluse läbiviimiseks vajaliku juurdepääsu oma isikuandmete töötlemise toimingutele.

7. Vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevusele saab anda sertifikaadi maksimaalselt kolmeks aastaks ja selle kehtivust saab pikendada samadel tingimustel, tingimusel et vastavad nõuded on jätkuvalt täidetud. Kui sertifikaadi nõuded ei ole enam täidetud, võtab artiklis 43 osutatud sertifitseerimisasutus või, kui see on asjakohane, pädev järelevalveasutus sertifikaadi tagasi.

8. Andmekaitsenõukogu koondab kõik sertifitseerimismehhanismid ning andmekaitsepitserid ja -märgised registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 43

Sertifitseerimisasutused

1. Ilma et see piiraks artiklite 57 ja 58 kohaseid pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi, väljastab sertifikaadi ja pikendab seda sertifitseerimisasutus, millel on andmekaitse vallas asjakohased ekspertteadmised, olles enne järelevalveasutust teavitanud, et see saaks vajaduse korral kasutada oma volitusi vastavalt artikli 58 lõike 2 punktile h. Liikmesriik kehtestab, kas need sertifitseerimisasutused akrediteerib üks või mõlemad järgmistest:

a)	artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (20) kohaselt, kooskõlas standardiga EN-ISO/IEC 17065/2012 ning artiklite 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse kehtestatud täiendavate nõuete kohaselt nimetatud riiklik akrediteerimisasutus.

2. Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutusi võib kooskõlas nimetatud lõikega akrediteerida üksnes juhul, kui need on

a)	pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt tõendanud oma sõltumatust ja ekspertteadmisi sertifitseerimise sisu osas;

b)	võtnud endale kohustuse järgida artikli 42 lõikes 5 osutatud kriteeriume, mille on heaks kiitnud artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus või tulenevalt artiklist 63 andmekaitsenõukogu;

c)	kehtestanud andmekaitsesertifikaatide, -pitserite ja -märgiste väljastamise, korrapärase läbivaatamise ja tagasivõtmise menetlused;

kehtestanud menetlused ja struktuurid selleks, et käsitleda kaebusi vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt sertifikaadi rikkumise või selle varasema või käimasoleva rakendamise viisi suhtes, ning selleks, et muuta need menetlused ja struktuurid andmesubjektidele ja üldsusele läbipaistvaks, ning

e)	tõendanud pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt, et tema ülesanded ja kohustused ei põhjusta huvide konflikti.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifitseerimisasutuste akrediteerimine toimub kriteeriumide alusel, mille on heaks kiitnud artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus või tulenevalt artiklist 63 andmekaitsenõukogu. Kui akrediteerimine toimub käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt, täiendavad need nõuded määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud nõudeid ja tehnilisi eeskirju, mis kirjeldavad sertifitseerimisasutuste kasutatavaid meetodeid ja menetlusi.

4. Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutused vastutavad sertifikaadi väljastamiseks või sellise sertifikaadi tagasivõtmiseks kasutatava asjakohase hindamise eest, ilma et see mõjutaks vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust käesoleva määruse täitmise eest. Akrediteering antakse maksimaalselt viieks aastaks ja selle kehtivust võib pikendada samadel tingimustel senikaua, kuni sertifitseerimisasutus vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

5. Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutus esitab pädevale järelevalveasutusele taotletud sertifikaadi väljastamise või sertifikaadi tagasivõtmise põhjused.

6. Järelevalveasutus avaldab kergesti kättesaadaval kujul käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõuded ja artikli 42 lõikes 5 osutatud kriteeriumid. Järelevalveasutus edastab need nõuded ja kriteeriumid ka andmekaitsenõukogule. Euroopa Andmekaitsenõukogu koondab kõik sertifitseerimismehhanismid ning andmekaitsepitserid registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

7. Ilma et see piiraks VIII peatüki kohaldamist, tühistab pädev järelevalveasutus või riiklik akrediteerimisasutus käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutuse akrediteerimise, kui akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või asutuse poolt võetavad meetmed rikuvad käesolevat määrust.

8. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 92 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks nõuded, mida tuleb arvesse võtta artikli 42 lõikes 1 osutatud andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide puhul.

9. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte sertifitseerimismehhanismide ning pitserite ja -märgiste tehniliste standardite ning kasutuselevõtu edendamise ja tunnustamise mehhanismide kohta. Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

Artikkel 45

Edastamine kaitse piisavuse otsuse alusel

1. Isikuandmeid võib kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastada siis, kui komisjon on teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või kõnealuse kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme. Selliseks edastamiseks ei ole vaja eriluba.

2. Isikuandmete kaitse taseme piisavuse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid:

õigusriigi põhimõte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, asjaomased õigusaktid, nii üldised kui ka valdkondlikud, sealhulgas õigusaktid, mis käsitlevad avalikku julgeolekut, kaitset, riiklikku julgeolekut, karistusõigust ja riigiasutuste juurdepääsu isikuandmetele, ning selliste õigusaktide, andmekaitsenormide, ametieeskirjade ja turvameetmete (sealhulgas eeskirjad isikuandmete edasisaatmise kohta teisele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, mida kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon täidab) rakendamine, kohtupraktikast tulenevad nõuded ning andmesubjektide tõhusate ja kohtulikult kaitstavate õiguste ja tõhusa haldus- ja õiguskaitse olemasolu andmesubjektide jaoks, kelle isikuandmeid edastatakse;

ühe või mitme sellise sõltumatu järelevalveasutuse olemasolu ja tõhus toimimine asjaomases kolmandas riigis või kellele rahvusvaheline organisatsioon allub, kes vastutab andmekaitsenormide järgimise ja nende täitmise tagamise eest, sealhulgas piisavate täitmise tagamise volituste eest, andmesubjektide abistamise ja nõustamise eest nende õiguste teostamisel ning liikmesriikide järelevalveasutustega tehtava koostöö eest, ning

asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni rahvusvahelised kohustused või muud kohustused, mis tulenevad õiguslikult siduvatest konventsioonidest või õigusaktidest või selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemisest mitmepoolsetes või piirkondlikes süsteemides, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega.

3. Komisjon võib pärast kaitse taseme piisavuse hindamist võtta rakendusaktiga vastu otsuse, et kolmas riik või kolmanda riigi territoorium või kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses. Rakendusaktis nähakse ette korrapärase, vähemalt iga nelja aasta tagant toimuva läbivaatamise mehhanism, milles võetakse arvesse kõiki asjaomaseid suundumusi kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis. Rakendusaktis määratakse kindlaks selle territoriaalne ja valdkondlik kohaldatavus ning vajaduse korral käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud järelevalveasutus või -asutused. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjon jälgib pidevalt suundumusi kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides, mis võiksid mõjutada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud otsuste ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel vastu võetud otsuste toimimist.

5. Kui olemasolev teave sellele osutab ja eelkõige pärast käesoleva artikli lõikes 3 osutatud läbivaatamist, võtab komisjon vastu otsuse, et kolmas riik, territoorium või nimetatud riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon ei taga enam isikuandmete kaitse piisavat taset käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, ning muudab rakendusaktidega käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsust vajalikus ulatuses, tunnistab selle kehtetuks või peatab selle kehtivuse ilma tagasiulatuva mõjuta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtab komisjon kooskõlas artikli 93 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

6. Komisjon alustab asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga konsultatsioone lõike 5 kohase otsuse vastuvõtmise tinginud olukorra parandamiseks.

7. Käesoleva artikli lõike 5 kohane otsus ei mõjuta artiklite 46–49 kohaseid isikuandmete edastamisi kõnealusele kolmandale riigile, territooriumile või kõnealuse kolmanda riigi ühele või mitmele kindlaksmääratud sektorile või kõnealusele rahvusvahelisele organisatsioonile.

8. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas ja oma veebisaidil kolmandate riikide, territooriumide, kolmanda riigi kindlaksmääratud sektorite ja rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu, mille kohta ta on vastu võtnud otsuse, et nad tagavad isikuandmete kaitse piisava taseme või ei taga seda enam.

9. Otsused, mille komisjon on vastu võtnud direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel, jäävad jõusse, kuni neid käesoleva artikli lõike 3 või 5 kohaselt vastu võetud komisjoni otsusega muudetakse, need asendatakse või kehtetuks tunnistatakse.

Artikkel 54

Järelevalveasutuse asutamise eeskirjad

1. Liikmesriik sätestab õigusega:

a)	järelevalveasutuse asutamise;

b)	järelevalveasutuse liikme ametisse nimetamiseks nõutava kvalifikatsiooni ja tingimused;

c)	eeskirjad ja menetlused järelevalveasutuse liikme või liikmete ametisse nimetamiseks;

d)	järelevalveasutuse liikme või liikmete vähemalt nelja aasta pikkuse ametiaja, välja arvatud pärast 24. maid 2016 esimest korda ametisse nimetamisel, mil osa liikmete ametiaeg võib olla lühem, kui see on vajalik, et kaitsta järkjärgulise ametisse nimetamise abil järelevalveasutuse sõltumatust;

e)	selle, kas ja kui mitmeks ametiajaks saab järelevalveasutuse liiget või liikmeid ametisse tagasi nimetada, ning

f)	tingimused, mis reguleerivad järelevalveasutuse liikme või liikmete ja töötajate kohustusi, nende kohustustega kokkusobimatuid tegevusi, tegevusalasid ja hüvesid ametiajal ja pärast selle lõppu ning töösuhte lõppu käsitlevad normid.

2. Järelevalveasutuse liige või liikmed ja töötajad on kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega kohustatud nii ametiaja jooksul kui ka pärast seda hoidma ametisaladust seoses igasuguse konfidentsiaalse teabega, mis on neile teatavaks saanud nende ülesannete täitmisel või volituste kasutamisel. Liikmete ametiaja jooksul kohaldatakse seda ametisaladuse hoidmise kohustust eelkõige juhtudel, kui füüsilised isikud teavitavad käesoleva määruse rikkumistest.

2. jagu

Pädevus, ülesanded ja volitused

Artikkel 58

Volitused

1. Järelevalveasutusel on järgmised uurimisvolitused:

a)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja või vajaduse korral vastutava töötleja või volitatud töötleja esindaja annab teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b)	viia läbi uurimisi andmekaitseauditi kujul;

c)	vaadata läbi artikli 42 lõike 7 kohaselt väljastatud sertifikaadid;

d)	teavitada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat käesoleva määruse väidetavast rikkumisest;

e)	saada vastutavalt töötlejalt ja volitatud töötlejalt juurdepääs kõikidele isikuandmetele ja kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, ning

f)	saada kooskõlas liidu või liikmesriigi menetlusõigusega juurdepääs vastutava töötleja ja volitatud töötleja mis tahes ruumidele, sealhulgas kõikidele andmetöötlusseadmetele ja -vahenditele.

2. Järelevalveasutusel on järgmised parandusvolitused:

a)	hoiatada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat, et kavandatavad isikuandmete töötlemise toimingud rikuvad tõenäoliselt käesoleva määruse sätteid;

b)	teha vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale noomitusi, kui isikuandmete töötlemise toimingud on rikkunud käesoleva määruse sätteid;

c)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja rahuldaks andmesubjekti taotlused seoses tema käesoleva määruse kohaste õiguste kasutamisega;

d)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja viiks asjakohasel juhul isikuandmete töötlemise toimingud teatud viisil ja teatud aja jooksul vastavusse käesoleva määruse sätetega;

e)	anda korraldus, et vastutav töötleja teavitaks andmesubjekti tema isikuandmetega seotud rikkumisest;

f)	kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas töötlemiskeeld;

g)	anda korraldus isikuandmeid parandada või need kustutada või isikuandmete töötlemist piirata artiklite 16, 17 ja 18 alusel ning teavitada nimetatud meetmetest vastuvõtjaid, kellele isikuandmed on artikli 17 lõike 2 ja artikli 19 kohaselt avaldatud;

h)	võtta sertifikaat tagasi või anda sertifitseerimisasutusele korraldus võtta tagasi artiklite 42 ja 43 alusel väljastatud sertifikaat või anda sertifitseerimisasutusele korraldus jätta sertifikaat väljastamata, kui sertifitseerimise nõuded ei ole täidetud või ei ole enam täidetud;

i)	määrata artikli 83 kohaselt trahve lisaks käesolevas lõikes osutatud meetmetele või nende asemel, sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest,

j)	anda korraldus peatada kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile suunatud andmevoog.

3. Järelevalveasutusel on järgmised lubavad ja nõuandvad volitused:

a)	nõustada vastutavat töötlejat kooskõlas artiklis 36 osutatud eelneva konsulteerimise menetlusega;

b)	esitada omal algatusel või taotluse alusel isikuandmete kaitsega seotud küsimustes arvamusi riigi parlamendile, liikmesriigi valitsusele või, kooskõlas liikmesriigi õigusega, muudele institutsioonidele ja asutustele ning samuti avalikkusele;

c)	anda luba artikli 36 lõikes 5 osutatud töötlemiseks, kui liikmesriigi õigus sellist eelnevat luba nõuab;

d)	esitada arvamus ja kiita heaks toimimisjuhendite kavandid vastavalt artikli 40 lõikele 5;

e)	akrediteerida sertifitseerimisasutused vastavalt artiklile 43;

f)	väljastada sertifikaate ja kiita heaks sertifitseerimise kriteeriumid kooskõlas artikli 42 lõikega 5;

g)	võtta vastu artikli 28 lõikes 8 ja artikli 46 lõike 2 punktis d osutatud andmekaitse tüüpklauslid;

h)	kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis a osutatud lepingutingimused;

i)	kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis b osutatud halduskokkulepped;

j)	kiita heaks artikli 47 kohased siduvad kontsernisisesed eeskirjad.

4. Järelevalveasutusele käesoleva artikli kohaselt antud volituste kasutamisele kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusat õiguskaitsevahendit ja nõuetekohast menetlust, mis on sätestatud liidu ja liikmesriigi õiguses kooskõlas hartaga.

5. Liikmesriik näeb seadusega ette, et tema järelevalveasutusel on õigus juhtida õigusasutuste tähelepanu käesoleva määruse rikkumistele ning alustada vajaduse korral kohtumenetlus või osaleda selles muul viisil, et tagada käesoleva määruse sätete täitmine.

6. Liikmesriik võib seadusega ette näha, et tema järelevalveasutusel on täiendavad volitused lisaks lõigetes 1, 1b ja 1c osutatud volitustele. Volituste kasutamine ei tohi kahjustada VII peatüki tõhusat toimimist.

Artikkel 60

Juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste vaheline koostöö

1. Juhtiv järelevalveasutus teeb käesoleva artikli kohaselt koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, püüdes saavutada konsensust. Juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused vahetavad üksteisega kogu asjaomast teavet.

2. Juhtiv järelevalveasutus võib teistelt asjaomastelt järelevalveasutustelt igal ajal nõuda artikli 61 kohase vastastikuse abi osutamist ning läbi viia artikli 62 kohaseid ühisoperatsioone, eelkõige uurimiste läbiviimiseks või teises liikmesriigis asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes võetud meetme rakendamise järelevalveks.

3. Juhtiv järelevalveasutus edastab küsimusega seotud asjaomase teabe viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Ta esitab otsuse eelnõu viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele arvamuse saamiseks ja võtab asjakohaselt arvesse nende seisukohti.

4. Kui mõni teine asjaomane järelevalveasutus esitab nelja nädala jooksul pärast seda, kui temaga on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt otsuse eelnõu osas konsulteeritud, asjakohase ja põhjendatud vastuväite otsuse eelnõu kohta, esitab juhtiv järelevalveasutus juhul, kui ta ei võta asjakohast ja põhjendatud vastuväidet arvesse või on seisukohal, et vastuväide ei ole asjakohane ega põhjendatud, küsimuse käsitlemiseks artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismi raames.

5. Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb asjakohase ja põhjendatud vastuväite arvesse võtta, esitab ta teistele asjaomastele järelevalveasutustele muudetud otsuse eelnõu arvamuse saamiseks. Kõnealuse muudetud otsuse eelnõu suhtes kohaldatakse lõikes 4 osutatud menetlust kahe nädala jooksul.

6. Juhul kui ükski teine asjaomane järelevalveasutus ei ole juhtiva järelevalveasutuse esitatud otsuse eelnõule lõigetes 4 ja 5 osutatud tähtaja jooksul vastuväidet esitanud, loetakse, et juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused on otsuse eelnõus kokkuleppele jõudnud ja see on nende jaoks siduv.

7. Juhtiv järelevalveasutus võtab otsuse vastu ja teeb selle teatavaks vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele või, olenevalt asjaoludest, ainsale tegevuskohale ning teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi ja andmekaitsenõukogu kõnealusest otsusest, lisades sellele kokkuvõtte asjaomastest asjaoludest ja põhjustest. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab sellest otsusest kaebuse esitajat.

8. Erandina lõikest 7, juhul kui kaebus jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi, võtab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, otsuse vastu ning teeb selle teatavaks kaebuse esitajale ja teavitab sellest vastutavat töötlejat.

9. Kui juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused nõustuvad, et osa kaebusest jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi ja asjaomase kaebuse teine osa võetakse menetlusse, siis võetakse vastu otsus kaebuse menetletava osa kohta. Juhtiv järelevalveasutus võtab vastu otsuse vastutavat töötlejat puudutavate menetlustega seotud osa kohta ja teeb selle teatavaks oma liikmesriigis asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele või ainsale tegevuskohale ning teavitab sellest kaebuse esitajat, samas kui kaebuse esitaja liikmesriigi järelevalveasutus võtab vastu otsuse asjaomase kaebuse rahuldamata jäetud või tagasi lükatud osa kohta ning teeb selle teatavaks kaebuse esitajale ja teavitab sellest vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat.

10. Pärast seda, kui juhtiva järelevalveasutuse otsus on lõigete 7 ja 9 kohaselt vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale teatavaks tehtud, võtab vastutav töötleja või volitatud töötleja vajalikud meetmed isikuandmete töötlemise toimingute osas tehtud otsuse täitmise tagamiseks kõigis liidus asuvates tegevuskohtades. Vastutav töötleja või volitatud töötleja teavitab otsuse täitmiseks võetud meetmetest juhtivat järelevalveasutust, kes teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi.

11. Kui asjaomasel järelevalveasutusel on erandlike asjaolude korral põhjust arvata, et andmesubjektide huvide kaitsmiseks tuleb tegutseda kiiresti, kohaldatakse artiklis 66 osutatud kiirmenetlust.

12. Juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused esitavad kõnealuse artikli alusel nõutava teabe üksteisele elektroonilisel teel, kasutades selleks tüüpvormi.

Artikkel 65

Vaidluste lahendamine andmekaitsenõukogu poolt

1. Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane ja järjepidev kohaldamine üksikjuhtudel, võtab andmekaitsenõukogu vastu siduva otsuse järgmistel juhtudel:

kui asjaomane järelevalveasutus on artikli 60 lõikes 4 osutatud juhul tõstatanud asjakohase ja põhjendatud vastuväite juhtiva järelevalveasutuse otsuse eelnõu kohta või kui juhtiv järelevalveasutus on sellise vastuväite kui mitteasjakohase ja/või põhjendamatu tagasi lükanud. Siduv otsus puudutab kõiki asjakohases ja põhjendatud vastuväites käsitletud küsimusi, eelkõige küsimust, kas on toimunud käesoleva määruse rikkumine;

b)	kui esineb lahkarvamusi selles osas, milline on peamise tegevuskoha jaoks pädev asjaomane järelevalveasutus, ning

c)	kui pädev järelevalveasutus ei taotle andmekaitsenõukogu arvamust käesoleva artikli 64 lõikes 1 osutatud juhtudel või ei järgi andmekaitsenõukogu artikli 64 kohaselt esitatud arvamust. Sellisel juhul võib asjaomane järelevalveasutus või komisjon edastada küsimuse andmekaitsenõukogule.

2. Lõikes 1 osutatud otsus võetakse vastu ühe kuu jooksul alates sisulise küsimuse esitamisest andmekaitsenõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Seda ajavahemikku võib pikendada ühe kuu võrra, võttes arvesse küsimuse keerukust. Lõikes 1 osutatud otsus on põhjendatud, see edastatakse juhtivale järelevalveasutusele ja kõigile asjaomastele järelevalveasutustele ning on neile siduv.

3. Juhul kui andmekaitsenõukogu ei ole suutnud lõikes 2 osutatud aja jooksul otsust vastu võtta, võtab ta kahe nädala jooksul pärast lõikes 2 osutatud teise kuu möödumist otsuse vastu andmekaitsenõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Kui andmekaitsenõukogu liikmete hääled jagunevad võrdselt, on otsuse vastuvõtmisel määrav eesistuja hääl.

4. Asjaomased järelevalveasutused ei võta lõigetes 2 ja 3 osutatud ajavahemike jooksul vastu otsust andmekaitsenõukogule lõike 1 kohaselt esitatud sisulises küsimuses.

5. Andmekaitsenõukogu eesistuja teavitab lõikes 1 osutatud otsusest põhjendamatu viivituseta asjaomaseid järelevalveasutusi. Ta teatab sellest komisjonile. Otsus avaldatakse andmekaitsenõukogu veebisaidil viivituseta pärast seda, kui järelevalveasutus on teavitanud lõikes 6 osutatud lõplikust otsusest.

6. Vastavalt olukorrale kas juhtiv järelevalveasutus või see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse alusel vastu oma lõpliku otsuse, tehes seda põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates sellest, kui andmekaitsenõukogu on oma otsusest teavitanud. Vastavalt olukorrale kas juhtiv järelevalveasutus või see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab andmekaitsenõukogu, millisel kuupäeval tehakse tema lõplik otsus teatavaks vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale ja andmesubjektile. Asjaomaste järelevalveasutuste lõplik otsus võetakse vastu artikli 60 lõigete 7, 8 ja 9 tingimuste kohaselt. Lõplikus otsuses viidatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsusele ja märgitakse, et lõikes 1 osutatud otsus avaldatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 andmekaitsenõukogu veebisaidil. Lõplikule otsusele lisatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsus.

Artikkel 73

Eesistuja

1. Andmekaitsenõukogu valib lihthäälteenamusega oma liikmete seast eesistuja ja kaks eesistuja asetäitjat.

2. Eesistuja ja tema asetäitjate ametiaeg on viis aastat ja neid võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 82

Õigus hüvitisele ja vastutus

1. Igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest.

2. Kõnealuse töötlemisega seotud vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust. Volitatud töötleja vastutab töötlemise käigus tekitatud kahju eest ainult siis, kui ta ei ole täitnud käesoleva määruse nõudeid, mis on suunatud konkreetselt volitatud töötlejatele, või kui ta pole järginud vastutava töötleja seaduslikke juhiseid või on tegutsenud nende vastaselt.

3. Vastutav töötleja või volitatud töötleja vabastatakse vastutusest lõike 2 kohaselt, kui ta tõendab, et ei ole mingil viisil vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

4. Kui sama töötlemisega on seotud rohkem kui üks vastutav töötleja või volitatud töötleja või nii vastutav kui ka volitatud töötleja ning nad on lõigete 2 ja 3 kohaselt vastutavad töötlemisega tekitatud kahju eest, võetakse vastutav töötleja või volitatud töötleja vastutusele kogu kahju eest, et tagada andmesubjektile tõhus hüvitamine.

5. Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on tekitatud kahju kooskõlas lõikega 4 täielikult hüvitanud, on sellel vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal õigus nõuda teistelt sama töötlemisega seotud vastutavatelt või volitatud töötlejatelt tagasi see hüvitise osa, mis vastab lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt sellele osale kahjust, mille eest nemad vastutavad.

6. Kohtumenetlus hüvitise saamise õiguse kasutamiseks algatatakse artikli 79 lõikes 2 osutatud liikmesriigi õiguse kohaselt pädevas kohtus.

Artikkel 92

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 12 lõikes 8 ja artikli 43 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 24. maist 2016.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 8 ja artikli 43 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 12 lõike 8 ja artikli 43 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

whereas

(42) Kui töödeldakse andmesubjekti nõusolekul, peaks vastutav töötleja suutma tõestada, et andmesubjekt on andnud isikuandmete töötlemise toiminguks oma nõusoleku.
Eelkõige muid küsimusi käsitleva kirjaliku avalduse puhul tuleks kaitsemeetmetega tagada, et andmesubjekt on teadlik nõusoleku andmisest ja nõusoleku andmise ulatusest.
Kooskõlas nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ (10) peaks vastutava töötleja poolt ette valmistatud nõusolekuavaldus olema arusaadav ja lihtsasti kättesaadav, selles tuleks kasutada selget ja lihtsat keelt ning selles ei tohiks olla ebaõiglaseid tingimusi.
Teadliku nõusoleku andmiseks peaks andmesubjekt olema teadlik vähemalt sellest, kes on vastutav töötleja ja milleks kavatsetakse isikuandmeid töödelda.
Nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.

- = -

(65) Andmesubjektil peaks olema õigus nõuda teda käsitlevate isikuandmete parandamist ja „õigus olla unustatud“ juhul, kui selliste andmete säilitamine rikub käesolevat määrust või vastutava töötleja suhtes kohaldatavat liidu või liikmesriigi õigust.
Andmesubjektil peaks olema õigus oma isikuandmete kustutamisele ja nende töötlemise lõpetamisele eelkõige siis, kui isikuandmed ei ole enam vajalikud eesmärkidel, mille jaoks need koguti või neid muul viisil töödeldi, kui andmesubjekt on töötlemisele antud nõusoleku tagasi võtnud või kui ta on vastu oma isikuandmete töötlemisele või kui nende isikuandmete töötlemine muul viisil ei vasta käesoleva määruse nõuetele.
Kõnealune õigus on asjakohane eelkõige siis, kui andmesubjekt andis nõusoleku lapsena, olemata täielikult teadlik töötlemisega kaasnevatest ohtudest, ja hiljem soovib need isikuandmed eelkõige internetist kustutada.
Andmesubjektil peaks olema võimalik seda õigust kasutada, vaatamata sellele, et ta ei ole enam laps.
isikuandmete jätkuv säilitamine peaks olema seaduslik aga juhul, kui see on vajalik sõna- ja teabevabaduse kasutamiseks, juriidilise kohustuse täitmiseks, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, rahvatervise valdkonna avalikes huvides, avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

- = -

(71) Andmesubjektil peaks olema õigus sellele, et tema suhtes ei tehta üksnes andmete automatiseeritud töötlemisele toetuvat isiklike aspektide hindamisel põhinevat ja meedet sisaldada võivat otsust, millel on teda puudutavad õiguslikud tagajärjed või mis avaldab talle samamoodi märkimisväärset mõju, nagu veebipõhise krediiditaotluse automaatne tagasilükkamine või veebipõhine tööle värbamine ilma inimsekkumiseta.
Selline töötlemine hõlmab igasuguses isikuandmete automatiseeritud töötlemises seisnevat profiilianalüüsi, mille käigus hinnatakse füüsilise isikuga seotud isiklikke aspekte, mille eesmärk on eelkõige selliste aspektide analüüsimine ja prognoosimine, mis on seotud töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste või huvide, usaldusväärsuse või käitumise, asukoha või liikumisega, kui see toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle samamoodi märkimisväärset mõju.
Sellisel töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil põhinev otsuste tegemine peaks aga olema lubatud siis, kui see on sõnaselgelt lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, sealhulgas pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise järelevalve ja ennetamise eesmärkidel, mida teostatakse vastavalt liidu institutsioonide või riiklike järelevalveasutuste normidele, standarditele ja soovitustele, ning vastutava töötleja osutatava teenuse turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks, või kui see on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks või siis, kui andmesubjekt on andnud selleks oma selgesõnalise nõusoleku.
Igal juhul tuleks sellise töötlemise korral kehtestada sobivaid kaitsemeetmeid, mis peaksid hõlmama andmesubjektile konkreetse teabe andmist ja õigust otsesele isiklikule kontaktile, õigust väljendada oma seisukohta, õigust saada selgitust otsuse kohta, mis tehti pärast sellist hindamist, ning õigust seda otsust vaidlustada.
Selline meede ei tohiks puudutada last.

- = -

(103) Komisjon võib kogu liidu osas otsustada, et kolmas riik, territoorium või kindlaksmääratud sektor või rahvusvaheline organisatsioon pakuvad isikuandmete kaitset piisaval tasemel, tagades seega kogu liidus selle kolmanda riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni osas õiguskindluse ja ühtsuse, mille puhul loetakse, et nad tagavad isikuandmete kaitse piisaval tasemel.
Sellisel juhul võib isikuandmete edastamine kõnealusesse riiki või kõnealusele rahvusvahelisele organisatsioonile toimuda ilma, et oleks vaja saada täiendav luba.
Komisjon võib samuti otsustada sellise otsuse tagasi võtta, teavitades sellest kolmandat riiki või rahvusvahelist organisatsiooni ja esitades talle täieliku põhjenduse.

- = -

(125) Juhtiv asutus peaks olema pädev võtma vastu siduvaid otsuseid meetmete kohta, millega kohaldatakse talle käesoleva määrusega antud volitusi.
Juhtiva asutuse ülesannete täitmisel peaks järelevalveasutus kaasama asjaomased järelevalveasutused tihedalt otsustamisprotsessi ja koordineerima nende tegevust selles.
Kui tuleb võtta vastu otsus andmesubjekti kaebus täielikult või osaliselt tagasi lükata, peaks selle otsuse vastu võtma järelevalveasutus, kellele see kaebus esitati.

- = -

(141) Igal andmesubjektil peaks olema õigus esitada kaebus ühele järelevalveasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kooskõlas harta artikliga 47, kui andmesubjekt on seisukohal, et tema käesoleva määruse kohaseid õigusi on rikutud või kui järelevalveasutus ei reageeri kaebusele, lükkab kaebuse osaliselt või täielikult tagasi või ei võta meetmeid juhul, kui need on vajalikud andmesubjekti õiguste kaitsmiseks.
Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult kontrollida.
Järelevalveasutus peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul.
Kui juhtum vajab täiendavat uurimist või kooskõlastamist mõne teise järelevalveasutusega, tuleks sellest teatada andmesubjektile.
Järelevalveasutus peaks võtma meetmed kaebuste esitamise lihtsustamiseks, koostades näiteks kaebuste esitamiseks ka elektrooniliselt täidetava vormi, ilma muude sidevahendite kasutamist välistamata.

- = -

(143) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus esitada Euroopa Kohtule andmekaitsenõukogu otsuste tühistamiseks hagi ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tingimustel.
Kui selliste otsuste adressaadiks olevad asjaomased järelevalveasutused soovivad esitada hagi otsuste tühistamiseks, peavad nad tegema seda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 kahe kuu jooksul alates sellest, kui otsused neile teatavaks tehti.
Kui andmekaitsenõukogu otsused puudutavad otseselt ja isiklikult vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või kaebuse esitajat, võivad nad esitada hagi selliste otsuste tühistamiseks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 kahe kuu jooksul alates asjaomaste otsuste avaldamisest andmekaitsenõukogu veebisaidil.
Ilma et see piiraks seda ELi toimimise lepingu artiklist 263 tulenevat õigust, peaks igal füüsilisel või juriidilisel isikul olema õigus pöörduda liikmesriigi pädeva kohtu poole tõhusa õiguskaitsevahendi saamiseks järelevalveasutuse otsuse vastu, millel on selle isiku suhtes õiguslikud tagajärjed.
Selline otsus on eelkõige seotud järelevalveasutuse uurimis-, parandus- ja loaandmisvolitustega või kaebuste rahuldamata jätmise või tagasilükkamisega. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ei hõlma siiski järelevalveasutuste õiguslikult mittesiduvaid meetmeid, näiteks järelevalveasutuse esitatud arvamusi või nõuandeid.
Järelevalveasutuse vastu tuleks algatada menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus järelevalveasutus asub, ning see tuleks viia läbi kooskõlas asjaomase liikmesriigi menetlusõigusega.
Nendel kohtutel peaks olema täielik pädevus, mis peaks hõlmama pädevust vaadata läbi kõik arutatava kohtuasja seisukohast asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud.

- = -

dal 2004 diritto e informatica