interactive GDPR 2016/0679 ET

(43) Selle tagamiseks, et nõusolek on antud vabatahtlikult, ei tohiks nõusolek anda isikuandmete töötlemiseks kehtivat õiguslikku alust konkreetsel juhul, kui andmesubjekt ja vastutav töötleja on selgelt ebavõrdses olukorras, eriti juhul kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, ning seega on ebatõenäoline, et nõusolek anti selle konkreetse olukorra kõigi asjaolude puhul vabatahtlikult.

  Nõusolekut ei loeta vabatahtlikuks, kui ei ole võimalik anda erinevatele isikuandmete töötlemise toimingutele eraldi nõusolekut, ehkki see on üksikutel juhtudel asjakohane, või kui lepingu täitmine, sealhulgas teenuse osutamine, on pandud sõltuma sellisest nõusolekust, ehkki see ei ole lepingu täitmiseks vajalik.

(46) Isikuandmete töötlemist tuleks pidada seaduslikuks ka siis, kui see on vajalik andmesubjekti või muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks.

  Muu füüsilise isiku eluliste huvide alusel saaks isikuandmeid põhimõtteliselt töödelda üksnes siis, kui töötlemist ei saa ilmselgelt teostada muul õiguslikul alusel.

  Mõnda liiki isikuandmetöötlus võib teenida nii kaalukaid avalikke huve kui ka andmesubjekti elulisi huve, näiteks juhul, kui töötlemine on vajalik humanitaareesmärkidel, sealhulgas epideemia ja selle leviku jälgimiseks, või humanitaarhädaolukordades, eriti loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral.

(51) Sellist laadi isikuandmed, mis on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, väärivad erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral ohustada.

  Need isikuandmed peaksid hõlmama ka niisuguseid isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, kusjuures mõiste „rassiline päritolu“ kasutamine käesolevas määruses ei osuta sellele, et liit aktsepteerib teooriaid, millega püütakse määrata kindlaks eraldi inimrasside olemasolu.

  Fotode töötlemist ei peaks süstemaatiliselt käsitlema isikuandmete eriliikide töötlemisena, kuna need on hõlmatud üksnes biomeetriliste andmete määratlusega, kui neid töödeldakse konkreetsete tehniliste vahenditega, mis võimaldavad füüsilist isikut kordumatult tuvastada või autentida.

  Selliseid isikuandmeid ei tohiks töödelda, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel juhtudel, kui töötlemine on lubatud, võttes arvesse seda, et liikmesriikide õiguses võib kehtestada konkreetseid andmekaitse-eeskirju, et kohandada käesoleva määruse eeskirjade kohaldamist juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

  Lisaks sellise töötlemise erinõuetele tuleks kohaldada käesoleva määruse üldpõhimõtteid ja muid eeskirju, eelkõige seoses seadusliku töötlemise tingimustega.

  Erandid selliste isikuandmete eriliikide töötlemise üldisest keelust peaksid olema sõnaselgelt sätestatud, muu hulgas, kui andmesubjekt annab selleks oma selgesõnalise nõusoleku, või konkreetse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui töödeldakse teatavate ühenduste või sihtasutuste seadusliku tegevuse käigus, mille eesmärk on võimaldada põhivabaduste kasutamist.

(58) Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et üldsusele või andmesubjektile suunatud teave on kokkuvõtlik, lihtsalt kättesaadav ja arusaadav ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning samuti tuleks vajaduse korral täiendavalt kasutada visualiseerimist.

  Sellise teabe võib esitada elektrooniliselt, näiteks avalikkusele suunatud teabe puhul veebisaidi kaudu.

  eriti asjakohane on see muudes olukordades, mille puhul osapoolte arvukuse ja kasutatava tehnoloogia keerukuse tõttu on andmesubjektil raske teada saada ja mõista, kas kogutakse tema isikuandmeid, kes neid kogub ja millisel eesmärgil, nagu näiteks veebireklaami puhul.

  Kuna lapsed väärivad erilist kaitset, peaks laste isikuandmete töötlemisel kogu teave olema ja suhtlemine toimuma selges ja lihtsas keeles, mis on lapsele kergesti arusaadav.

(59) Tuleks ette näha kord, millega lihtsustatakse käesoleva määrusega andmesubjektile antud õiguste kasutamist, sealhulgas mehhanismid, mille abil taotleda ja vajaduse korral hankida tasuta eelkõige juurdepääsu õigusele nõuda isikuandmete parandamist või kustutamist ning kasutada õigust esitada vastuväiteid.

  Vastutav töötleja peaks samuti kättesaadavaks tegema vahendid, millega taotluse saab esitada elektrooniliselt, eriti kui isikuandmeid töödeldakse elektrooniliste vahenditega.

  Vastutav töötleja peaks olema kohustatud vastama andmesubjekti taotlustele põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul ning kui vastutav töötleja ei kavatse andmesubjekti taotlust rahuldada, siis seda põhjendama.

(62) Teabe esitamise kohustust ei ole siiski vaja kehtestada juhul, kui andmesubjektil on see teave juba olemas, juhul, kui isikuandmete dokumenteerimine või avaldamine on õigusnormides selgelt sätestatud või kui andmesubjekti teavitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suurt jõupingutust.

  Viimati nimetatu võib osutuda eriti asjakohaseks juhul, kui andmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.

  Sellisel juhul tuleks arvesse võtta andmesubjektide arvu, andmete vanust ja kõiki asjakohaseid vastuvõetud kaitsemeetmeid.

(75) Erineva tõenäosuse ja tõsidusega ohud füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele võivad tuleneda isikuandmete töötlemisest, mille tulemusel võib tekkida füüsiline, materiaalne või mittemateriaalne kahju, eelkõige juhtudel, kui töötlemine võib põhjustada diskrimineerimist, identiteedivargust või -pettust, rahalist kahju, maine kahjustamist, ametisaladusega kaitstud isikuandmete konfidentsiaalsuse kadu, pseudonümiseerimise loata tühistamist või mõnda muud tõsist majanduslikku või sotsiaalset kahju; kui andmesubjektid võivad jääda ilma oma õigustest ja vabadustest või kontrollist oma isikuandmete üle; kui töödeldakse isikuandmeid, mis paljastavad rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, religioosseid või filosoofilisi veendumusi ning ametiühingusse kuulumist, samuti geneetilisi andmeid, andmeid tervise, seksuaalelu ning süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude ning nendega seotud turvameetmete kohta; kui hinnatakse isiklikke aspekte, eelkõige töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste või huvide, usaldusväärsuse või käitumise, asukoha või liikumisega seotud aspektide analüüsimisel või prognoosimisel, et luua või kasutada isiklikke profiile; kui töödeldakse kaitsetute füüsiliste isikute, eriti laste isikuandmeid; kui töötlemine hõlmab suurt hulka isikuandmeid ning mõjutab paljusid andmesubjekte.

(91) Seda tuleks eelkõige kohaldada ulatuslike isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mille eesmärk on töödelda suurt hulka isikuandmeid piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ja mis võivad mõjutada paljusid andmesubjekte ning mis kujutavad endast tõenäoliselt suurt ohtu, näiteks nende andmete tundlikkuse tõttu, kui vastavalt tehnoloogiliste teadmiste tasemele kasutatakse ulatuslikult uut tehnoloogiat, samuti muude isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mis kujutavad endast suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, eelkõige juhul, kui andmesubjektidel on nende toimingute tõttu raskem oma õigusi kasutada.

  Andmekaitsealane mõjuhinnang tuleks teha ka juhtudel, kus isikuandmeid töödeldakse selleks, et võtta vastu otsuseid konkreetsete füüsiliste isikute kohta pärast millist tahes füüsiliste isikutega seotud isiklike aspektide profiilianalüüsil põhinevat süstemaatilist ja põhjalikku hindamist või pärast seda, kui töödeldakse eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, biomeetrilisi andmeid või andmeid süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja rikkumiste või nendega seotud turvameetmete kohta.

  Andmekaitsealast mõjuhinnangut on samuti vaja avalike alade ulatusliku jälgimise puhul, eriti kui kasutatakse elektroonilisi optikaseadmeid, või mis tahes muude toimingute puhul, kui pädev järelevalveasutus leiab, et töötlemine võib kujutada endast tõenäoliselt suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, eelkõige sellepärast, et need takistavad andmesubjektidel õiguse või teenuse või lepingu kasutamist, või sellepärast, et neid teostatakse süstemaatiliselt suures ulatuses.

  Isikuandmete töötlemist ei tuleks lugeda ulatuslikuks, kui töötlemine puudutab patsientide või klientide isikuandmete töötlemist üksiku arsti, muu tervishoiutöötaja või juristi poolt.

  Sellistel juhtudel ei peaks andmekaitsealane mõjuhinnang olema kohustuslik.

(137) Selleks et kaitsta andmesubjektide õigusi ja vabadusi, võib olla vaja tegutseda kiiresti, eriti siis, kui on olemas oht, et andmesubjekti õiguse kasutamise võimalus võib olla oluliselt takistatud.

  Järelevalveasutusel peaks seega olema võimalik võtta oma liikmesriigi territooriumil vastu asjakohaselt põhjendatud ajutisi meetmeid kindlaksmääratud kehtivusajaga, mis ei tohiks olla pikem kui kolm kuud.

(159) Kui isikuandmeid töödeldakse teadusuuringute eesmärgil, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka sellise töötlemise suhtes.

  Käesoleva määruse tähenduses tuleks teadusuuringute eesmärgil toimuvat isikuandmete töötlemist tõlgendada laialt nii, et see hõlmab näiteks tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, alusuuringuid, rakendusuuringuid ja erasektori vahenditest rahastatavaid uuringuid.

  Lisaks tuleks seejuures arvesse võtta ELi toimimise lepingu artikli 179 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärki luua Euroopa teadusruum.

  Teadusuuringute eesmärk peaks hõlmama ka rahvatervise valdkonnas avalikust huvist lähtuvalt tehtud uuringuid.

  Teadusuuringute eesmärgil isikuandmete töötlemise eripära arvessevõtmiseks tuleks kohaldada eritingimusi eelkõige seoses isikuandmete avaldamise või muul viisil avalikustamisega teadusuuringute eesmärgi kontekstis.

  Kui teadusuuringute tulemus eelkõige tervishoiu kontekstis loob aluse täiendavateks meetmeteks andmesubjekti huvides, tuleks nende meetmete suhtes kohaldada käesoleva määruse üldiseid eeskirju.

(166) Selleks et täita käesoleva määruse eesmärke, täpsemalt kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige nende õigust isikuandmete kaitsele, ja tagada liidus isikuandmete vaba liikumine, tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

  Eelkõige tuleks võtta vastu delegeeritud õigusaktid sertifitseerimismehhanismide kriteeriumide ja nõuete, standardsete ikoonide kujul esitatava teabe ning selliste ikoonide esitamise korra kohta.

  On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

  Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(169) Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui kättesaadavatest tõenditest selgub, et kolmanda riigi, territooriumi või kindlaksmääratud sektori või rahvusvahelise organisatsiooni isikuandmete kaitse on ebapiisava tasemega, ning kui see on vajalik eriti kiireloomulistel juhtudel.

(172) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 7.

  märtsil 2012.

  aastal (17).