search


interactive GDPR 2016/0679 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2016/0679 ET jump to: cercato: 'igal' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl




whereas igal:


definitions:


cloud tag: and the number of total unique words without stopwords is: 1033

 

Artikkel 7

Nõusoleku andmise tingimused

1.   Kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega.

2.   Kui andmesubjekt annab nõusoleku kirjaliku kinnitusena, mis puudutab ka muid küsimusi, esitatakse nõusoleku taotlus viisil, mis on muudest küsimustest selgelt eristatav, ning arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. Sellise kinnituse mis tahes osa, mille puhul on tegemist käesoleva määruse rikkumisega, ei ole siduv.

3.   Andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti teavitatakse sellest enne nõusoleku andmist. Nõusoleku tagasivõtmine on sama lihtne kui selle andmine.

4.   Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, tuleb võimalikult suurel määral võtta arvesse asjaolu, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on muu hulgas seatud nõusoleku isikuandmine andmete töötlemiseks, mis ei ole vajalik kõnealuse lepingu täitmiseks.

Artikkel 13

Teave, mis tuleb anda juhul, kui isikuandmed on kogutud andmesubjektilt

1.   Kui andmesubjektiga seotud isikuandmeid kogutakse andmesubjektilt, teeb vastutav töötleja isikuandmete saamise ajal andmesubjektile teatavaks kogu järgmise teabe:

a)

vastutava töötleja ning kui kohaldatav, siis vastutava töötleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

b)

asjakohasel juhul andmekaitseametniku kontaktandmed;

c)

isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

d)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

e)

asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta,

f)

asjakohasel juhul teave selle kohta, et vastutav töötleja kavatseb edastada isikuandmed kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, ning teave kaitse piisavust käsitleva komisjoni otsuse olemasolu või puudumise kohta või artiklis 46 või 47 või artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamise korral viide asjakohastele või sobivatele kaitsemeetmetele ja nende koopia saamise viisile või kohale, kus need on tehtud kättesaadavaks.

2.   Peale lõikes 1 osutatud teabe esitab vastutav töötleja isikuandmete saamise ajal andmesubjektile järgmise täiendava teabe, mis on vajalik õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

a)

isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

b)

teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist või esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta;

c)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil a või artikli 9 lõike 2 punktil a, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, ilma et see mõjutaks enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust;

d)

teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

e)

teave selle kohta, kas isikuandmete esitamine on õigusaktist või lepingust tulenev kohustus või lepingu sõlmimiseks vajalik nõue, samuti selle kohta, kas andmesubjekt on kohustatud kõnealuseid isikuandmeid esitama, ning selliste andmete esitamata jätmise võimalike tagajärgede kohta, ning

f)

teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

3.   Kui vastutav töötleja kavatseb isikuandmeid edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, esitab vastutav töötleja andmesubjektile enne andmete edasist isikuandmete töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui ja sel määral mil andmesubjektil on see teave juba olemas.

Artikkel 14

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt

1.   Kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, teeb vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks järgmise teabe:

a)

vastutava töötleja ning asjakohasel juhul vastutava töötleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

b)

asjakohasel juhul andmekaitseametniku kontaktandmed;

c)

isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

d)

asjaomaste isikuandmete liigid;

e)

asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta;

f)

asjakohasel juhul teave selle kohta, et vastutav töötleja kavatseb edastada isikuandmed kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile, ning teave kaitse piisavust käsitleva komisjoni otsuse olemasolu või puudumise kohta või artiklis 46 või 47 või artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud edastamise korral viide asjakohastele või sobivatele kaitsemeetmetele ja nende koopia saamise viisile või kohale, kus need on tehtud kättesaadavaks.

2.   Peale lõikes 1 osutatud teabe esitab vastutav töötleja andmesubjektile järgmise teabe, mis on vajalik andmesubjekti suhtes õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

a)

isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

b)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

c)

teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist ning esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta;

d)

kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil a või artikli 9 lõike 2 punktil a, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, ilma et see mõjutaks enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud isikuandmete töötlemise seaduslikkust;

e)

teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

f)

teave isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest,

g)

teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

3.   Vastutav töötleja esitab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe:

a)

mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, võttes arvesse isikuandmete töötlemise konkreetseid asjaolusid, või

b)

kui isikuandmeid kasutatakse andmesubjekti teavitamiseks, siis hiljemalt asjaomase andmesubjekti esmakordse teavitamise ajal, või

c)

kui isikuandmeid kavatsetakse avaldada teisele vastuvõtjale, siis hiljemalt andmete esimese avaldamise ajal.

4.   Kui vastutav töötleja kavatseb isikuandmeid edasi töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti, esitab vastutav töötleja andmesubjektile enne isikuandmete edasist töötlemist teabe kõnealuse muu eesmärgi kohta ja muu asjakohase lõikes 2 osutatud täiendava teabe.

5.   Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui ja sel määral mil

a)

andmesubjektil on see teave juba olemas;

b)

selle teabe esitamine osutub võimatuks või eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi, eelkõige kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud, või sel määral mil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustus tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral. Sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe avalikult kättesaadavaks;

c)

isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, milles nähakse ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks, või

d)

isikuandmed peavad jääma salajaseks liidu või liikmesriigi õigusega reguleeritava ametisaladuse hoidmise kohustuse, sealhulgas põhikirjajärgse saladuse hoidmise kohustuse tõttu.

Artikkel 21

Õigus esitada vastuväiteid

1.   Andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub artikli 6 lõike 1 punkti e või f alusel, sealhulgas nendele sätetele tugineva profiilianalüüsi suhtes. Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil.

2.   Isikuandmete töötlemisel otseturunduse eesmärgil on andmesubjektil õigus esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes sellisel turunduslikul eesmärgil, sealhulgas profiilianalüüsi suhtes sel määral mil see on seotud kõnealuse otseturundusega.

3.   Kui andmesubjekt esitab vastuväiteid otseturunduse eesmärgil toimuva andmete töötlemise suhtes, ei tohi isikuandmeid sellisel eesmärgil enam töödelda.

4.   Hiljemalt andmesubjekti esmakordsel teavitamisel juhitakse andmesubjekti tähelepanu selgesõnaliselt lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusele ning vastav teave esitatakse selgelt ja eraldi igasugusest muust teabest.

5.   Infoühiskonna teenuste kasutamisega seoses ja direktiivi 2002/58/EÜ sätetest olenemata võib andmesubjekt kasutada oma õigust esitada vastuväiteid, tehes seda automatiseeritud vahendite teel, mis põhinevad tehnilistel kirjeldustel.

6.   Kui isikuandmeid töödeldakse teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt artikli 89 lõikele 1, on andmesubjektil oma konkreetsest olukorrast lähtudes õigus esitada vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, välja arvatud juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks.

Artikkel 52

Sõltumatus

1.   Järelevalveasutus tegutseb talle käesoleva määrusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult.

2.   Järelevalveasutuse liige või liikmed on oma käesoleva määrusega kooskõlas olevate ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vabad nii otsestest kui ka kaudsetest välistest mõjutustest ning ei küsi ega võta vastu juhiseid mitte kelleltki.

3.   Järelevalveasutuse liige või liikmed hoiduvad oma kohustustega kokkusobimatust tegevusest ega tööta oma ametiaja jooksul ühelgi muul sobimatul tasustatud või tasustamata ametikohal.

4.   Liikmesriik tagab, et järelevalveasutusel oleks inim-, tehnilised ja rahalised ressursid ning ruumid ja infrastruktuur oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja volituste kasutamiseks, sealhulgas nende, mis tuleb täita vastastikuse abi ja koostöö raames ning andmekaitsenõukogu töös osalemisel.

5.   Liikmesriik tagab, et järelevalveasutusel on oma töötajad, kelle valib järelevalveasutus ja kes alluvad ainult asjaomase järelevalveasutuse liikme või liikmete juhtimisele.

6.   Liikmesriik tagab, et järelevalveasutuse üle teostatakse finantskontrolli, mis ei mõjuta asutuse sõltumatust ning et igal järelevalveasutusel on eraldi avalik aastaeelarve, mis võib olla osa piirkonna või riigi üldeelarvest.

Artikkel 53

Järelevalveasutuse liikmetele esitatavad üldtingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutuste liikme peab läbipaistva menetluse teel ametisse nimetama kas

asjaomase liikmesriigi parlament;

asjaomase liikmesriigi valitsus;

asjaomase liikmesriigi riigipea või

asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt ametisse nimetama volitatud sõltumatu asutus.

2.   igal liikmel on oma kohustuste täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ja oskused, eelkõige isikuandmete kaitse valdkonnas.

3.   Liikme kohustused lõpevad ametiaja lõppedes või ametist lahkumise või kohustusliku pensionilemineku korral kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega.

4.   Liige vabastatakse ametist ainult tõsise üleastumise korral või juhul, kui liige ei vasta enam oma kohustuste täitmiseks nõutavatele tingimustele.

Artikkel 60

Juhtiva järelevalveasutuse ja teiste asjaomaste järelevalveasutuste vaheline koostöö

1.   Juhtiv järelevalveasutus teeb käesoleva artikli kohaselt koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, püüdes saavutada konsensust. Juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused vahetavad üksteisega kogu asjaomast teavet.

2.   Juhtiv järelevalveasutus võib teistelt asjaomastelt järelevalveasutustelt igal ajal nõuda artikli 61 kohase vastastikuse abi osutamist ning läbi viia artikli 62 kohaseid ühisoperatsioone, eelkõige uurimiste läbiviimiseks või teises liikmesriigis asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes võetud meetme rakendamise järelevalveks.

3.   Juhtiv järelevalveasutus edastab küsimusega seotud asjaomase teabe viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Ta esitab otsuse eelnõu viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele arvamuse saamiseks ja võtab asjakohaselt arvesse nende seisukohti.

4.   Kui mõni teine asjaomane järelevalveasutus esitab nelja nädala jooksul pärast seda, kui temaga on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt otsuse eelnõu osas konsulteeritud, asjakohase ja põhjendatud vastuväite otsuse eelnõu kohta, esitab juhtiv järelevalveasutus juhul, kui ta ei võta asjakohast ja põhjendatud vastuväidet arvesse või on seisukohal, et vastuväide ei ole asjakohane ega põhjendatud, küsimuse käsitlemiseks artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismi raames.

5.   Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb asjakohase ja põhjendatud vastuväite arvesse võtta, esitab ta teistele asjaomastele järelevalveasutustele muudetud otsuse eelnõu arvamuse saamiseks. Kõnealuse muudetud otsuse eelnõu suhtes kohaldatakse lõikes 4 osutatud menetlust kahe nädala jooksul.

6.   Juhul kui ükski teine asjaomane järelevalveasutus ei ole juhtiva järelevalveasutuse esitatud otsuse eelnõule lõigetes 4 ja 5 osutatud tähtaja jooksul vastuväidet esitanud, loetakse, et juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused on otsuse eelnõus kokkuleppele jõudnud ja see on nende jaoks siduv.

7.   Juhtiv järelevalveasutus võtab otsuse vastu ja teeb selle teatavaks vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele või, olenevalt asjaoludest, ainsale tegevuskohale ning teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi ja andmekaitsenõukogu kõnealusest otsusest, lisades sellele kokkuvõtte asjaomastest asjaoludest ja põhjustest. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab sellest otsusest kaebuse esitajat.

8.   Erandina lõikest 7, juhul kui kaebus jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi, võtab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, otsuse vastu ning teeb selle teatavaks kaebuse esitajale ja teavitab sellest vastutavat töötlejat.

9.   Kui juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused nõustuvad, et osa kaebusest jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi ja asjaomase kaebuse teine osa võetakse menetlusse, siis võetakse vastu otsus kaebuse menetletava osa kohta. Juhtiv järelevalveasutus võtab vastu otsuse vastutavat töötlejat puudutavate menetlustega seotud osa kohta ja teeb selle teatavaks oma liikmesriigis asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele või ainsale tegevuskohale ning teavitab sellest kaebuse esitajat, samas kui kaebuse esitaja liikmesriigi järelevalveasutus võtab vastu otsuse asjaomase kaebuse rahuldamata jäetud või tagasi lükatud osa kohta ning teeb selle teatavaks kaebuse esitajale ja teavitab sellest vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat.

10.   Pärast seda, kui juhtiva järelevalveasutuse otsus on lõigete 7 ja 9 kohaselt vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale teatavaks tehtud, võtab vastutav töötleja või volitatud töötleja vajalikud meetmed isikuandmete töötlemise toimingute osas tehtud otsuse täitmise tagamiseks kõigis liidus asuvates tegevuskohtades. Vastutav töötleja või volitatud töötleja teavitab otsuse täitmiseks võetud meetmetest juhtivat järelevalveasutust, kes teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi.

11.   Kui asjaomasel järelevalveasutusel on erandlike asjaolude korral põhjust arvata, et andmesubjektide huvide kaitsmiseks tuleb tegutseda kiiresti, kohaldatakse artiklis 66 osutatud kiirmenetlust.

12.   Juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused esitavad kõnealuse artikli alusel nõutava teabe üksteisele elektroonilisel teel, kasutades selleks tüüpvormi.

Artikkel 77

Õigus esitada järelevalveasutusele kaebus

1.   Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub käesolevat määrust.

2.   Järelevalveasutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest, sealhulgas artikli 78 kohasest õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusest.

Artikkel 78

Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile järelevalveasutuse vastu

1.   Ilma et see piiraks muude halduslike kaitsevahendite või kohtuväliste heastamisvahendite kohaldamist, on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit järelevalveasutuse õiguslikult siduva otsuse vastu, mis teda puudutab.

2.   Ilma et see piiraks muude halduslike kaitsevahendite või kohtuväliste heastamisvahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, kui artiklite 55 ja 56 kohaselt pädev järelevalveasutus ei käsitle kaebust või ei teavita andmesubjekti kolme kuu jooksul artikli 77 kohaselt esitatud kaebuse menetlemise käigust või tulemustest.

3.   Järelevalveasutuse vastu algatatakse menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus järelevalveasutus asub.

4.   Kui menetlus algatatakse järelevalveasutuse otsuse vastu, millele eelnes järjepidevuse mehhanismi kohane andmekaitsenõukogu arvamus või otsus, edastab järelevalveasutus selle arvamuse või otsuse kohtule.

Artikkel 79

Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu

1.   Ilma et see piiraks mis tahes kättesaadava haldusliku kaitsevahendi või kohtuvälise heastamisvahendi kohaldamist, sealhulgas õigust esitada järelevalveasutusele artikli 77 kohaselt kaebus, on igal andmesubjektil õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, kui ta leiab, et tema käesolevast määrusest tulenevaid õigusi on rikutud tema isikuandmete tema isikuandmete sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust.

2.   Vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu algatatakse menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus vastutav töötleja või volitatud töötleja asub. Menetluse võib algatada ka selle liikmesriigi kohtus, kus asub andmesubjekti alaline elukoht, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on liikmesriigi avalikku võimu teostav avaliku sektori asutus.

Artikkel 80

Andmesubjektide esindamine

1.   Andmesubjektil on õigus volitada esitama oma nimel kaebuse ning kasutama tema nimel artiklites 77, 78 ja 79 osutatud õigusi ja õigust saada artiklis 82 osutatud hüvitist (kui hüvitis on asjaomase liikmesriigi õigusega ette nähtud) mittetulunduslikku asutust, organisatsiooni või ühendust, mis on nõuetekohaselt asutatud kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega ning mille põhikirjajärgsed eesmärgid on avalikes huvides ning mis tegutseb andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmise valdkonnas seoses andmesubjekti isikuandmete kaitsmisega.

2.   Liikmesriigid võivad ette näha, et igal käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutusel, organisatsioonil või ühendusel on andmesubjekti volitusest sõltumatult õigus esitada asjaomases liikmesriigis artikli 77 kohaselt pädevale järelevalveasutusele kaebus ning kasutada artiklites 78 ja 79 osutatud õigusi, kui ta leiab, et käesoleva määruse kohase andmesubjekti õigusi on isikuandmete töötlemise tulemusel rikutud.

Artikkel 82

Õigus hüvitisele ja vastutus

1.   igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest.

2.   Kõnealuse töötlemisega seotud vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust. Volitatud töötleja vastutab töötlemise käigus tekitatud kahju eest ainult siis, kui ta ei ole täitnud käesoleva määruse nõudeid, mis on suunatud konkreetselt volitatud töötlejatele, või kui ta pole järginud vastutava töötleja seaduslikke juhiseid või on tegutsenud nende vastaselt.

3.   Vastutav töötleja või volitatud töötleja vabastatakse vastutusest lõike 2 kohaselt, kui ta tõendab, et ei ole mingil viisil vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

4.   Kui sama töötlemisega on seotud rohkem kui üks vastutav töötleja või volitatud töötleja või nii vastutav kui ka volitatud töötleja ning nad on lõigete 2 ja 3 kohaselt vastutavad töötlemisega tekitatud kahju eest, võetakse vastutav töötleja või volitatud töötleja vastutusele kogu kahju eest, et tagada andmesubjektile tõhus hüvitamine.

5.   Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on tekitatud kahju kooskõlas lõikega 4 täielikult hüvitanud, on sellel vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal õigus nõuda teistelt sama töötlemisega seotud vastutavatelt või volitatud töötlejatelt tagasi see hüvitise osa, mis vastab lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt sellele osale kahjust, mille eest nemad vastutavad.

6.   Kohtumenetlus hüvitise saamise õiguse kasutamiseks algatatakse artikli 79 lõikes 2 osutatud liikmesriigi õiguse kohaselt pädevas kohtus.

Artikkel 83

Trahvide määramise üldtingimused

1.   Järelevalveasutus tagab, et käesoleva artikli kohane trahvide määramine lõigete 4, 5 ja 6 kohaste käesoleva määruse rikkumiste eest on igal üksikul juhul tõhus, proportsionaalne ja heidutav.

2.   Trahve kohaldatakse üksiku juhtumi asjaoludest sõltuvalt kas lisaks artikli 58 lõike 2 punktides a–h ja j osutatud meetmetele või nende asemel. Otsustades igal konkreetsel juhul trahvi määramise ja selle suuruse üle, pööratakse asjakohast tähelepanu järgmisele:

a)

rikkumise laad, raskus ja kestus, võttes arvesse asjaomase töötlemise laadi, ulatust või eesmärki, samuti mõjutatud andmesubjektide hulka ja neile tekitatud kahju suurust;

b)

kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

c)

vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt võetud meetmed andmesubjektide kantava kahju leevendamiseks;

d)

vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutuse aste, võttes arvesse nende poolt artiklite 25 ja 32 kohaselt võetud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

e)

vastutava töötleja või volitatud töötleja eelnevad asjakohased rikkumised;

f)

järelevalveasutusega tehtava koostöö määr rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks;

g)

rikkumisest mõjutatud isikuandmete liigid;

h)

millisel viisil sai järelevalveasutus rikkumisest teada, eelkõige kas vastutav töötleja või volitatud töötleja teatas rikkumisest ja millisel määral ta seda tegi;

i)

kui asjaomase vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes on samas küsimuses varem võetud artikli 58 lõikes 2 osutatud meetmeid, siis nende meetmete järgimine;

j)

artikli 40 kohaste heakskiidetud toimimisjuhendite või artikli 42 kohaste heakskiidetud sertifitseerimismehhanismide järgimine, ning

k)

juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid, näiteks rikkumisest otseselt või kaudselt saadud finantskasu või välditud kahju.

3.   Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja rikub samade või seonduvate isikuandmete töötlemise toimingute puhul tahtlikult või hooletusest mitut käesoleva määruse sätet, ei ületa trahvi kogusumma summat, mis on sätestatud seoses raskeima rikkumisega.

4.   Kooskõlas lõikega 2 võib järgmiste sätete rikkumise eest määrata trahvi, mille suurus on kuni 10 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 2 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem:

a)

vastutava töötleja või volitatud töötleja kohustused artiklite 8, 11, 25-39, 42 ja 43 alusel;

b)

sertifitseerimisasutuse kohustused artiklite 42 ja 43 alusel;

c)

järelevalvet teostava asutuse kohustused artikli 41 lõike 4 alusel.

5.   Kooskõlas lõikega 2 võib järgmiste sätete rikkumise eest määrata trahvi, mille suurus on kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem:

a)

töötlemise aluspõhimõtted, sealhulgas artiklite 5, 6, 7 ja 9 kohased nõusoleku andmise tingimused;

b)

andmesubjektide õigused artiklite 12–22 alusel;

c)

isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile artiklite 44–49 alusel;

d)

mis tahes kohustused IX peatüki kohaselt vastu võetud liikmesriigi õigusaktide alusel;

e)

järelevalveasutuse artikli 58 lõike 2 kohase korralduse või ajutise või alalise töötlemispiirangu või andmevoogude peatamise täitmatajätmine või juurdepääsu andmisest keeldumine, rikkudes sellega artikli 58 lõiget 1.

6.   Artikli 58 lõikes 2 osutatud järelevalveasutuse korralduse täitmatajätmise korral määratakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 trahv, mille suurus on kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

7.   Ilma et see piiraks järelevalveasutuse parandusvolitusi artikli 58 lõike 2 alusel, võib liikmesriik näha ette eeskirju selle kohta, kas ja millisel määral võib trahve määrata selles liikmesriigis asutatud avaliku sektori asutustele ja organitele.

8.   Käesoleva artikli kohaste volituste kasutamise suhtes järelevalveasutuse poolt kohaldatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega asjakohaseid menetluslikke kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusat õiguskaitsevahendit ja nõuetekohast menetlust.

9.   Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole haldustrahve ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada sellisel viisil, et trahvi algatab pädev järelevalveasutus ning selle määravad pädevad riiklikud kohtud, tagades seejuures, et need õiguskaitsevahendid on tõhusad ja järelevalveasutuste poolt määratud haldustrahvidega samaväärse mõjuga. igal juhul on määratavad trahvid tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Need liikmesriigid teavitavad komisjoni oma käesoleva lõike kohaselt vastuvõetavatest õigusnormidest hiljemalt 25. maiks 2018 ning viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muutmise seadustest või muudatustest.

Artikkel 92

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 12 lõikes 8 ja artikli 43 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 24. maist 2016.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 8 ja artikli 43 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 12 lõike 8 ja artikli 43 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.


whereas

dal 2004 diritto e informatica