interactive GDPR 2016/0679 ET

1.   Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:

a)	andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil;

b)	isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele;

c)	isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks;

d)	isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

e)	isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks;

f)	isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.

Esimese lõigu punkti f ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel.

2.   Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega lõike 1 punktide c ja e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine, sealhulgas teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu see on sätestatud IX peatükis.

3.   Lõike 1 punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse:

a)	liidu õigusega või

b)	vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.

Isikuandmete töötlemise eesmärk määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses või see on lõike 1 punktis e osutatud isikuandmete töötlemise osas vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. See õiguslik alus võib sisaldada erisätteid, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist, sealhulgas üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust, töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks, nagu näiteks meetmed teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu need on sätestatud IX peatükis. Liidu või liikmesriigi õigus vastab avaliku huvi eesmärgile ning on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga.

4.   Kui isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, ei põhine andmesubjekti nõusolekul või liidu või liikmesriigi õigusel, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada artikli 23 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine, võtab vastutav töötleja selle kindlakstegemiseks, kas muul eesmärgil töötlemine on kooskõlas eesmärgiga, mille jaoks isikuandmeid algselt koguti, muu hulgas arvesse

a)	seost nende eesmärkide, mille jaoks isikuandmeid koguti, ja kavandatava edasise töötlemise eesmärkide vahel;

b)	isikuandmete kogumise konteksti, eelkõige andmesubjektide ja vastutava töötleja vahelist seost;

c)	isikuandmete laadi, eelkõige seda, kas töödeldakse isikuandmete eriliike vastavalt artiklile 9 või süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid vastavalt artiklile 10;

d)	kavandatava edasise töötlemise võimalikke tagajärgi andmesubjektide jaoks;

e)	asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu, milleks võivad olla näiteks krüpteerimine ja pseudonümiseerimine.

1.   Vastutav töötleja võtab asjakohased meetmed, et esitada andmesubjektile artiklites 13 ja 14 osutatud teave ning teavitada teda artiklite 15–22 ja 34 kohaselt isikuandmete töötlemisest kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning lihtsasti kättesaadavas vormis, kasutades selget ja lihtsat keelt, eelkõige konkreetselt lapsele suunatud teabe korral. Kõnealune teave esitatakse kirjalikult või muude vahendite abil, sealhulgas asjakohasel juhul elektrooniliselt. Kui andmesubjekt seda taotleb, võib teabe esitada suuliselt, tingimusel et andmesubjekti isikusamasust tõendatakse muude vahendite abil.

2.   Vastutav töötleja aitab kaasa artiklite 15–22 kohaste andmesubjekti õiguste kasutamisele. Artikli 11 lõikes 2 osutatud juhtudel ei keeldu vastutav töötleja meetmete võtmisest andmesubjekti taotlusel tema artiklite 15–22 kohaste õiguste kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et ta ei suuda andmesubjekti tuvastada.

3.   Vastutav töötleja esitab andmesubjektile tarbetu viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist teabe artiklite 15–22 kohase taotluse alusel võetud meetmete kohta. Seda ajavahemikku võib vajaduse korral pikendada kahe kuu võrra, võttes arvesse taotluse keerukust ja hulka. Vastutav töötleja teavitab andmesubjekti igast taolisest pikendamisest ja viivituse põhjustest ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest. Kui andmesubjekt esitab taotluse elektrooniliselt, esitatakse ka teave võimaluse korral elektrooniliselt, kui andmesubjekt ei taotle teisiti.

4.   Kui vastutav töötleja ei võta meetmeid vastavalt andmesubjekti taotlusele, teatab ta andmesubjektile viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest meetmete võtmata jätmise põhjused ning selgitab talle võimalust esitada järelevalveasutusele kaebus ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

5.   Artiklite 13 ja 14 kohase teabe esitamine ning artiklite 15–22 ja 34 kohane teavitamine ja meetmete võtmine on tasuta. Kui andmesubjekti taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib vastutav töötleja kas:

a)	küsida mõistlikku tasu, võttes arvesse halduskulu, mis kaasneb teabe esitamise või teavitamise või taotletud meetmete võtmisega, või

b)	keelduda taotletud meetmete võtmisest.

Vastutaval töötlejal lasub kohustus tõendada, et taotlus on selgelt põhjendamatu või ülemäärane.

6.   Kui vastutaval töötlejal on põhjendatud kahtlused artiklites 15–21 osutatud taotlust esitava füüsilise isiku identiteedi suhtes, võib vastutav töötleja nõuda andmesubjekti isiku tuvastamiseks vajaliku täiendava teabe esitamist, piiramata seejuures artikli 11 kohaldamist.

7.   Andmesubjektidele artiklite 13 ja 14 kohaselt edastatava teabe võib anda koos standardsete ikoonide esitamisega, et anda kavandatavast töötlemisest selgelt nähtaval, arusaadaval ja loetaval viisil sisuline ülevaade. Kui ikoonid esitatakse elektrooniliselt, on need masinloetavad.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 92 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks ikoonidega esitatav teave ja standardsete ikoonide esitamise kord.

1.   Andmesubjektil on õigus saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning masinloetaval kujul ning õigus edastada need andmed teisele vastutavale töötlejale, ilma et vastutav töötleja, kellele kõnealused isikuandmed on esitatud, seda takistaks, kui

a)	töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktis a või artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud nõusolekul või artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud lepingul ning

b)	töödeldakse automatiseeritult.

2.   Kui andmesubjekt kasutab lõike 1 kohaselt andmete ülekandmise õigust, on tal õigus nõuda, et vastutav töötleja edastab andmed otse teisele vastutavale töötlejale, kui see on tehniliselt teostatav.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud õiguse kasutamine ei piira artikli 17 kohaldamist. Seda õigust ei kohaldata töötlemise suhtes, mis on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

4.   Lõikes 1 osutatud õigus ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

1.   Kui töödeldakse vastutava töötleja nimel, kasutab vastutav töötleja ainult selliseid volitatud töötlejaid, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab käesoleva määruse nõuetele ja sealjuures tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse.

2.   Volitatud töötleja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Üldise kirjaliku loa korral teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat kõigist kavandatavatest muudatustest, mis puudutavad teiste volitatud töötlejate lisamist või asendamist, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada selliste muudatuste suhtes vastuväiteid.

3.   Volitatud töötleja töötleb andmeid volitatud töötlejat ja vastutavat töötlejat omavahel siduva lepingu või liidu või liikmesriigi õiguse kohase siduva õigusakti alusel, mis on volitatud töötleja suhtes siduv ning milles sätestatakse töötlemise sisu ja kestus, töötlemise laad ja eesmärk, isikuandmete liik ja andmesubjektide kategooriad, vastutava töötleja kohustused ja õigused. Kõnealuses lepingus või muus õigusaktis sätestatakse eelkõige see, et volitatud töötleja:

a)

töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud seda tegema volitatud töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega; sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud;

b)	tagab, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud on kohustunud järgima konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib asjakohane põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus;

c)	võtab kõik artikli 32 kohaselt nõutavad meetmed;

d)	järgib lõigetes 2 ja 4 osutatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks;

e)	võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi, aitab võimaluse piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustust vastata taotlustele III peatükis sätestatud andmesubjekti õiguste teostamiseks;

f)	aitab vastutaval töötlejal täita artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;

g)	pärast andmetöötlusteenuste osutamise lõppu kustutab või tagastab vastutavale töötlejale vastutava töötleja valikul kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist;

h)	teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse.

Esimese lõigu punkti h osas teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat kohe, kui korraldus läheb tema arvates vastuollu käesoleva määruse või liikmesriigi või liidu muude andmekaitsealaste sätetega.

4.   Kui volitatud töötleja kaasab vastutava töötleja nimel konkreetsete isikuandmete töötlemise toimingute tegemiseks teise volitatud töötleja, nähakse lepingus või muus liidu või liikmesriigi õiguse kohases õigusaktis asjaomase teise volitatud töötleja suhtes ette samad andmekaitsekohustused, mis on sätestatud lõikes 3 osutatud vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelises lepingus või muus õigusaktis; eelkõige annab see piisava tagatise, et rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks käesoleva määruse nõuetele. Kui see teine volitatud töötleja ei täida oma andmekaitsekohustusi, jääb algne volitatud töötleja vastutava töötleja ees täielikult vastutavaks kõnealuse teise volitatud töötleja kohustuste täitmise eest.

5.   Volitatud töötleja poolt artiklis 40 osutatud heakskiidetud toimimisjuhendite või artiklis 42 osutatud heakskiidetud sertifitseerimismehhanismi järgimist võib kasutada elemendina selleks, et tõendada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 osutatud piisava tagatise olemasolu.

6.   Ilma et see mõjutaks vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelist individuaalset lepingut, võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud leping või muu õigusliku toimega dokument põhineda täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõigetes 7 ja 8 osutatud lepingu tüüptingimustel, sealhulgas kui need on osa vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale artiklite 42 ja 43 kohaselt antud sertifikaadist.

7.   Komisjon võib sätestada lepingu tüüptingimused käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud küsimustes ja kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   Järelevalveasutus võib vastu võtta lepingu tüüptingimused käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud küsimustes ja kooskõlas artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismiga.

9.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud leping või muu õigusliku toimega dokument peab olema kirjalik, sealhulgas elektroonilisel kujul.

10.   Kui volitatud töötleja määrab käesolevat määrust rikkudes andmete töötlemise eesmärgid ja vahendid, siis loetakse volitatud töötleja selle töötlemise suhtes vastutavaks töötlejaks, ilma et see piiraks artiklite 82, 83 ja 84 kohaldamist.

1.   Liikmesriigid, järelevalveasutused, andmekaitsenõukogu ja komisjon julgustavad toimimisjuhendite koostamist, mille eesmärk on aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes arvesse erinevate töötlussektorite eripära ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi.

2.   Vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate kategooriaid esindavad ühendused ja muud organid võivad koostada toimimisjuhendeid või muuta või laiendada neid toimimisjuhendeid, et täpsustada käesoleva määruse kohaldamist seoses järgmisega:

a)	isikuandmete õiglane ja läbipaistev töötlemine;

b)	vastutava töötleja õigustatud huvid teatud kontekstis;

c)	isikuandmete kogumine;

d)	isikuandmete pseudonümiseerimine;

e)	üldsuse ja andmesubjektide teavitamine;

f)	andmesubjektide õiguste kasutamine;

g)	laste teavitamine ja kaitsmine ning lapse suhtes vanemliku vastutusega isiku nõusoleku saamise viis;

h)	artiklites 24 ja 25 osutatud meetmed ja menetlused ning meetmed artiklis 32 osutatud isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks;

i)	isikuandmetega seotud rikkumistest teatamine järelevalveasutustele ja andmesubjektide teavitamine isikuandmetega seotud rikkumistest;

j)	isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, ja

k)	vastutavate töötlejate ja andmesubjektide vaheliste isikuandmete töötlemist käsitlevate kohtuväliste menetluste ja muude vaidluste lahendamise kord, ilma et see piiraks andmesubjektide õigusi vastavalt artiklitele 77 ja 79.

3.   Peale selle, et käesoleva artikli lõike 5 kohaselt heaks kiidetud ja käesoleva artikli lõike 9 kohaselt terves liidus kehtivaks tunnistatud toimimisjuhendeid järgivad vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, võivad neid järgida ka vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad, kelle suhtes tulenevalt artiklist 3 käesolevat määrust ei kohaldata, et tagada isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise raamistikus artikli 46 lõike 2 punktis e osutatud tingimustel asjakohased kaitsemeetmed. Nende asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas andmesubjektide õigustega seotud kaitsemeetmete kohaldamiseks kehtestab selline vastutav töötleja või volitatud töötleja lepingu või muu õiguslikult siduva dokumendi alusel siduvad ja täitmisele pööratavad kohustused.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 kohane toimimisjuhend peab sisaldama mehhanisme, mis võimaldavad artikli 41 lõikes 1 osutatud asutusel teha kohustuslikku järelevalvet selle üle, et toimimisjuhendit täitma kohustunud vastutav töötleja või volitatud töötleja järgib seda, ilma et see piiraks artikli 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi.

5.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühendused ja muud organid, kes kavatsevad koostada toimimisjuhendi või muuta või laiendada olemasolevat juhendit, esitavad vastavalt artiklile 55 kompetentsele järelevalveasutusele toimimisjuhendi kavandi. Järelevalveasutus esitab arvamuse selle kohta, kas juhendi kavand või muudetud või laiendatud juhend vastab käesolevale määrusele, ning kui ta leiab, et see tagab piisavad asjakohased kaitsemeetmed, kiidab ta selle kavandi või muudetud või laiendatud juhendi heaks.

6.   Kui toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend kiidetakse vastavalt lõikele 5 heaks ning kui asjaomane toimimisjuhend ei ole seotud isikuandmete töötlemise toimingutega mitmes liikmesriigis, registreerib ja avaldab järelevalveasutus toimimisjuhendi.

7.   Kui toimimisjuhendi kavand on seotud isikuandmete töötlemise toimingutega mitmes liikmesriigis, siis esitab artikli 55 kohaselt pädev järelevalveasutus toimimisjuhendi enne selle heakskiitmist artiklis 63 osutatud menetluse kohaselt andmekaitsenõukogule, kes esitab arvamuse selle kohta, kas toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend vastab käesolevale määrusele või tagab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud olukorras asjakohased kaitsemeetmed.

8.   Kui lõikes 7 osutatud arvamuses kinnitatakse, et toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend vastab käesolevale määrusele või tagab lõikes 3 osutatud olukorras asjakohased kaitsemeetmed, siis esitab andmekaitsenõukogu oma arvamuse komisjonile.

9.   Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, et talle vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 esitatud heakskiidetud toimimisjuhendid, muudatused ja laiendused kehtivad terves liidus. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega.

10.   Komisjon tagab asjakohase teavituse lõike 9 kohase otsusega terves liidus kehtivaks tunnistatud heakskiidetud toimimisjuhenditest.

11.   Andmekaitsenõukogu koondab kõik heakskiidetud toimimisjuhendid, muudatused ja laiendused registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

1.   Ilma et see mõjutaks artiklite 57 ja 58 kohaseid pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi, võib artikli 40 kohase toimimisjuhendi järgimise üle järelevalvet teostada asutus, kellel on toimimisjuhendi sisu osas asjakohased ekspertteadmised ja kes on selleks pädeva järelevalveasutuse poolt akrediteeritud.

2.   Lõikes 1 osutatud asutust võib akrediteerida teostama toimimisjuhendi järgimise üle järelevalvet, kui nimetatud asutus:

a)	on pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt tõendanud oma sõltumatust ja ekspertteadmisi toimimisjuhendi sisu osas;

b)	on kehtestanud menetlused, mis võimaldavad tal hinnata vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate sobivust toimimisjuhendi kohaldamiseks, teostada järelevalvet selle sätete järgimise üle ja vaadata korrapäraselt üle selle toimimist;

c)

on kehtestanud menetlused ja struktuurid selleks, et käsitleda kaebusi vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt toimimisjuhendi rikkumise või selle varasema või käimasoleva rakendamise viisi suhtes, ning selleks, et muuta need menetlused ja struktuurid andmesubjektidele ja üldsusele läbipaistvaks, ning

d)	tõendab pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt, et tema ülesanded ja kohustused ei põhjusta huvide konflikti.

3.   Pädev järelevalveasutus esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuse akrediteerimise kriteeriumide kavandi andmekaitsenõukogule vastavalt artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismile.

4.   Ilma et see mõjutaks pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi ning VIII peatüki sätete kohaldamist, võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutus toimimisjuhendi rikkumise korral vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt piisavaid kaitsemeetmeid kasutades asjakohased meetmed, sealhulgas vastutava töötleja või volitatud töötleja toimimisjuhendis osalemise peatamine või välistamine. Asutus teavitab pädevat järelevalveasutust sellistest meetmetest ja nende võtmise põhjustest.

5.   Pädev järelevalveasutus tühistab lõikes 1 osutatud asutuse akrediteerimise, kui akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või asutuse poolt võetavad meetmed ei vasta käesolevale määrusele.

6.   Käesolevat artiklit ei kohaldata isikuandmete töötlemisele avaliku sektori asutuste ja organite poolt.

1.   Ilma et see piiraks artiklite 57 ja 58 kohaseid pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi, väljastab sertifikaadi ja pikendab seda sertifitseerimisasutus, millel on andmekaitse vallas asjakohased ekspertteadmised, olles enne järelevalveasutust teavitanud, et see saaks vajaduse korral kasutada oma volitusi vastavalt artikli 58 lõike 2 punktile h. Liikmesriik kehtestab, kas need sertifitseerimisasutused akrediteerib üks või mõlemad järgmistest:

a)	artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (20) kohaselt, kooskõlas standardiga EN-ISO/IEC 17065/2012 ning artiklite 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse kehtestatud täiendavate nõuete kohaselt nimetatud riiklik akrediteerimisasutus.

2.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutusi võib kooskõlas nimetatud lõikega akrediteerida üksnes juhul, kui need on

a)	pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt tõendanud oma sõltumatust ja ekspertteadmisi sertifitseerimise sisu osas;

b)	võtnud endale kohustuse järgida artikli 42 lõikes 5 osutatud kriteeriume, mille on heaks kiitnud artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus või tulenevalt artiklist 63 andmekaitsenõukogu;

c)	kehtestanud andmekaitsesertifikaatide, -pitserite ja -märgiste väljastamise, korrapärase läbivaatamise ja tagasivõtmise menetlused;

d)

kehtestanud menetlused ja struktuurid selleks, et käsitleda kaebusi vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt sertifikaadi rikkumise või selle varasema või käimasoleva rakendamise viisi suhtes, ning selleks, et muuta need menetlused ja struktuurid andmesubjektidele ja üldsusele läbipaistvaks, ning

e)	tõendanud pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt, et tema ülesanded ja kohustused ei põhjusta huvide konflikti.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifitseerimisasutuste akrediteerimine toimub kriteeriumide alusel, mille on heaks kiitnud artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus või tulenevalt artiklist 63 andmekaitsenõukogu. Kui akrediteerimine toimub käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt, täiendavad need nõuded määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud nõudeid ja tehnilisi eeskirju, mis kirjeldavad sertifitseerimisasutuste kasutatavaid meetodeid ja menetlusi.

4.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutused vastutavad sertifikaadi väljastamiseks või sellise sertifikaadi tagasivõtmiseks kasutatava asjakohase hindamise eest, ilma et see mõjutaks vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust käesoleva määruse täitmise eest. Akrediteering antakse maksimaalselt viieks aastaks ja selle kehtivust võib pikendada samadel tingimustel senikaua, kuni sertifitseerimisasutus vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

5.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutus esitab pädevale järelevalveasutusele taotletud sertifikaadi väljastamise või sertifikaadi tagasivõtmise põhjused.

6.   Järelevalveasutus avaldab kergesti kättesaadaval kujul käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõuded ja artikli 42 lõikes 5 osutatud kriteeriumid. Järelevalveasutus edastab need nõuded ja kriteeriumid ka andmekaitsenõukogule. Euroopa Andmekaitsenõukogu koondab kõik sertifitseerimismehhanismid ning andmekaitsepitserid registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

7.   Ilma et see piiraks VIII peatüki kohaldamist, tühistab pädev järelevalveasutus või riiklik akrediteerimisasutus käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutuse akrediteerimise, kui akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või asutuse poolt võetavad meetmed rikuvad käesolevat määrust.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 92 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks nõuded, mida tuleb arvesse võtta artikli 42 lõikes 1 osutatud andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide puhul.

9.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte sertifitseerimismehhanismide ning pitserite ja -märgiste tehniliste standardite ning kasutuselevõtu edendamise ja tunnustamise mehhanismide kohta. Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, on vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena kõnealuse vastutava töötleja või volitatud töötleja tehtud piirülese isikuandmete töötlemise toimingu suhtes kooskõlas artiklis 60 sätestatud menetlusega.

2.   Erandina lõikest 1 on järelevalveasutus pädev menetlema talle esitatud kaebust või käesoleva määruse võimalikku rikkumist, kui küsimus on seotud ainult tema liikmesriigis asuva tegevuskohaga või mõjutab oluliselt ainult tema liikmesriigis asuvaid andmesubjekte.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel teavitab järelevalveasutus sellest küsimusest viivitamatult juhtivat järelevalveasutust. Kolme nädala jooksul pärast teavitamist otsustab juhtiv järelevalveasutus, kas ta asub juhtumit kooskõlas artiklis 60 sätestatuga menetlema, võttes arvesse seda, kas vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht on teda teavitanud järelevalveasutuse liikmesriigis.

4.   Kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit käsitleda, kohaldatakse artiklis 60 sätestatud menetlust. Juhtivat järelevalveasutust teavitanud järelevalveasutus võib juhtivale järelevalveasutusele esitada otsuse eelnõu. Juhtiv järelevalveasutus võtab seda eelnõu täiel määral arvesse artikli 60 lõikes 3 osutatud otsuse eelnõu ettevalmistamisel.

5.   Kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit mitte käsitleda, käsitleb seda juhtumit kooskõlas artiklitega 61 ja 62 see järelevalveasutus, kes juhtivat järelevalveasutust teavitas.

6.   Piiriülese isikuandmete töötlemise toimingu puhul on vastutava töötleja või volitatud töötleja ainus partner juhtiv järelevalveasutus.

1.   Ilma et see piiraks muude käesoleva määrusega sätestatud ülesannete täitmist, teeb järelevalveasutus oma territooriumil järgmist:

a)	jälgib käesoleva määruse kohaldamist ja tagab selle kohaldamise;

b)	suurendab üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Erilist tähelepanu pööratakse lastele suunatud tegevusele;

c)	nõustab kooskõlas liikmesriigi õigusega riigi parlamenti, valitsust ning teisi institutsioone ja organeid õigus- ja haldusmeetmete osas seoses füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega isikuandmete töötlemisel;

d)	edendab vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust nende käesoleva määruse kohastest kohustustest;

e)	annab andmesubjektile taotluse korral teavet tema käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamise kohta ja teeb vajaduse korral sel eesmärgil koostööd teiste liikmesriikide järelevalveasutustega;

f)

käsitleb andmesubjekti, asutuse, organisatsiooni või ühenduse poolt artikli 80 kohaselt esitatud kaebusi, uurib asjakohasel määral kaebuste sisu ning teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise järelevalveasutusega;

g)	teeb koostööd teiste järelevalveasutustega, sealhulgas jagades neile teavet ja osutades abi, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja täitmise tagamine;

h)	toimetab uurimisi käesoleva määruse kohaldamise kohta, muu hulgas teiselt järelevalveasutuselt või muult riigiasutuselt saadud teabe põhjal;

i)	jälgib asjaomaseid suundumusi, niivõrd kuivõrd need mõjutavad isikuandmete kaitset, eelkõige info- ja sidetehnoloogiate ning kaubandustavade arengut;

j)	võtab vastu artikli 28 lõikes 8 ja artikli 46 lõike 2 punktis d osutatud lepingu tüüptingimused;

k)	koostab ja säilitab loetelu seoses artikli 35 lõike 4 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise nõudega;

l)	annab nõu artikli 36 lõikes 2 osutatud isikuandmete töötlemise toimingute osas;

m)	ergutab artikli 40 lõike 1 kohaste toimimisjuhendite koostamist, esitab oma arvamuse piisavaid tagatisi pakkuvate toimimisjuhendite kohta ja kiidab need heaks kooskõlas artikli 40 lõikega 5;

m)	ergutab artikli 42 lõike 1 kohaselt andmetekaitse sertifitseerimise mehhanismide ning andmekaitsepitserite ja -märgiste kehtestamist ning kiidab artikli 42 lõike 5 kohaselt sertifitseerimise kriteeriumid heaks;

o)	vaatab vajaduse korral korrapäraselt läbi artikli 42 lõike 7 kohaselt väljastatud sertifikaadid;

p)	koostab ja avaldab artikli 41 kohaselt toimimisjuhendite järelevalvet teostava asutuse ja artikli 43 kohase sertifitseerimisasutuse akrediteerimise tingimused;

q)	akrediteerib artikli 41 kohaselt toimimisjuhendite järelevalvet teostava asutuse ja artikli 43 kohaselt sertifitseerimisasutuse;

r)	kinnitab artikli 46 lõikes 3 osutatud lepinguklauslid ja -sätted;

s)	kiidab heaks artikli 47 kohased siduvad kontsernisisesed eeskirjad;

t)	annab panuse andmekaitsenõukogu tegevusse;

u)	peab asutusesisest registrit käesoleva määruse rikkumiste ja võetud meetmete kohta, eelkõige kooskõlas artikli 58 lõikega 2 tehtud hoiatuste ja kehtestatud karistuste kohta ning

v)	täidab mis tahes muid isikuandmete kaitsega seotud ülesandeid.

2.   Järelevalveasutus võtab meetmeid lõike 1 punktis b osutatud kaebuste esitamise lihtsustamiseks, näiteks koostab kaebuste esitamise vormi, mida saab täita ka elektrooniliselt, ilma et see välistaks muude sidevahendite kasutamist.

3.   Järelevalveasutus täidab oma ülesandeid andmesubjekti ja asjakohasel juhul andmekaitseametniku jaoks tasuta.

4.   Kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib järelevalveasutus nõuda halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu või keelduda taotlust menetlemast. Järelevalveasutus on kohustatud tõendama taotluse selgelt põhjendamatut või ülemäärast iseloomu.

1.   Andmekaitsenõukogu tagab käesoleva määruse järjepideva kohaldamise. Selleks teeb andmekaitsenõukogu omal algatusel või asjakohasel juhul komisjoni taotlusel eelkõige järgmist:

a)	jälgib ja tagab, et käesolevat määrust kohaldatakse nõuetekohaselt artiklites 64 ja 65 sätestatud juhtudel, ilma ei see piiraks riiklike järelevalveasutuste ülesannete täitmist;

b)	nõustab komisjoni kõikides isikuandmete kaitsega seotud küsimustes liidus, sealhulgas käesoleva määruse mis tahes kavandatavate muudatuste osas;

c)	nõustab komisjoni vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate ja järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse vormi ja menetluste osas seoses siduvate kontsernisiseste eeskirjadega;

d)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid seoses menetlustega, mille eesmärk on kustutada isikuandmetele osutavaid linke ning andmekoopiaid ja -kordusi üldkasutatavatest kommunikatsiooniteenustest, nagu on osutatud artikli 17 lõikes 2;

e)	vaatab omal algatusel või mõne oma liikme või komisjoni taotlusel läbi käesoleva määruse kohaldamist käsitlevaid küsimusi ning annab käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ergutamiseks välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid;

f)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täiendavalt täpsustada artikli 22 lõike 2 kohaste ja profiilianalüüsil põhinevate otsuste vastuvõtmise kriteeriume ja tingimusi;

g)

annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et tuvastada isikuandmetega seotud rikkumised ning määrata kindlaks artikli 33 lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjendamatu viivitus, samuti konkreetsed asjaolud, mille puhul vastutav töötleja või volitatud töötleja on kohustatud isikuandmetega seotud rikkumisest teatama;

h)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, mille alusel teha kindlaks, millistel asjaoludel võib isikuandmetega seotud rikkumine tõenäoliselt tõsiselt mõjutada füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi, nagu on osutatud artikli 34 lõikes 1;

i)

annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täiendavalt täpsustada kriteeriume ja nõudeid, mis käsitlevad isikuandmete edastamist vastutavate töötlejate poolt järgitavate siduvate kontsernisiseste eeskirjade alusel ja volitatud töötlejate poolt järgitavate siduvate kontsernisiseste eeskirjade alusel ning täiendavate vajalike nõuete alusel, millega tagada asjaomaste andmesubjektide isikuandmete kaitse, millele on osutatud artiklis 47;

j)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täpsustada artikli 49 lõikel 1 põhineva isikuandmete edastamise kriteeriume ja nõudeid;

k)	koostab järelevalveasutustele suuniseid seoses artikli 58 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete kohaldamisega ning artikli 83 kohaste trahvide kindlaksmääramisega;

l)	jälgib punktides e ja f osutatud suuniste, soovituste ja parimate tavade praktilist kohaldamist;

m)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et kehtestada ühised menetlused, mille kohaselt füüsilised isikud saavad teatada käesoleva määruse rikkumistest artikli 54 lõike 2 alusel;

n)	ergutab artiklite 40 ja 42 kohaselt toimimisjuhendite koostamist ning andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide ja andmekaitsepitserite ja -märgiste kasutuselevõtmist;

o)

akrediteerib sertifitseerimisasutusi ja vaatab seda korrapäraselt läbi vastavalt artiklile 43 ning peab artikli 43 lõike 6 alusel avalikku registrit akrediteeritud asutuste kohta ja artikli 42 lõike 7 alusel kolmandates riikides asuvate akrediteeritud vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate kohta;

p)	täpsustab artikli 43 lõikes 3 osutatud nõudeid seoses sertifitseerimisasutuste akrediteerimisega artikli 42 kohaselt;

q)	esitab komisjonile arvamuse artikli 43 lõikes 8 osutatud sertifitseerimisnõuete kohta;

r)	esitab komisjonile arvamuse artikli 12 lõikes 7 osutatud ikoonide kohta;

s)

esitab komisjonile arvamuse kaitse taseme piisavuse hindamiseks kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, sealhulgas selle hindamiseks, kas kolmas riik, territoorium või kolmanda riigi kindlaksmääratud sektor või rahvusvaheline organisatsioon ei taga enam piisaval tasemel kaitset. Sel eesmärgil esitab komisjon andmekaitsenõukogule kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas kirjavahetuse kolmanda riigi valitsusega, asjaomase kolmanda riigi, territooriumi või kolmanda riigi kindlaksmääratud sektoriga või asjaomase rahvusvahelise organisatsiooniga;

t)	esitab arvamusi artikli 64 lõikes 1 osutatud järjepidevuse mehhanismi kohaselt järelevalveasutuste otsuste eelnõude kohta, artikli 64 lõike 2 kohaselt esitatud küsimuste kohta ning väljastab artikli 65 kohaselt siduvaid otsuseid, sealhulgas artiklis 66 osutatud juhtudel;

u)	edendab järelevalveasutuste vahelist koostööd ning tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabe ja heade tavade vahetamist;

v)	edendab ühiste koolitusprogrammide korraldamist ja hõlbustab personalivahetust järelevalveasutuste vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalveasutustega;

w)	edendab teadmiste ja dokumentide vahetamist andmekaitset käsitlevate õigusaktide ja tavade kohta andmekaitse järelevalveasutustega kogu maailmas;

x)	esitab arvamusi artikli 40 lõike 4 kohaselt liidu tasandil koostatud toimimisjuhendite kohta, ning

y)	peab üldsusele kättesaadavat elektroonilist registrit järelevalveasutuste ja kohtute otsuste kohta, mis on vastu võetud järjepidevuse mehhanismi raames käsitletud küsimustes.

2.   Kui komisjon palub andmekaitsenõukogult nõu, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust.

3.   Andmekaitsenõukogu edastab oma arvamused, suunised, soovitused ja parimad tavad komisjonile ja artiklis 87 osutatud komiteele ning avalikustab need.

4.   Andmekaitsenõukogu konsulteerib asjakohasel juhul huvitatud pooltega ja annab neile võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma märkused. Ilma et see piiraks artikli 76 kohaldamist, teeb andmekaitsenõukogu konsulteerimismenetluse tulemused üldsusele kättesaadavaks.

1.   Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub käesolevat määrust.

2.   Järelevalveasutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest, sealhulgas artikli 78 kohasest õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusest.

1.   Ilma et see piiraks muude halduslike kaitsevahendite või kohtuväliste heastamisvahendite kohaldamist, on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit järelevalveasutuse õiguslikult siduva otsuse vastu, mis teda puudutab.

2.   Ilma et see piiraks muude halduslike kaitsevahendite või kohtuväliste heastamisvahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, kui artiklite 55 ja 56 kohaselt pädev järelevalveasutus ei käsitle kaebust või ei teavita andmesubjekti kolme kuu jooksul artikli 77 kohaselt esitatud kaebuse menetlemise käigust või tulemustest.

3.   Järelevalveasutuse vastu algatatakse menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus järelevalveasutus asub.

4.   Kui menetlus algatatakse järelevalveasutuse otsuse vastu, millele eelnes järjepidevuse mehhanismi kohane andmekaitsenõukogu arvamus või otsus, edastab järelevalveasutus selle arvamuse või otsuse kohtule.

1.   Ilma et see piiraks mis tahes kättesaadava haldusliku kaitsevahendi või kohtuvälise heastamisvahendi kohaldamist, sealhulgas õigust esitada järelevalveasutusele artikli 77 kohaselt kaebus, on igal andmesubjektil õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, kui ta leiab, et tema käesolevast määrusest tulenevaid õigusi on rikutud tema isikuandmete tema isikuandmete sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust.

2.   Vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu algatatakse menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus vastutav töötleja või volitatud töötleja asub. Menetluse võib algatada ka selle liikmesriigi kohtus, kus asub andmesubjekti alaline elukoht, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on liikmesriigi avalikku võimu teostav avaliku sektori asutus.

1.   Kui käesoleva määruse jõustumise ajal kohaldavad liikmesriigi kirikud ja usuühendused või -kogukonnad põhjalikke eeskirju, mis on seotud füüsiliste isikute kaitsega isikuandmete töötlemisel, võib nende eeskirjade kohaldamist jätkata tingimusel, et need viiakse kooskõlla käesoleva määrusega.

2.   Kirikuid ja usuühendusi, kes kohaldavad põhjalikke eeskirju kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, kontrollib sõltumatu järelevalveasutus, mis võib olla üks kindel asutus, kui ta vastab käesoleva määruse VI peatükis sätestatud tingimustele.

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 25. maiks 2020 ning seejärel iga nelja aasta järel aruande käesoleva määruse hindamise ja läbivaatamise kohta. Aruanded avalikustatakse.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamiste ja läbivaatamiste raames kontrollib komisjon eelkõige järgmise kohaldamist ja toimimist:

a)	isikuandmete kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamist käsitlev V peatükk, eelkõige seoses käesoleva määruse artikli 45 lõike 3 kohaselt vastu võetud otsustega ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel vastu võetud otsustega;

b)	koostööd ja järjepidevust käsitlev VII peatükk.

3.   Lõike1 kohaldamisel võib komisjon taotleda teavet liikmesriikidelt ja järelevalveasutustelt.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamistel ja läbivaatamistel võtab komisjon arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ning muude asjaomaste organite ja allikate seisukohti ja tähelepanekuid.

5.   Komisjon esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige võttes arvesse infotehnoloogia ja infoühiskonna arengut.