search


interactive GDPR 2016/0679 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2016/0679 ET jump to: cercato: 'kehtestatud' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl
 

Artikkel 9

Isikuandmete eriliikide töötlemine

1.   Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:

a)

andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa andmesubjekt lõikes 1 nimetatud keeldu tühistada;

b)

töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega niivõrd, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega või liikmesriigi õiguse kohase kollektiivlepinguga, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

c)

töötlemine on vajalik selleks, et kaitsta andmesubjekti või teise füüsilise isiku elulisi huve, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;

d)

töödeldakse poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mittetulundusühingu õiguspärase tegevuse raames, mille suhtes kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, ning tingimusel, et töötlemine käsitleb ainult asjaomase ühingu liikmeid või endisi liikmeid või isikuid, kes on kõnealuse ühinguga püsivalt seotud tema tegevuse eesmärkide tõttu, ning et isikuandmeid ei avalikustata väljaspool seda ühingut ilma andmesubjekti nõusolekuta;

e)

töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;

f)

töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni;

g)

töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

h)

töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud;

i)

töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral või kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete tagamine tervishoiu ning ravimite või meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, millega nähakse ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige ametisaladuse hoidmine,

j)

töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt artikli 83 lõikele 1, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.

3.   Lõikes 1 osutatud isikuandmeid võib töödelda lõike 2 punktis h osutatud eesmärkidel, kui neid andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus.

4.   Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.

Artikkel 14

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt

1.   Kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, teeb vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks järgmise teabe:

a)

vastutava töötleja ning asjakohasel juhul vastutava töötleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

b)

asjakohasel juhul andmekaitseametniku kontaktandmed;

c)

isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

d)

asjaomaste isikuandmete liigid;

e)

asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta;

f)

asjakohasel juhul teave selle kohta, et vastutav töötleja kavatseb edastada isikuandmed kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile, ning teave kaitse piisavust käsitleva komisjoni otsuse olemasolu või puudumise kohta või artiklis 46 või 47 või artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamise korral viide asjakohastele või sobivatele kaitsemeetmetele ja nende koopia saamise viisile või kohale, kus need on tehtud kättesaadavaks.

2.   Peale lõikes 1 osutatud teabe esitab vastutav töötleja andmesubjektile järgmise teabe, mis on vajalik andmesubjekti suhtes õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

a)

isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

b)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

c)

teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist ning esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta;

d)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil a või artikli 9 lõike 2 punktil a, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, ilma et see mõjutaks enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud isikuandmete töötlemise seaduslikkust;

e)

teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

f)

teave isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest,

g)

teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

3.   Vastutav töötleja esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe:

a)

mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, võttes arvesse isikuandmete töötlemise konkreetseid asjaolusid, või

b)

kui isikuandmeid kasutatakse andmesubjekti teavitamiseks, siis hiljemalt asjaomase andmesubjekti esmakordse teavitamise ajal, või

c)

kui isikuandmeid kavatsetakse avaldada teisele vastuvõtjale, siis hiljemalt andmete esimese avaldamise ajal.

4.   Kui vastutav töötleja kavatseb isikuandmeid edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, esitab vastutav töötleja andmesubjektile enne isikuandmete edasist töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe.

5.   Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui ja sel määral mil

a)

andmesubjektil on see teave juba olemas;

b)

selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi, eelkõige kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud, või sel määral mil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustus tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral. Sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe avalikult kättesaadavaks;

c)

isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, milles nähakse ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks, või

d)

isikuandmed peavad jääma salajaseks liidu või liikmesriigi õigusega reguleeritava ametisaladuse hoidmise kohustuse, sealhulgas põhikirjajärgse saladuse hoidmise kohustuse tõttu.

Artikkel 22

Automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemine, sealhulgas profiilianalüüs

1.   Andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui otsus

a)

on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks;

b)

on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks, või

c)

põhineb andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul.

3.   Lõike 3 punktides a ja c osutatud juhtudel rakendab vastutav töötleja asjakohaseid meetmeid, et kaitsta andmesubjekti õigusi ja vabadusi ning õigustatud huve, vähemalt õigust otsesele isiklikule kontaktile vastutava töötlejaga, et väljendada oma seisukohta ja vaidlustada otsus.

4.   Lõikes 2 osutatud otsused ei tohi põhineda artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikidel, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 9 lõike 2 punkti a või g ning kehtestatud on asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks.

5. jagu

Piirangud

Artikkel 23

Piirangud

1.   Vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada

a)

riigi julgeolek;

b)

riigikaitse;

c)

avalik julgeolek;

d)

süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine;

e)

liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

f)

kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluse kaitse;

g)

reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

h)

jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on kas või juhtumipõhiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktides a – e ja g osutatud juhtudel;

i)

andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse;

j)

tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine.

2.   Eelkõige peab lõikes 1 osutatud seadusandlik meede sisaldama asjakohasel juhul konkreetseid sätteid vähemalt järgmise kohta:

a)

töötlemise või selle kategooriate eesmärgid;

b)

isikuandmete liigid;

c)

kehtestatud piirangute ulatus;

d)

kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist tõkestavad kaitsemeetmed;

e)

vastutava töötleja või vastutavate töötlejate kategooriate määratlus;

f)

säilitamise ajavahemikud ja kohaldatavad kaitsemeetmed, võttes arvesse töötlemise või selle kategooriate laadi, ulatust ja eesmärki;

g)

andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud ning

h)

andmesubjektide õigus olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki.

IV PEATÜKK

Vastutav töötleja ja volitatud töötleja

1. jagu

Üldkohustused

Artikkel 43

Sertifitseerimisasutused

1.   Ilma et see piiraks artiklite 57 ja 58 kohaseid pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi, väljastab sertifikaadi ja pikendab seda sertifitseerimisasutus, millel on andmekaitse vallas asjakohased ekspertteadmised, olles enne järelevalveasutust teavitanud, et see saaks vajaduse korral kasutada oma volitusi vastavalt artikli 58 lõike 2 punktile h. Liikmesriik kehtestab, kas need sertifitseerimisasutused akrediteerib üks või mõlemad järgmistest:

a)

artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (20) kohaselt, kooskõlas standardiga EN-ISO/IEC 17065/2012 ning artiklite 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse kehtestatud täiendavate nõuete kohaselt nimetatud riiklik akrediteerimisasutus.

2.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutusi võib kooskõlas nimetatud lõikega akrediteerida üksnes juhul, kui need on

a)

pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt tõendanud oma sõltumatust ja ekspertteadmisi sertifitseerimise sisu osas;

b)

võtnud endale kohustuse järgida artikli 42 lõikes 5 osutatud kriteeriume, mille on heaks kiitnud artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus või tulenevalt artiklist 63 andmekaitsenõukogu;

c)

kehtestanud andmekaitsesertifikaatide, -pitserite ja -märgiste väljastamise, korrapärase läbivaatamise ja tagasivõtmise menetlused;

d)

kehtestanud menetlused ja struktuurid selleks, et käsitleda kaebusi vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt sertifikaadi rikkumise või selle varasema või käimasoleva rakendamise viisi suhtes, ning selleks, et muuta need menetlused ja struktuurid andmesubjektidele ja üldsusele läbipaistvaks, ning

e)

tõendanud pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt, et tema ülesanded ja kohustused ei põhjusta huvide konflikti.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifitseerimisasutuste akrediteerimine toimub kriteeriumide alusel, mille on heaks kiitnud artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus või tulenevalt artiklist 63 andmekaitsenõukogu. Kui akrediteerimine toimub käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt, täiendavad need nõuded määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud nõudeid ja tehnilisi eeskirju, mis kirjeldavad sertifitseerimisasutuste kasutatavaid meetodeid ja menetlusi.

4.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutused vastutavad sertifikaadi väljastamiseks või sellise sertifikaadi tagasivõtmiseks kasutatava asjakohase hindamise eest, ilma et see mõjutaks vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust käesoleva määruse täitmise eest. Akrediteering antakse maksimaalselt viieks aastaks ja selle kehtivust võib pikendada samadel tingimustel senikaua, kuni sertifitseerimisasutus vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

5.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutus esitab pädevale järelevalveasutusele taotletud sertifikaadi väljastamise või sertifikaadi tagasivõtmise põhjused.

6.   Järelevalveasutus avaldab kergesti kättesaadaval kujul käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõuded ja artikli 42 lõikes 5 osutatud kriteeriumid. Järelevalveasutus edastab need nõuded ja kriteeriumid ka andmekaitsenõukogule. Euroopa Andmekaitsenõukogu koondab kõik sertifitseerimismehhanismid ning andmekaitsepitserid registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

7.   Ilma et see piiraks VIII peatüki kohaldamist, tühistab pädev järelevalveasutus või riiklik akrediteerimisasutus käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutuse akrediteerimise, kui akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või asutuse poolt võetavad meetmed rikuvad käesolevat määrust.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 92 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks nõuded, mida tuleb arvesse võtta artikli 42 lõikes 1 osutatud andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide puhul.

9.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte sertifitseerimismehhanismide ning pitserite ja -märgiste tehniliste standardite ning kasutuselevõtu edendamise ja tunnustamise mehhanismide kohta. Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

Artikkel 57

Ülesanded

1.   Ilma et see piiraks muude käesoleva määrusega sätestatud ülesannete täitmist, teeb järelevalveasutus oma territooriumil järgmist:

a)

jälgib käesoleva määruse kohaldamist ja tagab selle kohaldamise;

b)

suurendab üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Erilist tähelepanu pööratakse lastele suunatud tegevusele;

c)

nõustab kooskõlas liikmesriigi õigusega riigi parlamenti, valitsust ning teisi institutsioone ja organeid õigus- ja haldusmeetmete osas seoses füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega isikuandmete töötlemisel;

d)

edendab vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust nende käesoleva määruse kohastest kohustustest;

e)

annab andmesubjektile taotluse korral teavet tema käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamise kohta ja teeb vajaduse korral sel eesmärgil koostööd teiste liikmesriikide järelevalveasutustega;

f)

käsitleb andmesubjekti, asutuse, organisatsiooni või ühenduse poolt artikli 80 kohaselt esitatud kaebusi, uurib asjakohasel määral kaebuste sisu ning teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise järelevalveasutusega;

g)

teeb koostööd teiste järelevalveasutustega, sealhulgas jagades neile teavet ja osutades abi, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja täitmise tagamine;

h)

toimetab uurimisi käesoleva määruse kohaldamise kohta, muu hulgas teiselt järelevalveasutuselt või muult riigiasutuselt saadud teabe põhjal;

i)

jälgib asjaomaseid suundumusi, niivõrd kuivõrd need mõjutavad isikuandmete kaitset, eelkõige info- ja sidetehnoloogiate ning kaubandustavade arengut;

j)

võtab vastu artikli 28 lõikes 8 ja artikli 46 lõike 2 punktis d osutatud lepingu tüüptingimused;

k)

koostab ja säilitab loetelu seoses artikli 35 lõike 4 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise nõudega;

l)

annab nõu artikli 36 lõikes 2 osutatud isikuandmete töötlemise toimingute osas;

m)

ergutab artikli 40 lõike 1 kohaste toimimisjuhendite koostamist, esitab oma arvamuse piisavaid tagatisi pakkuvate toimimisjuhendite kohta ja kiidab need heaks kooskõlas artikli 40 lõikega 5;

m)

ergutab artikli 42 lõike 1 kohaselt andmetekaitse sertifitseerimise mehhanismide ning andmekaitsepitserite ja -märgiste kehtestamist ning kiidab artikli 42 lõike 5 kohaselt sertifitseerimise kriteeriumid heaks;

o)

vaatab vajaduse korral korrapäraselt läbi artikli 42 lõike 7 kohaselt väljastatud sertifikaadid;

p)

koostab ja avaldab artikli 41 kohaselt toimimisjuhendite järelevalvet teostava asutuse ja artikli 43 kohase sertifitseerimisasutuse akrediteerimise tingimused;

q)

akrediteerib artikli 41 kohaselt toimimisjuhendite järelevalvet teostava asutuse ja artikli 43 kohaselt sertifitseerimisasutuse;

r)

kinnitab artikli 46 lõikes 3 osutatud lepinguklauslid ja -sätted;

s)

kiidab heaks artikli 47 kohased siduvad kontsernisisesed eeskirjad;

t)

annab panuse andmekaitsenõukogu tegevusse;

u)

peab asutusesisest registrit käesoleva määruse rikkumiste ja võetud meetmete kohta, eelkõige kooskõlas artikli 58 lõikega 2 tehtud hoiatuste ja kehtestatud karistuste kohta ning

v)

täidab mis tahes muid isikuandmete kaitsega seotud ülesandeid.

2.   Järelevalveasutus võtab meetmeid lõike 1 punktis b osutatud kaebuste esitamise lihtsustamiseks, näiteks koostab kaebuste esitamise vormi, mida saab täita ka elektrooniliselt, ilma et see välistaks muude sidevahendite kasutamist.

3.   Järelevalveasutus täidab oma ülesandeid andmesubjekti ja asjakohasel juhul andmekaitseametniku jaoks tasuta.

4.   Kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib järelevalveasutus nõuda halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu või keelduda taotlust menetlemast. Järelevalveasutus on kohustatud tõendama taotluse selgelt põhjendamatut või ülemäärast iseloomu.

Artikkel 90

Saladuse hoidmise kohustused

1.   Liikmesriigid võivad vastu võtta erieeskirju, et kehtestada artikli 58 lõike 1 punktides e ja f sätestatud järelevalveasutuste volitused seoses vastutavate töötlejate või volitatud töötlejatega, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või riiklike pädevate asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus või muu samaväärne saladuse hoidmise kohustus, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et ühitada isikuandmete kaitse õigus ja saladuse hoidmise kohustus. Neid eeskirju kohaldatakse üksnes nende isikuandmete suhtes, mida vastutav töötleja või volitatud töötleja on saanud saladuse hoidmise kohustusega hõlmatud tegevuse käigus.

2.   Liikmesriik teavitab hiljemalt 25. maiks 2018 komisjoni vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 vastu võetud eeskirjadest ning viivitamata kõigist hilisematest neid eeskirju mõjutavatest muudatustest.


whereas

dal 2004 diritto e informatica