interactive GDPR 2016/0679 ET

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse kontekstis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või väljaspool liitu.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse liidus asuvate andmesubjektide isikuandmete töötlemise suhtes mujal kui liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt, kui andmete töötlemine on seotud

a)	liidus asuvatele andmesubjektidele kaupade ja teenuste pakkumisega, olenemata sellest, kas andmesubjekt peab maksma tasu, või

b)	nende tegevuse jälgimisega, kui see tegevus toimub liidus.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes vastutava töötleja poolt, kelle asukoht ei ole liidus, vaid kohas, kus rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

3)	„isikuandmete töötlemise piiramine“ – säilitatud isikuandmete märgistamine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist;

„profiilianalüüs“ – igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab isikuandmete kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste, huvide, usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega;

„pseudonümiseerimine“ – isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

6)	„andmete kogum“ – isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest võib andmeid leida teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on funktsionaalsel või geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või hajutatud;

„vastutav töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses;

8)	„volitatud töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel;

„vastuvõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte. Vastuvõtjaiks ei peeta siiski avaliku sektori asutusi, kes võivad kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse päringuga; nimetatud avaliku sektori asutused töötlevad kõnealuseid andmeid kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega vastavalt töötlemise eesmärkidele;

10)	„kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või organ, välja arvatud andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja ja isikud, kes võivad isikuandmeid töödelda vastutava töötleja või volitatud töötleja otseses alluvuses;

11)	andmesubjekti „nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega;

12)	„isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

13)

„geneetilised andmed“ – isikuandmed, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku päritud või omandatud geneetiliste omadustega, mis annavad ainulaadset teavet kõnealuse füüsilise isiku füsioloogia ja tervise kohta ning mis tulenevad eelkõige asjaomase füüsilise isiku bioloogilise proovi analüüsist saadud isikuandmetest;

14)

„biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed;

15)	„terviseandmed“ – füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta;

16)

„peamine tegevuskoht“ –

kui vastutaval töötlejal on tegevuskoht rohkem kui ühes liikmesriigis, siis tema juhatuse asukoht liidus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemise eesmärke ja vahendeid käsitlevad otsused võetakse vastu vastutava töötleja liidus asuvas muus tegevuskohas ning sellel tegevuskohal on volitused neid otsuseid rakendada – sellisel juhul loetakse peamiseks tegevuskohaks tegevuskohta, kus sellised otsused vastu võetakse;

kui volitatud töötlejal on tegevuskoht rohkem kui ühes liikmesriigis, siis tema juhatuse asukoht liidus või kui volitatud töötlejal ei ole juhatust liidus, siis volitatud töötleja tegevuskoht liidus, kus toimub peamine töötlemistegevus seoses volitatud töötleja tegevusega sellises ulatuses, et volitatud töötleja suhtes kehtivad käesoleva määruse kohased konkreetsed kohustused;

17)	„esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kelle vastutav töötleja või volitatud töötleja on kirjalikult artikli 27 kohaselt määranud ja kes esindab vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat seoses nende käesolevast määrusest tulenevate vastavate kohustustega;

18)	„ettevõtja“ – majandustegevusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, olenemata selle õiguslikust vormist, sealhulgas partnerlused ja ühendused, kes tegelevad korrapäraselt majandustegevusega;

19)	„kontsern“ – kontrolliv ettevõtja ja tema kontrolli all olevad ettevõtjad;

20)

„siduvad kontsernisisesed eeskirjad“ – isikuandmete kaitse põhimõtted, millest vastutav töötleja või volitatud töötleja, kelle asukoht on liikmesriigi territooriumil, lähtub isikuandmete ühekordsel või korduval edastamisel ühes või mitmes kolmandas riigis kontserni koosseisus või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühmas tegutsevale vastutavale töötajale või volitatud töötlejale;

21)	„järelevalveasutus“ – liikmesriigis artikli 51 kohaselt asutatud sõltumatu avaliku sektori asutus;

22)

„asjaomane järelevalveasutus“ – järelevalveasutus, kes on isikuandmete töötlemisega seotud, kuna

a)	vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht asub kõnealuse järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil;

b)	asjaomase järelvalveasutuse liikmesriigis elavad andmesubjektid on töötlemisest oluliselt või tõenäoliselt oluliselt mõjutatud või

c)	kõnealusele järelevalveasutusele on esitatud kaebus;

23)

„isikuandmete piiriülene töötlemine“ –

kas

a)	isikuandmete töötlemine, mis toimub liidus olukorras, kus vastutava töötleja või volitatud töötleja, kelle tegevuskoht on enamas kui ühes liikmesriigis, tegevus toimub rohkem kui ühes liikmesriigis, või

b)	isikuandmete töötlemine, mis toimub liidus olukorras, kus vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevus toimub ühes kohas, kuid see mõjutab oluliselt või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada andmesubjekte rohkem kui ühes liikmesriigis;

24)

„asjakohane ja põhjendatud vastuväide“ – vastuväide kavandatavale otsusele seoses sellega, kas käesolevat määrust on rikutud või kas seoses vastutava töötleja või volitatud töötlejaga kavandatud meede on määrusega kooskõlas, mis näitab selgelt, kui suurt ohtu kujutab endast kavandatav otsus seoses andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega ning, kui see on asjakohane, isikuandmete vaba liikumisega liidus;

25)	„infoühiskonna teenus“ – teenus, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (19) artikli 1 lõike 1 punktile b;

26)	„rahvusvaheline organisatsioon“ – organisatsioon ja sellele alluvad asutused, mida reguleerib rahvusvaheline avalik õigus, või mis tahes muu asutus, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel.

II PEATÜKK

Põhimõtted

Artikkel 6

Isikuandmete töötlemise seaduslikkus

1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:

a)	andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil;

b)	isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele;

c)	isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks;

d)	isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

e)	isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks;

f)	isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.

Esimese lõigu punkti f ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel.

2. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega lõike 1 punktide c ja e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine, sealhulgas teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu see on sätestatud IX peatükis.

3. Lõike 1 punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse:

a)	liidu õigusega või

b)	vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.

Isikuandmete töötlemise eesmärk määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses või see on lõike 1 punktis e osutatud isikuandmete töötlemise osas vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. See õiguslik alus võib sisaldada erisätteid, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist, sealhulgas üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust, töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks, nagu näiteks meetmed teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu need on sätestatud IX peatükis. Liidu või liikmesriigi õigus vastab avaliku huvi eesmärgile ning on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga.

4. Kui isikuandmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, ei põhine andmesubjekti nõusolekul või liidu või liikmesriigi õigusel, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada artikli 23 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine, võtab vastutav töötleja selle kindlakstegemiseks, kas muul eesmärgil töötlemine on kooskõlas eesmärgiga, mille jaoks isikuandmeid algselt koguti, muu hulgas arvesse

a)	seost nende eesmärkide, mille jaoks isikuandmeid koguti, ja kavandatava edasise töötlemise eesmärkide vahel;

b)	isikuandmete kogumise konteksti, eelkõige andmesubjektide ja vastutava töötleja vahelist seost;

c)	isikuandmete laadi, eelkõige seda, kas töödeldakse isikuandmete eriliike vastavalt artiklile 9 või süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid vastavalt artiklile 10;

d)	kavandatava edasise töötlemise võimalikke tagajärgi andmesubjektide jaoks;

e)	asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu, milleks võivad olla näiteks krüpteerimine ja pseudonümiseerimine.

Artikkel 8

Tingimused, mida kohaldatakse lapse nõusolekule seoses infoühiskonna teenustega

1. Kui kohaldatakse artikli 6 lõike 1 punkti a seoses infoühiskonna teenuste pakkumisega otse lapsele, on lapse isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul kui laps on vähemalt 16-aastane. Kui laps on noorem kui 16-aastane, on selline isikuandmete töötlemine seaduslik üksnes sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui selleks on sellise nõusoleku või loa andnud isik, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus.

Liikmesriigid võivad seadusega sätestada madalama asjaomase vanuse, tingimusel et selline madalam vanus ei ole vähem kui 13 aastat.

2. Vastutav töötleja teeb kättesaadavat tehnoloogiat arvesse võttes mõistlikud jõupingutused selleks, et kontrollida sellistel juhtudel, et nõusoleku või loa on andnud isik, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus.

3. Lõige 1 ei mõjuta liikmesriikide üldist lepinguõigust, näiteks õigusnorme, mis käsitlevad lapsega seotud lepingu kehtivust, koostamist ja mõju.

Artikkel 9

Isikuandmete eriliikide töötlemine

1. Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:

a)	andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa andmesubjekt lõikes 1 nimetatud keeldu tühistada;

töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega niivõrd, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega või liikmesriigi õiguse kohase kollektiivlepinguga, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

c)	töötlemine on vajalik selleks, et kaitsta andmesubjekti või teise füüsilise isiku elulisi huve, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;

töödeldakse poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mittetulundusühingu õiguspärase tegevuse raames, mille suhtes kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, ning tingimusel, et töötlemine käsitleb ainult asjaomase ühingu liikmeid või endisi liikmeid või isikuid, kes on kõnealuse ühinguga püsivalt seotud tema tegevuse eesmärkide tõttu, ning et isikuandmeid ei avalikustata väljaspool seda ühingut ilma andmesubjekti nõusolekuta;

e)	töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;

f)	töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni;

g)	töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud;

töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral või kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete tagamine tervishoiu ning ravimite või meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, millega nähakse ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige ametisaladuse hoidmine,

töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt artikli 83 lõikele 1, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.

3. Lõikes 1 osutatud isikuandmeid võib töödelda lõike 2 punktis h osutatud eesmärkidel, kui neid andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus.

4. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.

Artikkel 15

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1. Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega:

a)	töötlemise eesmärk;

b)	asjaomaste isikuandmete liigid;

c)	vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, eelkõige kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

d)	kui võimalik, siis kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

e)	teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt andmesubjekti puudutavate isikuandmete parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist või esitada vastuväide sellisele isikuandmete töötlemisele;

f)	teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

g)	kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, siis olemasolev teave nende allika kohta;

h)	teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

2. Kui isikuandmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on andmesubjektil õigus olla teavitatud edastamisega seoses artikli 46 kohaselt kehtestatavatest asjakohastest kaitsemeetmetest.

3. Vastutav töötleja esitab töödeldavate isikuandmete koopia. Kui andmesubjekt taotleb lisakoopiaid, võib vastutav töötleja küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks. Kui andmesubjekt esitab taotluse elektrooniliselt, esitatakse ka teave üldkasutatavate elektrooniliste vahendite kaudu, kui andmesubjekt ei taotle teisiti.

4. Lõikes 3 osutatud koopia saamise õigus ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

3. jagu

Parandamine ja kustutamine

Artikkel 19

Kohustus teatada isikuandmete parandamisest, kustutamisest või isikuandmete töötlemise piiramisest

Vastutav töötleja edastab teabe isikuandmete parandamise, kustutamise või isikuandmete töötlemise piiramise kohta vastavalt artiklile 16, artikli 17 lõikele 1 ja artiklile 18 kõigile vastuvõtjatele, kellele isikuandmed on avaldatud, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Vastutav töötleja teavitab andmesubjekti nendest vastuvõtjatest andmesubjekti taotlusel.

Artikkel 20

Andmete ülekandmise õigus

1. Andmesubjektil on õigus saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning masinloetaval kujul ning õigus edastada need andmed teisele vastutavale töötlejale, ilma et vastutav töötleja, kellele kõnealused isikuandmed on esitatud, seda takistaks, kui

a)	töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktis a või artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud nõusolekul või artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud lepingul ning

b)	töödeldakse automatiseeritult.

2. Kui andmesubjekt kasutab lõike 1 kohaselt andmete ülekandmise õigust, on tal õigus nõuda, et vastutav töötleja edastab andmed otse teisele vastutavale töötlejale, kui see on tehniliselt teostatav.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud õiguse kasutamine ei piira artikli 17 kohaldamist. Seda õigust ei kohaldata töötlemise suhtes, mis on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

4. Lõikes 1 osutatud õigus ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

4. jagu

Õigus esitada vastuväiteid ja automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemine

Artikkel 27

Väljaspool liitu asuvate vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate esindajad

1. Kui kohaldatakse artikli 3 lõiget 2, siis määrab vastutav töötleja või volitatud töötleja kirjalikult oma esindaja liidus.

2. Nõuet ei kohaldata:

kui isikuandmete töötlemine on juhtumipõhine, see ei hõlma artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikide või artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete ulatuslikku töötlemist ning ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, võttes arvesse töötlemise laadi, konteksti, ulatust ja eesmärke, või

b)	avaliku sektori asutuse või organi suhtes.

3. Esindaja asukoht peab olema ühes liikmesriikidest, kus asuvad andmesubjektid, kelle isikuandmeid töödeldakse neile kaupade või teenuste pakkumise korral või kelle käitumist jälgitakse.

4. Vastutav töötleja või volitatud töötleja volitab esindajat suhtlema lisaks vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale või tema asemel eelkõige järelevalveasutuste ja andmesubjektidega kõigis isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, et tagada käesoleva määruse järgimine.

5. Vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt esindaja määramine ei piira võimalust võtta õiguslikke meetmeid vastutava töötleja või volitatud töötleja enda suhtes.

Artikkel 29

Töötlemine vastutava töötleja ja volitatud töötleja volituse alusel

Volitatud töötleja ja vastutava töötleja või volitatud töötleja volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs isikuandmetele, tohivad isikuandmeid töödelda ainult vastutava töötleja juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õigus neid selleks kohustab.

Artikkel 30

Isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine

1. Vastutav töötleja ja asjakohasel juhul vastutava töötleja esindaja registreerib tema vastutusel tehtavad isikuandmete töötlemise toimingud. See kanne sisaldab järgmist teavet:

a)	vastutava töötleja ning asjakohasel juhul kaasvastutava töötleja, vastutava töötleja esindaja ja andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;

b)	töötlemise eesmärgid;

c)	andmesubjektide kategooriate ja isikuandmete liikide kirjeldus;

d)	vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, sealhulgas kolmandates riikides olevad vastuvõtjad ja rahvusvahelised organisatsioonid;

kui isikuandmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, siis andmed selle kohta koos asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni nimega, ning juhul, kui tegemist on artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamisega, siis sobivate kaitsemeetmete kohta koostatud dokumendid;

f)	võimaluse korral eri andmeliikide kustutamiseks ette nähtud tähtajad;

g)	võimaluse korral artikli 32 lõikes 1 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus.

2. Volitatud töötleja või asjakohasel juhul volitatud töötleja esindaja peab kõigi vastutava töötleja nimel tehtavate isikuandmete isikuandmete töötlemise toimingute kategooriate registrit, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	volitatud töötleja või töötlejate ja vastutava töötleja, kelle nimel volitatud töötleja tegutseb, ning asjakohasel juhul vastutava töötleja või volitatud töötleja esindaja ja andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;

b)	vastutava töötleja nimel tehtava töötlemise kategooriad;

d)	võimaluse korral artikli 32 lõikes 1 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud registreerimine on kirjalik, sealhulgas elektrooniline.

4. Taotluse korral teeb vastutav töötleja ja volitatud töötleja ning asjakohasel juhul vastutava töötleja või volitatud töötleja esindaja registri kättesaadavaks järelevalveasutusele.

5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustusi ei kohaldata vähem kui 250 töötajaga ettevõtjale või organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui tema teostatav töötlemine kujutab endast tõenäoliselt ohtu andmesubjekti õigustele ja vabadustele, töötlemine ei ole juhtumipõhine või töödeldakse artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike või artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud andmeid.

Artikkel 32

Töötlemise turvalisus

1. Võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia viimast arengut ja rakendamise kulusid ning arvestades isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti erineva tõenäosuse ja suurusega ohte füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, rakendavad vastutav töötleja ja volitatud töötleja ohule vastava turvalisuse taseme tagamiseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, hõlmates muu hulgas vastavalt vajadusele järgmist:

a)	isikuandmete pseudonümiseerimine ja krüpteerimine;

b)	võime tagada isikuandmeid töötlevate süsteemide ja teenuste kestev konfidentsiaalsus, terviklus, kättesaadavus ja vastupidavus;

c)	võime taastada õigeaegselt isikuandmete kättesaadavus ja juurdepääs andmetele füüsilise või tehnilise vahejuhtumi korral;

d)	tehniliste ja korralduslike meetmete tõhususe korrapärase testimise ja hindamise kord isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks.

2. Vajaliku turvalisuse taseme hindamisel võetakse eelkõige arvesse isikuandmete töötlemisest tulenevaid ohte, eelkõige edastatavate, salvestatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhuslikku või ebaseaduslikku hävitamist, kaotsiminekut, muutmist ja loata avalikustamist või neile juurdepääsu.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete järgimise tõendamise elemendina võib kasutada artiklis 40 osutatud heakskiidetud toimimisjuhendite või artiklis 42 osutatud heakskiidetud sertifitseerimismehhanismi järgimist.

4. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja võtavad meetmeid selleks, et tagada, et vastutava töötleja või volitatud töötleja volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs isikuandmetele, töötlevad isikuandmeid ainult vastutava töötleja juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õigus neid selleks kohustab.

Artikkel 40

Toimimisjuhendid

1. Liikmesriigid, järelevalveasutused, andmekaitsenõukogu ja komisjon julgustavad toimimisjuhendite koostamist, mille eesmärk on aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes arvesse erinevate töötlussektorite eripära ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi.

2. Vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate kategooriaid esindavad ühendused ja muud organid võivad koostada toimimisjuhendeid või muuta või laiendada neid toimimisjuhendeid, et täpsustada käesoleva määruse kohaldamist seoses järgmisega:

a)	isikuandmete õiglane ja läbipaistev töötlemine;

b)	vastutava töötleja õigustatud huvid teatud kontekstis;

c)	isikuandmete kogumine;

d)	isikuandmete pseudonümiseerimine;

e)	üldsuse ja andmesubjektide teavitamine;

f)	andmesubjektide õiguste kasutamine;

g)	laste teavitamine ja kaitsmine ning lapse suhtes vanemliku vastutusega isiku nõusoleku saamise viis;

h)	artiklites 24 ja 25 osutatud meetmed ja menetlused ning meetmed artiklis 32 osutatud isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks;

i)	isikuandmetega seotud rikkumistest teatamine järelevalveasutustele ja andmesubjektide teavitamine isikuandmetega seotud rikkumistest;

j)	isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, ja

k)	vastutavate töötlejate ja andmesubjektide vaheliste isikuandmete töötlemist käsitlevate kohtuväliste menetluste ja muude vaidluste lahendamise kord, ilma et see piiraks andmesubjektide õigusi vastavalt artiklitele 77 ja 79.

3. Peale selle, et käesoleva artikli lõike 5 kohaselt heaks kiidetud ja käesoleva artikli lõike 9 kohaselt terves liidus kehtivaks tunnistatud toimimisjuhendeid järgivad vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, võivad neid järgida ka vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad, kelle suhtes tulenevalt artiklist 3 käesolevat määrust ei kohaldata, et tagada isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise raamistikus artikli 46 lõike 2 punktis e osutatud tingimustel asjakohased kaitsemeetmed. Nende asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas andmesubjektide õigustega seotud kaitsemeetmete kohaldamiseks kehtestab selline vastutav töötleja või volitatud töötleja lepingu või muu õiguslikult siduva dokumendi alusel siduvad ja täitmisele pööratavad kohustused.

4. Käesoleva artikli lõike 2 kohane toimimisjuhend peab sisaldama mehhanisme, mis võimaldavad artikli 41 lõikes 1 osutatud asutusel teha kohustuslikku järelevalvet selle üle, et toimimisjuhendit täitma kohustunud vastutav töötleja või volitatud töötleja järgib seda, ilma et see piiraks artikli 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi.

5. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühendused ja muud organid, kes kavatsevad koostada toimimisjuhendi või muuta või laiendada olemasolevat juhendit, esitavad vastavalt artiklile 55 kompetentsele järelevalveasutusele toimimisjuhendi kavandi. Järelevalveasutus esitab arvamuse selle kohta, kas juhendi kavand või muudetud või laiendatud juhend vastab käesolevale määrusele, ning kui ta leiab, et see tagab piisavad asjakohased kaitsemeetmed, kiidab ta selle kavandi või muudetud või laiendatud juhendi heaks.

6. Kui toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend kiidetakse vastavalt lõikele 5 heaks ning kui asjaomane toimimisjuhend ei ole seotud isikuandmete töötlemise toimingutega mitmes liikmesriigis, registreerib ja avaldab järelevalveasutus toimimisjuhendi.

7. Kui toimimisjuhendi kavand on seotud isikuandmete töötlemise toimingutega mitmes liikmesriigis, siis esitab artikli 55 kohaselt pädev järelevalveasutus toimimisjuhendi enne selle heakskiitmist artiklis 63 osutatud menetluse kohaselt andmekaitsenõukogule, kes esitab arvamuse selle kohta, kas toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend vastab käesolevale määrusele või tagab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud olukorras asjakohased kaitsemeetmed.

8. Kui lõikes 7 osutatud arvamuses kinnitatakse, et toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend vastab käesolevale määrusele või tagab lõikes 3 osutatud olukorras asjakohased kaitsemeetmed, siis esitab andmekaitsenõukogu oma arvamuse komisjonile.

9. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, et talle vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 esitatud heakskiidetud toimimisjuhendid, muudatused ja laiendused kehtivad terves liidus. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega.

10. Komisjon tagab asjakohase teavituse lõike 9 kohase otsusega terves liidus kehtivaks tunnistatud heakskiidetud toimimisjuhenditest.

11. Andmekaitsenõukogu koondab kõik heakskiidetud toimimisjuhendid, muudatused ja laiendused registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 41

Heakskiidetud toimimisjuhendite järgimise järelevalve

1. Ilma et see mõjutaks artiklite 57 ja 58 kohaseid pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi, võib artikli 40 kohase toimimisjuhendi järgimise üle järelevalvet teostada asutus, kellel on toimimisjuhendi sisu osas asjakohased ekspertteadmised ja kes on selleks pädeva järelevalveasutuse poolt akrediteeritud.

2. Lõikes 1 osutatud asutust võib akrediteerida teostama toimimisjuhendi järgimise üle järelevalvet, kui nimetatud asutus:

a)	on pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt tõendanud oma sõltumatust ja ekspertteadmisi toimimisjuhendi sisu osas;

b)	on kehtestanud menetlused, mis võimaldavad tal hinnata vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate sobivust toimimisjuhendi kohaldamiseks, teostada järelevalvet selle sätete järgimise üle ja vaadata korrapäraselt üle selle toimimist;

on kehtestanud menetlused ja struktuurid selleks, et käsitleda kaebusi vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt toimimisjuhendi rikkumise või selle varasema või käimasoleva rakendamise viisi suhtes, ning selleks, et muuta need menetlused ja struktuurid andmesubjektidele ja üldsusele läbipaistvaks, ning

d)	tõendab pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt, et tema ülesanded ja kohustused ei põhjusta huvide konflikti.

3. Pädev järelevalveasutus esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuse akrediteerimise kriteeriumide kavandi andmekaitsenõukogule vastavalt artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismile.

4. Ilma et see mõjutaks pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi ning VIII peatüki sätete kohaldamist, võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutus toimimisjuhendi rikkumise korral vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt piisavaid kaitsemeetmeid kasutades asjakohased meetmed, sealhulgas vastutava töötleja või volitatud töötleja toimimisjuhendis osalemise peatamine või välistamine. Asutus teavitab pädevat järelevalveasutust sellistest meetmetest ja nende võtmise põhjustest.

5. Pädev järelevalveasutus tühistab lõikes 1 osutatud asutuse akrediteerimise, kui akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või asutuse poolt võetavad meetmed ei vasta käesolevale määrusele.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata isikuandmete töötlemisele avaliku sektori asutuste ja organite poolt.

Artikkel 42

Sertifitseerimine

1. Liikmesriigid, järelevalveasutused, andmekaitsenõukogu ja komisjon julgustavad eelkõige liidu tasandil andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide ning andmekaitsepitserite ja -märgiste kasutuselevõttu selle tõendamiseks, et vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate isikuandmete töötlemise toimingud vastavad käesolevale määrusele. Arvesse võetakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi.

2. Peale selle, et käesolevaid sätteid järgivad vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, võib käesoleva artikli lõike 5 kohaselt heaks kiidetud andmekaitse sertifitseerimise mehhanisme, pitsereid ja märgiseid kasutusele võtta ka selleks, et tõendada isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise raamistikus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja, kelle suhtes tulenevalt artiklist 3 käesolevat määrust ei kohaldata, on artikli 46 lõike 2 punkti f kohaselt kehtestanud asjakohased kaitsemeetmed. Nende asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas andmesubjektide õigustega seotud kaitsemeetmete kohaldamiseks kehtestab selline vastutav töötleja või volitatud töötleja lepingu või muu õiguslikult siduva dokumendi alusel siduvad ja täitmisele pööratavad kohustused.

3. Sertifitseerimine on vabatahtlik ning ligipääsetav protsessi kaudu, mis on läbipaistev.

4. Käesoleva artikli kohane sertifitseerimine ei vähenda vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust käesoleva määruse täitmise eest ega piira artikli 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi.

5. Käesoleva artikli kohase sertifikaadi väljastavad artiklis 43 osutatud sertifitseerimisasutused või vastavalt artikli 58 lõikele 3 pädeva järelevalveasutuse poolt heaks kiidetud kriteeriumide alusel pädev järelevalveasutus või artikli 63 kohaselt andmekaitsenõukogu. Kui kriteeriumid kiidab heaks andmekaitsenõukogu, võib tulemuseks olla ühine sertifikaat – Euroopa andmekaitsepitser.

6. Vastutav töötleja või volitatud töötleja, kes soovib oma töötlemistegevuse sertifitseerimismehhanismi abil sertifitseerida, esitab artiklis 43 osutatud sertifitseerimisasutusele või, kui see on asjakohane, pädevale järelevalveasutusele kogu teabe ja võimaldab sertifitseerimismenetluse läbiviimiseks vajaliku juurdepääsu oma isikuandmete töötlemise toimingutele.

7. Vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevusele saab anda sertifikaadi maksimaalselt kolmeks aastaks ja selle kehtivust saab pikendada samadel tingimustel, tingimusel et vastavad nõuded on jätkuvalt täidetud. Kui sertifikaadi nõuded ei ole enam täidetud, võtab artiklis 43 osutatud sertifitseerimisasutus või, kui see on asjakohane, pädev järelevalveasutus sertifikaadi tagasi.

8. Andmekaitsenõukogu koondab kõik sertifitseerimismehhanismid ning andmekaitsepitserid ja -märgised registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 45

Edastamine kaitse piisavuse otsuse alusel

1. Isikuandmeid võib kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastada siis, kui komisjon on teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või kõnealuse kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme. Selliseks edastamiseks ei ole vaja eriluba.

2. Isikuandmete kaitse taseme piisavuse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid:

õigusriigi põhimõte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, asjaomased õigusaktid, nii üldised kui ka valdkondlikud, sealhulgas õigusaktid, mis käsitlevad avalikku julgeolekut, kaitset, riiklikku julgeolekut, karistusõigust ja riigiasutuste juurdepääsu isikuandmetele, ning selliste õigusaktide, andmekaitsenormide, ametieeskirjade ja turvameetmete (sealhulgas eeskirjad isikuandmete edasisaatmise kohta teisele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, mida kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon täidab) rakendamine, kohtupraktikast tulenevad nõuded ning andmesubjektide tõhusate ja kohtulikult kaitstavate õiguste ja tõhusa haldus- ja õiguskaitse olemasolu andmesubjektide jaoks, kelle isikuandmeid edastatakse;

ühe või mitme sellise sõltumatu järelevalveasutuse olemasolu ja tõhus toimimine asjaomases kolmandas riigis või kellele rahvusvaheline organisatsioon allub, kes vastutab andmekaitsenormide järgimise ja nende täitmise tagamise eest, sealhulgas piisavate täitmise tagamise volituste eest, andmesubjektide abistamise ja nõustamise eest nende õiguste teostamisel ning liikmesriikide järelevalveasutustega tehtava koostöö eest, ning

asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni rahvusvahelised kohustused või muud kohustused, mis tulenevad õiguslikult siduvatest konventsioonidest või õigusaktidest või selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemisest mitmepoolsetes või piirkondlikes süsteemides, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega.

3. Komisjon võib pärast kaitse taseme piisavuse hindamist võtta rakendusaktiga vastu otsuse, et kolmas riik või kolmanda riigi territoorium või kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses. Rakendusaktis nähakse ette korrapärase, vähemalt iga nelja aasta tagant toimuva läbivaatamise mehhanism, milles võetakse arvesse kõiki asjaomaseid suundumusi kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis. Rakendusaktis määratakse kindlaks selle territoriaalne ja valdkondlik kohaldatavus ning vajaduse korral käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud järelevalveasutus või -asutused. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjon jälgib pidevalt suundumusi kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides, mis võiksid mõjutada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud otsuste ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel vastu võetud otsuste toimimist.

5. Kui olemasolev teave sellele osutab ja eelkõige pärast käesoleva artikli lõikes 3 osutatud läbivaatamist, võtab komisjon vastu otsuse, et kolmas riik, territoorium või nimetatud riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon ei taga enam isikuandmete kaitse piisavat taset käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, ning muudab rakendusaktidega käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsust vajalikus ulatuses, tunnistab selle kehtetuks või peatab selle kehtivuse ilma tagasiulatuva mõjuta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtab komisjon kooskõlas artikli 93 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

6. Komisjon alustab asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga konsultatsioone lõike 5 kohase otsuse vastuvõtmise tinginud olukorra parandamiseks.

7. Käesoleva artikli lõike 5 kohane otsus ei mõjuta artiklite 46–49 kohaseid isikuandmete edastamisi kõnealusele kolmandale riigile, territooriumile või kõnealuse kolmanda riigi ühele või mitmele kindlaksmääratud sektorile või kõnealusele rahvusvahelisele organisatsioonile.

8. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas ja oma veebisaidil kolmandate riikide, territooriumide, kolmanda riigi kindlaksmääratud sektorite ja rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu, mille kohta ta on vastu võtnud otsuse, et nad tagavad isikuandmete kaitse piisava taseme või ei taga seda enam.

9. Otsused, mille komisjon on vastu võtnud direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel, jäävad jõusse, kuni neid käesoleva artikli lõike 3 või 5 kohaselt vastu võetud komisjoni otsusega muudetakse, need asendatakse või kehtetuks tunnistatakse.

Artikkel 47

Siduvad kontsernisisesed eeskirjad

1. Pädev järelevalveasutus kiidab kooskõlas artiklis 63 sätestatud järjepidevuse mehhanismiga heaks siduvad kontsernisisesed eeskirjad, tingimusel et

a)	need on õiguslikult siduvad ja neid kohaldatakse kõigi kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma asjaomaste liikmete, sealhulgas nende töötajate suhtes, ning kõik liikmed tagavad nende täitmist;

b)	nendega antakse andmesubjektidele selgesõnaliselt nende isikuandmete töötlemist käsitlevad kohtulikult kaitstavad õigused, ning

c)	need vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2. Lõikes 1 osutatud siduvates kontsernisisestes eeskirjades määratakse kindlaks vähemalt järgmised elemendid:

a)	kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma ja kõigi selle liikmete struktuur ja kontaktandmed;

b)	isikuandmete ühekordne või korduv edastamine, sealhulgas isikuandmete liigid, töötlemisviis ja selle eesmärgid, mõjutatud andmesubjektide liik ning kõnealuse kolmanda riigi või kõnealuste kolmandate riikide andmed;

c)	nende õiguslikult siduv olemus, nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt;

üldiste andmekaitsepõhimõtete rakendamine, eelkõige eesmärgi piiritlemine, võimalikult väheste andmete kogumine, andmete piiratud säilitamisaeg, andmete kvaliteet, lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse, töötlemise õiguslik alus, isikuandmete konkreetsete liikide töötlemine, meetmed andmeturbe tagamiseks ja nõuded edasisaatmise kohta asutustele, kes ei ole seotud siduvate kontsernisiseste eeskirjadega;

andmesubjektide õigused seoses isikuandmete töötlemisega ja nende õiguste kasutamise vahendid, sealhulgas õigus sellele, et nende suhtes ei tehta otsust üksnes andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas artikli 22 kohase profiilianalüüsi alusel, õigus esitada artikli 79 kohane kaebus liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele ja pädevatele kohtutele ning õigus taotleda siduvate kontsernisiseste eeskirjade rikkumise korral kahju hüvitamist ja vajaduse korral kompensatsiooni;

liikmesriigi territooriumil asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja nõusolek võtta vastutus siduvate kontsernisiseste eeskirjade rikkumise korral, kui selle paneb toime asjaomane liige, kelle asukoht ei ole liidus; vastutava töötleja või volitatud töötleja vabastatakse vastutusest täielikult või osaliselt vaid siis, kui ta tõestab, et kõnealune liige ei ole kahju tekitamise eest vastutav;

g)	kuidas lisaks artiklitega 13 ja 14 ette nähtud teabele edastatakse andmesubjektidele teavet siduvate kontsernisiseste eeskirjade, eelkõige käesoleva lõike punktides d, e ja f osutatud sätete kohta;

kooskõlas artikliga 37 ametisse nimetatud andmekaitseametniku või mis tahes muu sellise isiku või üksuse ülesanded, kes vastutab järelevalve teostamise eest siduvate kontsernisiseste eeskirjade täitmise üle kontsernis või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühmas ning samuti koolitamise ja kaebuste käsitlemise üle;

i)	kaebuse esitamise menetlused;

kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma sisemehhanismid, et tagada siduvate kontsernisiseste eeskirjade täitmise kontrollimine. Sellised mehhanismid hõlmavad andmekaitseauditeid ja andmesubjekti õiguste kaitseks võetavate parandusmeetmete tagamise meetodeid. Sellise kontrollimise tulemused tuleks teatavaks teha punktis h osutatud isikule või üksusele ning kontrolliva ettevõtja või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma juhatusele ning need peaksid olema taotluse alusel pädevale järelevalveasutusele kättesaadavad;

k)	mehhanismid, et registreerida eeskirjades tehtavad muudatused ja teavitada neist järelevalveasutusi;

l)	mehhanism koostööks järelevalveasutusega, et tagada kõigi kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma liikmete nõuetele vastavus, eelkõige tehes järelevalveasutusele kättesaadavaks punktis j osutatud meetmete kontrollimise tulemused;

mehhanismid pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks mis tahes sellistest juriidilistest nõuetest, mida kolmandas riigis kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma liikme suhtes kohaldatakse ning millel võib olla oluline negatiivne mõju siduvate kontsernisiseste eeskirjadega ettenähtud tagatistele, ning

n)	asjakohane andmekaitsekoolitus töötajatele, kellel on isikuandmetele pidev või korrapärane juurdepääs.

3. Komisjon võib määratleda vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate ja järelevalveasutuste vahelise siduvaid kontsernisiseseid eeskirju käsitleva teabevahetuse vormi ja korra käesoleva artikli tähenduses. Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 52

Sõltumatus

1. Järelevalveasutus tegutseb talle käesoleva määrusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult.

2. Järelevalveasutuse liige või liikmed on oma käesoleva määrusega kooskõlas olevate ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vabad nii otsestest kui ka kaudsetest välistest mõjutustest ning ei küsi ega võta vastu juhiseid mitte kelleltki.

3. Järelevalveasutuse liige või liikmed hoiduvad oma kohustustega kokkusobimatust tegevusest ega tööta oma ametiaja jooksul ühelgi muul sobimatul tasustatud või tasustamata ametikohal.

4. Liikmesriik tagab, et järelevalveasutusel oleks inim-, tehnilised ja rahalised ressursid ning ruumid ja infrastruktuur oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja volituste kasutamiseks, sealhulgas nende, mis tuleb täita vastastikuse abi ja koostöö raames ning andmekaitsenõukogu töös osalemisel.

5. Liikmesriik tagab, et järelevalveasutusel on oma töötajad, kelle valib järelevalveasutus ja kes alluvad ainult asjaomase järelevalveasutuse liikme või liikmete juhtimisele.

6. Liikmesriik tagab, et järelevalveasutuse üle teostatakse finantskontrolli, mis ei mõjuta asutuse sõltumatust ning et igal järelevalveasutusel on eraldi avalik aastaeelarve, mis võib olla osa piirkonna või riigi üldeelarvest.

Artikkel 58

Volitused

1. Järelevalveasutusel on järgmised uurimisvolitused:

a)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja või vajaduse korral vastutava töötleja või volitatud töötleja esindaja annab teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b)	viia läbi uurimisi andmekaitseauditi kujul;

c)	vaadata läbi artikli 42 lõike 7 kohaselt väljastatud sertifikaadid;

d)	teavitada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat käesoleva määruse väidetavast rikkumisest;

e)	saada vastutavalt töötlejalt ja volitatud töötlejalt juurdepääs kõikidele isikuandmetele ja kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, ning

f)	saada kooskõlas liidu või liikmesriigi menetlusõigusega juurdepääs vastutava töötleja ja volitatud töötleja mis tahes ruumidele, sealhulgas kõikidele andmetöötlusseadmetele ja -vahenditele.

2. Järelevalveasutusel on järgmised parandusvolitused:

a)	hoiatada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat, et kavandatavad isikuandmete töötlemise toimingud rikuvad tõenäoliselt käesoleva määruse sätteid;

b)	teha vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale noomitusi, kui isikuandmete töötlemise toimingud on rikkunud käesoleva määruse sätteid;

c)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja rahuldaks andmesubjekti taotlused seoses tema käesoleva määruse kohaste õiguste kasutamisega;

d)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja viiks asjakohasel juhul isikuandmete töötlemise toimingud teatud viisil ja teatud aja jooksul vastavusse käesoleva määruse sätetega;

e)	anda korraldus, et vastutav töötleja teavitaks andmesubjekti tema isikuandmetega seotud rikkumisest;

f)	kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas töötlemiskeeld;

g)	anda korraldus isikuandmeid parandada või need kustutada või isikuandmete töötlemist piirata artiklite 16, 17 ja 18 alusel ning teavitada nimetatud meetmetest vastuvõtjaid, kellele isikuandmed on artikli 17 lõike 2 ja artikli 19 kohaselt avaldatud;

h)	võtta sertifikaat tagasi või anda sertifitseerimisasutusele korraldus võtta tagasi artiklite 42 ja 43 alusel väljastatud sertifikaat või anda sertifitseerimisasutusele korraldus jätta sertifikaat väljastamata, kui sertifitseerimise nõuded ei ole täidetud või ei ole enam täidetud;

i)	määrata artikli 83 kohaselt trahve lisaks käesolevas lõikes osutatud meetmetele või nende asemel, sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest,

j)	anda korraldus peatada kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile suunatud andmevoog.

3. Järelevalveasutusel on järgmised lubavad ja nõuandvad volitused:

a)	nõustada vastutavat töötlejat kooskõlas artiklis 36 osutatud eelneva konsulteerimise menetlusega;

b)	esitada omal algatusel või taotluse alusel isikuandmete kaitsega seotud küsimustes arvamusi riigi parlamendile, liikmesriigi valitsusele või, kooskõlas liikmesriigi õigusega, muudele institutsioonidele ja asutustele ning samuti avalikkusele;

c)	anda luba artikli 36 lõikes 5 osutatud töötlemiseks, kui liikmesriigi õigus sellist eelnevat luba nõuab;

d)	esitada arvamus ja kiita heaks toimimisjuhendite kavandid vastavalt artikli 40 lõikele 5;

e)	akrediteerida sertifitseerimisasutused vastavalt artiklile 43;

f)	väljastada sertifikaate ja kiita heaks sertifitseerimise kriteeriumid kooskõlas artikli 42 lõikega 5;

g)	võtta vastu artikli 28 lõikes 8 ja artikli 46 lõike 2 punktis d osutatud andmekaitse tüüpklauslid;

h)	kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis a osutatud lepingutingimused;

i)	kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis b osutatud halduskokkulepped;

j)	kiita heaks artikli 47 kohased siduvad kontsernisisesed eeskirjad.

4. Järelevalveasutusele käesoleva artikli kohaselt antud volituste kasutamisele kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusat õiguskaitsevahendit ja nõuetekohast menetlust, mis on sätestatud liidu ja liikmesriigi õiguses kooskõlas hartaga.

5. Liikmesriik näeb seadusega ette, et tema järelevalveasutusel on õigus juhtida õigusasutuste tähelepanu käesoleva määruse rikkumistele ning alustada vajaduse korral kohtumenetlus või osaleda selles muul viisil, et tagada käesoleva määruse sätete täitmine.

6. Liikmesriik võib seadusega ette näha, et tema järelevalveasutusel on täiendavad volitused lisaks lõigetes 1, 1b ja 1c osutatud volitustele. Volituste kasutamine ei tohi kahjustada VII peatüki tõhusat toimimist.

Artikkel 60

Juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste vaheline koostöö

1. Juhtiv järelevalveasutus teeb käesoleva artikli kohaselt koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, püüdes saavutada konsensust. Juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused vahetavad üksteisega kogu asjaomast teavet.

2. Juhtiv järelevalveasutus võib teistelt asjaomastelt järelevalveasutustelt igal ajal nõuda artikli 61 kohase vastastikuse abi osutamist ning läbi viia artikli 62 kohaseid ühisoperatsioone, eelkõige uurimiste läbiviimiseks või teises liikmesriigis asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes võetud meetme rakendamise järelevalveks.

3. Juhtiv järelevalveasutus edastab küsimusega seotud asjaomase teabe viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Ta esitab otsuse eelnõu viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele arvamuse saamiseks ja võtab asjakohaselt arvesse nende seisukohti.

4. Kui mõni teine asjaomane järelevalveasutus esitab nelja nädala jooksul pärast seda, kui temaga on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt otsuse eelnõu osas konsulteeritud, asjakohase ja põhjendatud vastuväite otsuse eelnõu kohta, esitab juhtiv järelevalveasutus juhul, kui ta ei võta asjakohast ja põhjendatud vastuväidet arvesse või on seisukohal, et vastuväide ei ole asjakohane ega põhjendatud, küsimuse käsitlemiseks artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismi raames.

5. Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb asjakohase ja põhjendatud vastuväite arvesse võtta, esitab ta teistele asjaomastele järelevalveasutustele muudetud otsuse eelnõu arvamuse saamiseks. Kõnealuse muudetud otsuse eelnõu suhtes kohaldatakse lõikes 4 osutatud menetlust kahe nädala jooksul.

6. Juhul kui ükski teine asjaomane järelevalveasutus ei ole juhtiva järelevalveasutuse esitatud otsuse eelnõule lõigetes 4 ja 5 osutatud tähtaja jooksul vastuväidet esitanud, loetakse, et juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused on otsuse eelnõus kokkuleppele jõudnud ja see on nende jaoks siduv.

7. Juhtiv järelevalveasutus võtab otsuse vastu ja teeb selle teatavaks vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele või, olenevalt asjaoludest, ainsale tegevuskohale ning teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi ja andmekaitsenõukogu kõnealusest otsusest, lisades sellele kokkuvõtte asjaomastest asjaoludest ja põhjustest. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab sellest otsusest kaebuse esitajat.

8. Erandina lõikest 7, juhul kui kaebus jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi, võtab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, otsuse vastu ning teeb selle teatavaks kaebuse esitajale ja teavitab sellest vastutavat töötlejat.

9. Kui juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused nõustuvad, et osa kaebusest jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi ja asjaomase kaebuse teine osa võetakse menetlusse, siis võetakse vastu otsus kaebuse menetletava osa kohta. Juhtiv järelevalveasutus võtab vastu otsuse vastutavat töötlejat puudutavate menetlustega seotud osa kohta ja teeb selle teatavaks oma liikmesriigis asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele või ainsale tegevuskohale ning teavitab sellest kaebuse esitajat, samas kui kaebuse esitaja liikmesriigi järelevalveasutus võtab vastu otsuse asjaomase kaebuse rahuldamata jäetud või tagasi lükatud osa kohta ning teeb selle teatavaks kaebuse esitajale ja teavitab sellest vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat.

10. Pärast seda, kui juhtiva järelevalveasutuse otsus on lõigete 7 ja 9 kohaselt vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale teatavaks tehtud, võtab vastutav töötleja või volitatud töötleja vajalikud meetmed isikuandmete töötlemise toimingute osas tehtud otsuse täitmise tagamiseks kõigis liidus asuvates tegevuskohtades. Vastutav töötleja või volitatud töötleja teavitab otsuse täitmiseks võetud meetmetest juhtivat järelevalveasutust, kes teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi.

11. Kui asjaomasel järelevalveasutusel on erandlike asjaolude korral põhjust arvata, et andmesubjektide huvide kaitsmiseks tuleb tegutseda kiiresti, kohaldatakse artiklis 66 osutatud kiirmenetlust.

12. Juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused esitavad kõnealuse artikli alusel nõutava teabe üksteisele elektroonilisel teel, kasutades selleks tüüpvormi.

Artikkel 62

Järelevalveasutuste ühisoperatsioonid

1. Järelevalveasutused viivad asjakohasel juhul läbi ühisoperatsioone, sealhulgas ühiseid uurimisi ja ühiseid täitmise tagamise meetmeid, milles osalevad teiste liikmesriikide järelevalveasutuste liikmed või töötajad.

2. Juhul kui vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal on tegevuskoht mitmes liikmesriigis või kui isikuandmete töötlemise toimingud tõenäoliselt võivad oluliselt mõjutada märkimisväärset arvu andmesubjekte rohkem kui ühes liikmesriigis, on kõnealuse liikmesriigi järelevalveasutusel õigus ühisoperatsioonides osaleda. Artikli 56 lõike 1 või 4 kohaselt pädev järelevalveasutus esitab kõnealuse liikmesriigi järelevalveasutusele kutse asjaomastes ühisoperatsioonides osalemiseks ja vastab viivitamata järelevalveasutuse osalemistaotlusele.

3. Järelevalveasutus võib kooskõlas liikmesriigi õigusega ning lähetava järelevalveasutuse loal anda volitusi, sealhulgas uurimisvolitusi lähetava järelevalveasutuse liikmetele või töötajatele, kes on kaasatud ühisoperatsioonidesse, või, vastuvõtva järelevalveasutuse liikmesriigi õiguses lubatud ulatuses, lubada lähetava järelevalveasutuse liikmetel või töötajatel kasutada oma uurimisvolitusi kooskõlas lähetava järelevalveasutuse liikmesriigi õigusega. Selliseid uurimisvolitusi võib kasutada ainult vastuvõtva järelevalveasutuse juhendamisel ning selle asutuse liikmete või töötajate juuresolekul. Lähetava järelevalveasutuse liikmete või töötajate suhtes kohaldatakse vastuvõtva järelevalveasutuse liikmesriigi õigust.

4. Kui lähetava järelevalveasutuse töötajad tegutsevad kooskõlas lõikega 1 teises liikmesriigis, on vastuvõtva järelevalveasutuse liikmesriik vastutav nende tegevuse eest, sealhulgas nende poolt läbi viidud operatsioonide käigus põhjustatud mis tahes kahju eest kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kelle territooriumil nad tegutsevad.

5. Liikmesriik, kelle territooriumil kahju tekitati, hüvitab sellise kahju nendel tingimustel, mida kohaldatakse tema enda töötajate tekitatud kahju puhul. Lähetava järelevalveasutuse liikmesriik, kelle töötajad on tekitanud kahju teise liikmesriigi territooriumil viibivale isikule, hüvitab nimetatud teisele liikmesriigile täielikult kõik summad, mida see on sellistele isikutele tasunud.

6. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ja välja arvatud lõike 5 puhul, hoiduvad kõik liikmesriigid nõudmast lõikes 1 sätestatud juhtudel hüvitust teiselt liikmesriigilt seoses lõikes 4 osutatud kahjuga.

7. Kui kavandatakse ühisoperatsiooni ja järelevalveasutus ei täida ühe kuu jooksul käesoleva artikli lõike 2 teises lauses sätestatud kohustust, võib teine järelevalveasutus võtta vastu ajutise meetme oma liikmesriigi territooriumil vastavalt artiklile 55. Sellisel juhul loetakse, et täidetud on artikli 66 lõike 1 kohane kiireloomulise tegutsemise vajadus ning Euroopa Andmekaitsenõukogu peab artikli 66 lõike 2 kohaselt kiiresti esitama arvamuse või vastu võtma siduva otsuse.

2. jagu

Järjepidevus

Artikkel 65

Vaidluste lahendamine andmekaitsenõukogu poolt

1. Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane ja järjepidev kohaldamine üksikjuhtudel, võtab andmekaitsenõukogu vastu siduva otsuse järgmistel juhtudel:

kui asjaomane järelevalveasutus on artikli 60 lõikes 4 osutatud juhul tõstatanud asjakohase ja põhjendatud vastuväite juhtiva järelevalveasutuse otsuse eelnõu kohta või kui juhtiv järelevalveasutus on sellise vastuväite kui mitteasjakohase ja/või põhjendamatu tagasi lükanud. Siduv otsus puudutab kõiki asjakohases ja põhjendatud vastuväites käsitletud küsimusi, eelkõige küsimust, kas on toimunud käesoleva määruse rikkumine;

b)	kui esineb lahkarvamusi selles osas, milline on peamise tegevuskoha jaoks pädev asjaomane järelevalveasutus, ning

c)	kui pädev järelevalveasutus ei taotle andmekaitsenõukogu arvamust käesoleva artikli 64 lõikes 1 osutatud juhtudel või ei järgi andmekaitsenõukogu artikli 64 kohaselt esitatud arvamust. Sellisel juhul võib asjaomane järelevalveasutus või komisjon edastada küsimuse andmekaitsenõukogule.

2. Lõikes 1 osutatud otsus võetakse vastu ühe kuu jooksul alates sisulise küsimuse esitamisest andmekaitsenõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Seda ajavahemikku võib pikendada ühe kuu võrra, võttes arvesse küsimuse keerukust. Lõikes 1 osutatud otsus on põhjendatud, see edastatakse juhtivale järelevalveasutusele ja kõigile asjaomastele järelevalveasutustele ning on neile siduv.

3. Juhul kui andmekaitsenõukogu ei ole suutnud lõikes 2 osutatud aja jooksul otsust vastu võtta, võtab ta kahe nädala jooksul pärast lõikes 2 osutatud teise kuu möödumist otsuse vastu andmekaitsenõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Kui andmekaitsenõukogu liikmete hääled jagunevad võrdselt, on otsuse vastuvõtmisel määrav eesistuja hääl.

4. Asjaomased järelevalveasutused ei võta lõigetes 2 ja 3 osutatud ajavahemike jooksul vastu otsust andmekaitsenõukogule lõike 1 kohaselt esitatud sisulises küsimuses.

5. Andmekaitsenõukogu eesistuja teavitab lõikes 1 osutatud otsusest põhjendamatu viivituseta asjaomaseid järelevalveasutusi. Ta teatab sellest komisjonile. Otsus avaldatakse andmekaitsenõukogu veebisaidil viivituseta pärast seda, kui järelevalveasutus on teavitanud lõikes 6 osutatud lõplikust otsusest.

6. Vastavalt olukorrale kas juhtiv järelevalveasutus või see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse alusel vastu oma lõpliku otsuse, tehes seda põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates sellest, kui andmekaitsenõukogu on oma otsusest teavitanud. Vastavalt olukorrale kas juhtiv järelevalveasutus või see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab andmekaitsenõukogu, millisel kuupäeval tehakse tema lõplik otsus teatavaks vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale ja andmesubjektile. Asjaomaste järelevalveasutuste lõplik otsus võetakse vastu artikli 60 lõigete 7, 8 ja 9 tingimuste kohaselt. Lõplikus otsuses viidatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsusele ja märgitakse, et lõikes 1 osutatud otsus avaldatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 andmekaitsenõukogu veebisaidil. Lõplikule otsusele lisatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsus.

Artikkel 69

Sõltumatus

1. Andmekaitsenõukogu tegutseb artiklites 70 ja 71 sätestatud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel sõltumatult.

2. Ilma et see piiraks komisjoni taotlusi, millele osutatakse artikli 70 lõike 1 punktis b ja artikli 70 lõikes 2, ei küsi ega võta andmekaitsenõukogu oma ülesannete täitmisel või volituste kasutamisel vastu juhiseid mitte kelleltki.

Artikkel 75

Sekretariaat

1. Andmekaitsenõukogul on sekretariaat, kelle töö tagab Euroopa Andmekaitseinspektor.

2. Sekretariaat järgib oma ülesannete täitmisel ainult andmekaitsenõukogu eesistuja juhiseid.

3. Euroopa Andmekaitseinspektori töötajatel, kes täidavad andmekaitsenõukogule käesoleva määrusega antud ülesandeid, ja Euroopa Andmekaitseinspektori töötajatel, kes täidavad Euroopa Andmekaitseinspektorile antud ülesandeid, on eraldi aruandlusahelad.

4. Kui see on asjakohane, koostavad ja avaldavad andmekaitsenõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektor käesoleva artikli rakendamiseks vastastikuse mõistmise memorandumi, milles määratakse kindlaks nende koostöö kord ja mis on kohaldatav Euroopa Andmekaitseinspektori töötajate suhtes, kes on seotud andmekaitsenõukogule käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega.

5. Sekretariaat pakub andmekaitsenõukogule analüütilist, halduslikku ja logistilist tuge.

6. Sekretariaat vastutab eelkõige järgmise eest:

a)	andmekaitsenõukogu igapäevane tegevus;

b)	suhtlemine andmekaitsenõukogu liikmete, selle eesistuja ja komisjoni vahel;

c)	teabevahetus teiste institutsioonide ja üldsusega;

d)	elektrooniliste vahendite kasutamine sise- ja välissuhtluses;

e)	asjaomase teabe tõlkimine;

f)	andmekaitsenõukogu koosolekute ettevalmistamine ja järelmeetmed;

g)	andmekaitsenõukogu poolt vastu võetud arvamuste, järelevalveasutuste vahelisi vaidlusi käsitlevate otsuste ja muude dokumentide ettevalmistamine, koostamine ja avaldamine.

Artikkel 77

Õigus esitada järelevalveasutusele kaebus

1. Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub käesolevat määrust.

2. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest, sealhulgas artikli 78 kohasest õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusest.

Artikkel 90

Saladuse hoidmise kohustused

1. Liikmesriigid võivad vastu võtta erieeskirju, et kehtestada artikli 58 lõike 1 punktides e ja f sätestatud järelevalveasutuste volitused seoses vastutavate töötlejate või volitatud töötlejatega, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või riiklike pädevate asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus või muu samaväärne saladuse hoidmise kohustus, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et ühitada isikuandmete kaitse õigus ja saladuse hoidmise kohustus. Neid eeskirju kohaldatakse üksnes nende isikuandmete suhtes, mida vastutav töötleja või volitatud töötleja on saanud saladuse hoidmise kohustusega hõlmatud tegevuse käigus.

2. Liikmesriik teavitab hiljemalt 25. maiks 2018 komisjoni vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 vastu võetud eeskirjadest ning viivitamata kõigist hilisematest neid eeskirju mõjutavatest muudatustest.

whereas

(8) Kui käesolevas määruses on ette nähtud eeskirjade täpsustamine või piiramine liikmesriigi õigusega, võivad liikmesriigid sidususe seisukohast vajalikul määral ja liikmesriigi õiguse sätete arusaadavaks muutmiseks isikutele, kelle suhtes neid kohaldatakse, integreerida määruse elemente oma õigusesse.

- = -

(31) Avaliku sektori asutusi, kellele avaldatakse isikuandmeid vastavalt juriidilisele kohustusele täita oma ametiülesandeid, näiteks maksu- ja tolliasutused, finantsuurimisüksused, sõltumatud haldusasutused või finantsturuasutused, kes vastutavad väärtpaberiturgude reguleerimise ja järelevalve eest, ei peaks pidama vastuvõtjateks, kui nad saavad isikuandmeid, mida vajatakse üldistes huvides konkreetse päringu tegemiseks kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega.
Avaliku sektori asutuste saadetavad andmete avaldamise taotlused peaksid olema alati kirjalikud, põhjendatud ja juhtumipõhised ning need ei tohiks puudutada kogu andmete kogumit või põhjustada andmete kogumite omavahelist ühendamist.
Kõnealused avaliku sektori asutused peaksid selliseid isikuandmeid töötlema kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega vastavalt töötlemise eesmärkidele.

- = -

(41) Kui käesolevas määruses osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi põhiseaduslikust korrast tulenevate nõuete kohaldamist.
Selline õiguslik alus või seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Liidu Kohtu („Euroopa Kohus“) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale.

- = -

(45) Kui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis.
Käesolevas määruses ei nõuta iga üksiku isikuandmete töötlemise toimingu reguleerimiseks eraldi õigusakti.
Piisata võib õigusaktist, mille alusel tehakse mitu isikuandmete töötlemise toimingut vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks.
Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusaktis.
Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks.
See, kas avaliku huvi või avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet täitev vastutav töötleja peaks olema avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik, näiteks kutseliit, tuleks samuti kindlaks määrata liidu õiguses või kui see on avalikust huvist lähtuvalt põhjendatud, sealhulgas tervishoiuga seotud eesmärkidel, nagu rahvatervis ja sotsiaalkaitse ning tervishoiuteenuste juhtimine, siis liikmesriigi õiguses.

- = -

(47) Töötlemise õiguslikuks aluseks võib olla vastutava töötleja (sealhulgas sellise vastutava töötleja, kellele võidakse isikuandmeid avaldada, või kolmanda isiku) õigustatud huvi, tingimusel et andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused ei ole tähtsamad, võttes arvesse andmesubjekti mõistlikke ootusi, mis põhinevad tema suhtel vastutava töötlejaga.
Selline õigustatud huvi võib olemas olla näiteks siis, kui andmesubjekti ja vastutava töötleja vahel on asjakohane ja sobiv suhe, näiteks kui andmesubjekt on vastutava töötleja klient või töötab tema teenistuses.
Igal juhul tuleks õigustatud huvi olemasolu hoolikalt hinnata, sealhulgas seda, kas andmesubjekt võib andmete kogumise ajal ja kontekstis mõistlikkuse piires eeldada, et isikuandmeid võidakse sellel otstarbel töödelda.
Andmesubjekti huvid ja põhiõigused võivad olla vastutava töötleja huvidest tähtsamad eelkõige juhul, kui isikuandmeid töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada edasist töötlemist.
Arvestades, et avaliku sektori asutuste jaoks peab isikuandmete töötlemise õigusliku aluse kehtestama seadusandja õigusaktiga, ei tohiks töötlemise puhul kohaldada sellist õiguslikku alust, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks.
Pettuste vältimiseks rangelt vajalik isikuandmete töötlemine on samuti asjaomase vastutava töötleja õigustatud huvi.
Isikuandmete töötlemist otseturunduse eesmärgil võib lugeda õigustatud huviga töötlemiseks.

- = -

(53) Tugevamat kaitset väärivate isikuandmete eriliike tuleks töödelda üksnes tervisega seotud eesmärkidel, kui need eesmärgid on vaja saavutada füüsiliste isikute ja kogu ühiskonna hüvanguks, eelkõige tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeteenuste ja -süsteemide juhtimise kontekstis, sealhulgas selliste andmete töötlemisel juhtkonna ja kesksete riiklike terviseasutuste poolt sellistel eesmärkidel nagu kvaliteedikontroll, juhtimisteave ning tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi üldine riiklik ja kohalik järelevalve ning tervishoiu või sotsiaalhoolekande järjepidevuse ja piiriülese tervishoiu või terviseturbe tagamine, seire ja hoiatamise eesmärkidel või avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil liidu või liikmesriigi õiguse alusel, mis peab vastama avalikule huvile, ning rahvatervise valdkonnas avalikust huvist lähtuvalt tehtud uuringute jaoks.
Seetõttu tuleks käesolevas määruses ette näha ühtsed tervisealaste isikuandmete eriliikide töötlemise tingimused konkreetsete vajaduste osas, eelkõige juhul, kui selliseid andmeid töötlevad teatavatel tervishoiuga seotud eesmärkidel isikud, kellel on juriidiline kohustus hoida ametisaladust.
Liidu või liikmesriigi õiguses tuleks ette näha konkreetsed ja sobivad meetmed, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja isikuandmeid.
Liikmesriikidel peaks olema lubatud säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.
See ei tohiks aga takistada isikuandmete vaba liikumist liidus, kui neid tingimusi kohaldatakse selliste andmete piiriülese töötlemise suhtes.

- = -

(97) Kui töötlemist teostab avaliku sektori asutus, välja arvatud kohtud või sõltumatud õigusasutused, kui nad teevad menetlusotsuseid, töötlejaks on erasektoris vastutava töötleja, kelle põhitegevus hõlmab isikuandmete töötlemise toiminguid, mis eeldavad ulatuslikku regulaarset ja süstemaatilist järelevalvet andmesubjektide üle, või kui vastutava töötleja või volitatud töötleja põhitegevus hõlmab isikuandmete eriliikide ja süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete ulatuslikku töötlemist, peaks vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat abistama andmekaitsealaseid õigusakte ja tavasid eksperdi tasandil tundev isik, kes kontrollib käesoleva määruse täitmist asutuse või töötleja poolt.
Erasektoris on vastutava töötleja põhitegevus seotud tema esmase tegevusega ning mitte isikuandmete töötlemisega kõrvaltegevusena.
Erialaste teadmiste vajalik tase tuleks määrata kindlaks eelkõige vastavalt teostatavatele andmetöötlustoimingutele ning vastutava töötleja või volitatud töötleja töödeldavate isikuandmete kaitsmise nõuetele.
Sellistel andmekaitseametnikel, sõltumata sellest, kas nad on vastutava töötleja töötajad või mitte, peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatul viisil.

- = -

(108) Kaitse piisavuse otsuse puudumise korral peaks vastutav töötleja või volitatud töötleja võtma meetmed, et korvata kolmanda riigi andmekaitse puudulik tase asjakohaste andmesubjekti kaitsmise meetmetega.
Sellised asjakohased kaitsemeetmed võivad hõlmata järgneva kasutamist: siduvad kontsernisisesed eeskirjad, komisjoni vastu võetud standardsed andmekaitseklauslid, järelevalveasutuse vastu võetud standardsed andmekaitseklauslid või järelevalveasutuse heaks kiidetud lepingu tüüptingimused.
Need kaitsemeetmed peaksid tagama liidu siseseks töötlemiseks asjakohaste andmekaitsenõuete täitmise ja andmesubjektide õiguste kaitse, sealhulgas andmesubjektide kohtulikult kaitstavate õiguste ja tõhusate õiguskaitsevahendite kättesaadavuse, kaasa arvatud õiguse saada tõhusat haldus- või õiguskaitset ja nõuda hüvitist liidus või kolmandas riigis.
Kaitsemeetmed peaksid olema eelkõige seotud vastavusega üldistele isikuandmete töötlemise põhimõtetele ning lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetele.
Andmeid võivad edastada ka avaliku sektori asutused või organid koos kolmandate riikide avaliku sektori asutuste või organitega või rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on vastavad kohustused või funktsioonid, sealhulgas vastavalt sellistesse halduskokkulepetesse lisatavatele sätetele nagu vastastikuse mõistmise memorandum, nähes ette tõhusad ja kohtulikult kaitstavad õigused andmesubjektidele.
Pädeva järelevalveasutuse luba tuleks saada siis, kui kaitsemeetmed on sätestatud õiguslikult mittesiduvates halduskokkulepetes.

- = -

(121) Järelevalveasutuse liikmele või liikmetele esitatavad üldtingimused tuleks kehtestada igas liikmesriigis õigusaktiga ning neis tuleks eelkõige ette näha see, et liikmed peaks valitsuse või valitsuse liikme või parlamendi või parlamendi koja ettepaneku alusel nimetama läbipaistva menetluse teel ametisse asjaomase liikmesriigi parlament, valitsus, liikmesriigi riigipea, parlamendikoda või liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud sõltumatu asutus.
Järelevalveasutuse sõltumatuse tagamiseks peaks liige või liikmed käituma ausalt, hoiduma oma kohustustega kokku sobimatust tegevusest ja ei peaks töötama oma ametiaja jooksul ühelgi sobimatul tasustataval või mittetasustataval ametikohal.
Järelevalveasutusel peaks olema oma töötajad, kelle valib järelevalveasutus või liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud sõltumatu asutus ning kes peaksid alluma ainult järelevalveasutuse liikme või liikmete juhtimisele.

- = -

(122) Järelevalveasutus peaks olema oma liikmesriigi territooriumil pädev täitma talle käesoleva määrusega antud volitusi ja ülesandeid.
Eelkõige peaks see hõlmama töötlemist, mis leiab aset vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse raames tema liikmesriigi territooriumil, isikuandmete töötlemist, mida teostavad avaliku sektori või eraõiguslikud asutused avalikes huvides, töötlemist, mis mõjutab andmesubjekte tema liikmesriigi territooriumil, või töötlemist, mida teostab vastutav töötleja või volitatud töötleja, kelle tegevuskoht ei asu liidus, kuid sihtandmesubjektide elukoht on tema territooriumil.
See peaks hõlmama andmesubjektide esitatud kaebuste menetlemist, käesoleva määruse kohaldamist käsitlevate uurimiste läbiviimist ning avalikkuse teadlikkuse tõstmist isikuandmete töötlemisega seotud ohtudest, eeskirjadest, tagatistest ja õigustest.

- = -

(124) Kui isikuandmeid töödeldakse toimub vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse raames liidus ning vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal on tegevuskoht enamas kui ühes liikmesriigis või kui liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja ainsa tegevuskoha tegevuse raames toimuv töötlemine mõjutab oluliselt või võib oluliselt mõjutada andmesubjekte rohkem kui ühes liikmesriigis, peaks juhtiva asutuse rolli täitma vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise tegevuskoha järelevalveasutus või vastutava töötleja või volitatud töötleja ainsa tegevuskoha järelevalveasutus.
See asutus peaks tegema koostööd muude asjaomaste asutustega, kuna vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht asub nende liikmesriigi territooriumil, kuna see mõjutab oluliselt nende territooriumil elavaid andmesubjekte või kuna neile on esitatud kaebus.
Juhul kui kõnealuses liikmesriigis mitte elav andmesubjekt on esitanud kaebuse, peaks järelevalveasutus, kellele selline kaebus esitati, olema samuti asjaomane järelevalveasutus.
Seoses oma ülesannetega anda suuniseid kõikides käesoleva määruse kohaldamist puudutavates küsimustes, peaks andmekaitsenõukogul olema võimalik välja anda suuniseid eelkõige kriteeriumide kohta, mida tuleb arvesse võtta, et teha kindlaks, kas kõnealusel töötlemisel on andmesubjektidele oluline mõju rohkem kui ühes liikmesriigis, ning mida saab pidada asjakohaseks ja põhjendatud vastuväiteks.

- = -

(125) Juhtiv asutus peaks olema pädev võtma vastu siduvaid otsuseid meetmete kohta, millega kohaldatakse talle käesoleva määrusega antud volitusi.
Juhtiva asutuse ülesannete täitmisel peaks järelevalveasutus kaasama asjaomased järelevalveasutused tihedalt otsustamisprotsessi ja koordineerima nende tegevust selles.
Kui tuleb võtta vastu otsus andmesubjekti kaebus täielikult või osaliselt tagasi lükata, peaks selle otsuse vastu võtma järelevalveasutus, kellele see kaebus esitati.

- = -

(130) Kui järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, ei ole juhtiv järelevalveasutus, peaks juhtiv järelevalveasutus tegema tihedat koostööd kaebuse saanud järelevalveasutusega kooskõlas käesoleva määruse koostööd ja järjepidevust käsitlevate sätetega.
Sellistel juhtudel peaks juhtiv järelevalveasutus tegema õiguslike tagajärgede tekitamise eesmärgiga meetmeid võttes (sealhulgas trahve määrates) kõik, et võtta arvesse selle järelevalveasutuse seisukohta, kellele kaebus esitati ja kellele peaks jääma pädevus viia koostöös juhtiva järelevalveasutusega läbi uurimist oma liikmesriigi territooriumil.

- = -

(131) Kui vastutava töötleja või volitatud töötleja töötlemistegevuse suhtes peaks juhtiva järelevalveasutusena tegutsema mõni muu järelevalveasutus, kuid kaebuse või võimaliku rikkumise sisu puudutab vastutava töötleja või volitatud töötleja töötlemistegevust ainult selles liikmesriigis, kus kaebus esitati või võimalik rikkumine tuvastati, ja see ei mõjuta oluliselt või tõenäoliselt ei mõjuta oluliselt andmesubjekte teistes liikmesriikides, siis peaks järelevalveasutus, kellele kaebus esitati või kes tuvastas olukorra või sai muul viisil teada olukorrast, mis võib tuua kaasa käesoleva määruse rikkumise, püüdma saavutada volitatud töötlejaga kokkuleppe ning kui see ei õnnestu, kasutama kõiki oma volitusi.
See peaks hõlmama konkreetset töötlemist, mis toimub järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil või seoses selle liikmesriigi territooriumil asuvate andmesubjektidega; töötlemist, mis toimub seoses järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil asuvatele andmesubjektidele spetsiaalselt suunatud kaupade või teenuste pakkumisega; või töötlemist, mida peab hindama liikmesriigi õiguse kohaseid juriidilisi kohustusi arvestades.

- = -

(140) Andmekaitsenõukogu peaks abistama sekretariaat, kelle töö tagab Euroopa Andmekaitseinspektor.
Andmekaitseinspektori töötajad, kes on seotud andmekaitsenõukogule käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega, peaksid oma ülesannete täitmisel järgima ainult andmekaitsenõukogu eesistuja juhiseid ja talle alluma.

- = -

(154) Käesoleva määruse kohaldamisel on võimalik arvesse võtta ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet. Üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele võib käsitleda avaliku huvina.
Avaliku sektori asutuse või organi valduses olevates dokumentides sisalduvaid isikuandmeid peaks sel asutusel olema võimalik avalikustada siis, kui avalikustamine on ette nähtud liidu õiguses või selle liikmesriigi õiguses, kellele kõnealune avaliku sektori asutus või organ allub.
Selliste õigusaktidega tuleks üldsuse juurdepääs ametlikele dokumentidele ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine viia vastavusse õigusega isikuandmete kaitsele ning nendega võib seega näha ette vajaliku vastavusseviimise õigusega isikuandmete kaitsele vastavalt käesolevale määrusele.
Viide avaliku sektori asutustele ja organitele peaks selles kontekstis hõlmama kõiki asutusi või muid organeid, mida reguleeritakse dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitleva liikmesriigi õigusega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ (14) ei kahjusta ega mõjuta füüsiliste isikute kaitse taset isikuandmete töötlemisel, nagu see on ette nähtud liidu ja liikmesriigi õigusega, ning eelkõige ei muuda see käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja õigusi.
Eelkõige ei tohiks kõnealust direktiivi kohaldada selliste dokumentide suhtes, millele juurdepääs on välistatud või piiratud juurdepääsukorraga isikuandmete kaitse tõttu, ning dokumentide osade suhtes, mis on selle korra alusel juurdepääsetavad ning sisaldavad isikuandmeid, mille taaskasutamine on seaduses sätestatud sellise õigusakti rikkumisena, millega reguleeritakse füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel.

- = -

(158) Kui isikuandmeid töödeldakse arhiveerimise eesmärgil, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka sellise töötlemise suhtes, pidades silmas, et käesolevat määrust ei tuleks kohaldada surnuid puudutavate isikuandmete suhtes.
Avaliku sektori asutustel või avalik-õiguslikel või eraõiguslikel organitel, kellel on avalikku huvi pakkuvad andmed, peaksid olema teenistused, kellel on kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega juriidiline kohustus omandada, säilitada, hinnata, korraldada, kirjeldada, edendada ja levitada üldist avalikku huvi pakkuvaid püsiva väärtusega andmeid ning anda nende kohta teavet ja tagada neile juurdepääs.
Liikmesriikidel peaks samuti olema lubatud ette näha isikuandmete täiendavat täiendavat töötlemist arhiveerimise eesmärgil näiteks selleks, et anda konkreetset teavet seoses endise totalitaarse riigikorra tingimustes toimunud poliitilise tegevuse, genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, eelkõige holokausti, või sõjakuritegudega.

- = -

dal 2004 diritto e informatica