interactive GDPR 2016/0679 ET

1.   Isikuandmeid võib kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastada siis, kui komisjon on teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või kõnealuse kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme. Selliseks edastamiseks ei ole vaja eriluba.

2.   Isikuandmete kaitse taseme piisavuse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid:

a)

õigusriigi põhimõte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, asjaomased õigusaktid, nii üldised kui ka valdkondlikud, sealhulgas õigusaktid, mis käsitlevad avalikku julgeolekut, kaitset, riiklikku julgeolekut, karistusõigust ja riigiasutuste juurdepääsu isikuandmetele, ning selliste õigusaktide, andmekaitsenormide, ametieeskirjade ja turvameetmete (sealhulgas eeskirjad isikuandmete edasisaatmise kohta teisele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, mida kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon täidab) rakendamine, kohtupraktikast tulenevad nõuded ning andmesubjektide tõhusate ja kohtulikult kaitstavate õiguste ja tõhusa haldus- ja õiguskaitse olemasolu andmesubjektide jaoks, kelle isikuandmeid edastatakse;

b)

ühe või mitme sellise sõltumatu järelevalveasutuse olemasolu ja tõhus toimimine asjaomases kolmandas riigis või kellele rahvusvaheline organisatsioon allub, kes vastutab andmekaitsenormide järgimise ja nende täitmise tagamise eest, sealhulgas piisavate täitmise tagamise volituste eest, andmesubjektide abistamise ja nõustamise eest nende õiguste teostamisel ning liikmesriikide järelevalveasutustega tehtava koostöö eest, ning

c)

asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni rahvusvahelised kohustused või muud kohustused, mis tulenevad õiguslikult siduvatest konventsioonidest või õigusaktidest või selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemisest mitmepoolsetes või piirkondlikes süsteemides, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega.

3.   Komisjon võib pärast kaitse taseme piisavuse hindamist võtta rakendusaktiga vastu otsuse, et kolmas riik või kolmanda riigi territoorium või kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses. Rakendusaktis nähakse ette korrapärase, vähemalt iga nelja aasta tagant toimuva läbivaatamise mehhanism, milles võetakse arvesse kõiki asjaomaseid suundumusi kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis. Rakendusaktis määratakse kindlaks selle territoriaalne ja valdkondlik kohaldatavus ning vajaduse korral käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud järelevalveasutus või -asutused. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjon jälgib pidevalt suundumusi kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides, mis võiksid mõjutada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud otsuste ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel vastu võetud otsuste toimimist.

5.   Kui olemasolev teave sellele osutab ja eelkõige pärast käesoleva artikli lõikes 3 osutatud läbivaatamist, võtab komisjon vastu otsuse, et kolmas riik, territoorium või nimetatud riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon ei taga enam isikuandmete kaitse piisavat taset käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, ning muudab rakendusaktidega käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsust vajalikus ulatuses, tunnistab selle kehtetuks või peatab selle kehtivuse ilma tagasiulatuva mõjuta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtab komisjon kooskõlas artikli 93 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

6.   Komisjon alustab asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga konsultatsioone lõike 5 kohase otsuse vastuvõtmise tinginud olukorra parandamiseks.

7.   Käesoleva artikli lõike 5 kohane otsus ei mõjuta artiklite 46–49 kohaseid isikuandmete edastamisi kõnealusele kolmandale riigile, territooriumile või kõnealuse kolmanda riigi ühele või mitmele kindlaksmääratud sektorile või kõnealusele rahvusvahelisele organisatsioonile.

8.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas ja oma veebisaidil kolmandate riikide, territooriumide, kolmanda riigi kindlaksmääratud sektorite ja rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu, mille kohta ta on vastu võtnud otsuse, et nad tagavad isikuandmete kaitse piisava taseme või ei taga seda enam.

9.   Otsused, mille komisjon on vastu võtnud direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel, jäävad jõusse, kuni neid käesoleva artikli lõike 3 või 5 kohaselt vastu võetud komisjoni otsusega muudetakse, need asendatakse või kehtetuks tunnistatakse.

1.   Järelevalveasutus tagab, et käesoleva artikli kohane trahvide määramine lõigete 4, 5 ja 6 kohaste käesoleva määruse rikkumiste eest on igal üksikul juhul tõhus, proportsionaalne ja heidutav.

2.   Trahve kohaldatakse üksiku juhtumi asjaoludest sõltuvalt kas lisaks artikli 58 lõike 2 punktides a–h ja j osutatud meetmetele või nende asemel. Otsustades igal konkreetsel juhul trahvi määramise ja selle suuruse üle, pööratakse asjakohast tähelepanu järgmisele:

a)	rikkumise laad, raskus ja kestus, võttes arvesse asjaomase töötlemise laadi, ulatust või eesmärki, samuti mõjutatud andmesubjektide hulka ja neile tekitatud kahju suurust;

b)	kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

c)	vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt võetud meetmed andmesubjektide kantava kahju leevendamiseks;

d)	vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutuse aste, võttes arvesse nende poolt artiklite 25 ja 32 kohaselt võetud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

e)	vastutava töötleja või volitatud töötleja eelnevad asjakohased rikkumised;

f)	järelevalveasutusega tehtava koostöö määr rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks;

g)	rikkumisest mõjutatud isikuandmete liigid;

h)	millisel viisil sai järelevalveasutus rikkumisest teada, eelkõige kas vastutav töötleja või volitatud töötleja teatas rikkumisest ja millisel määral ta seda tegi;

i)	kui asjaomase vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes on samas küsimuses varem võetud artikli 58 lõikes 2 osutatud meetmeid, siis nende meetmete järgimine;

j)	artikli 40 kohaste heakskiidetud toimimisjuhendite või artikli 42 kohaste heakskiidetud sertifitseerimismehhanismide järgimine, ning

k)	juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid, näiteks rikkumisest otseselt või kaudselt saadud finantskasu või välditud kahju.

3.   Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja rikub samade või seonduvate isikuandmete töötlemise toimingute puhul tahtlikult või hooletusest mitut käesoleva määruse sätet, ei ületa trahvi kogusumma summat, mis on sätestatud seoses raskeima rikkumisega.

4.   Kooskõlas lõikega 2 võib järgmiste sätete rikkumise eest määrata trahvi, mille suurus on kuni 10 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 2 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem:

a)	vastutava töötleja või volitatud töötleja kohustused artiklite 8, 11, 25-39, 42 ja 43 alusel;

b)	sertifitseerimisasutuse kohustused artiklite 42 ja 43 alusel;

c)	järelevalvet teostava asutuse kohustused artikli 41 lõike 4 alusel.

5.   Kooskõlas lõikega 2 võib järgmiste sätete rikkumise eest määrata trahvi, mille suurus on kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem:

a)	töötlemise aluspõhimõtted, sealhulgas artiklite 5, 6, 7 ja 9 kohased nõusoleku andmise tingimused;

b)	andmesubjektide õigused artiklite 12–22 alusel;

c)	isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile artiklite 44–49 alusel;

d)	mis tahes kohustused IX peatüki kohaselt vastu võetud liikmesriigi õigusaktide alusel;

e)	järelevalveasutuse artikli 58 lõike 2 kohase korralduse või ajutise või alalise töötlemispiirangu või andmevoogude peatamise täitmatajätmine või juurdepääsu andmisest keeldumine, rikkudes sellega artikli 58 lõiget 1.

6.   Artikli 58 lõikes 2 osutatud järelevalveasutuse korralduse täitmatajätmise korral määratakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 trahv, mille suurus on kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

7.   Ilma et see piiraks järelevalveasutuse parandusvolitusi artikli 58 lõike 2 alusel, võib liikmesriik näha ette eeskirju selle kohta, kas ja millisel määral võib trahve määrata selles liikmesriigis asutatud avaliku sektori asutustele ja organitele.

8.   Käesoleva artikli kohaste volituste kasutamise suhtes järelevalveasutuse poolt kohaldatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega asjakohaseid menetluslikke kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusat õiguskaitsevahendit ja nõuetekohast menetlust.

9.   Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole haldustrahve ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada sellisel viisil, et trahvi algatab pädev järelevalveasutus ning selle määravad pädevad riiklikud kohtud, tagades seejuures, et need õiguskaitsevahendid on tõhusad ja järelevalveasutuste poolt määratud haldustrahvidega samaväärse mõjuga. Igal juhul on määratavad trahvid tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Need liikmesriigid teavitavad komisjoni oma käesoleva lõike kohaselt vastuvõetavatest õigusnormidest hiljemalt 25. maiks 2018 ning viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muutmise seadustest või muudatustest.

1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumiste korral kohaldatavad karistusnormid, eelkõige seoses selliste rikkumistega, mille korral ei määrata artikli 83 kohaseid trahve, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Sellised karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad.

2.   Liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 25. maiks 2018 vastavalt lõikele 1 vastu võetud õigusnormidest ning viivitamata kõigist neid õigusnorme mõjutavatest muudatustest.