interactive GDPR 2016/0679 ET

1.   Vastutav töötleja konsulteerib enne isikuandmete töötlemist järelevalveasutusega, kui artikli 35 kohasest andmekaitsealasest mõjuhinnangust nähtub, et isikuandmete töötlemise tulemusena tekiks vastutava töötleja poolt ohu leevendamiseks võetavate meetmete puudumise korral suur oht.

2.   Kui järelevalveasutus on seisukohal, et lõikes 1 osutatud kavandatav isikuandmete töötlemine rikuks käesolevat määrust, eriti juhul, kui vastutav töötleja ei ole ohtu piisavalt kindlaks teinud või seda piisavalt leevendanud, siis annab järelevalveasutus hiljemalt kaheksa nädala jooksul alates konsulteerimise taotluse kättesaamisest vastutavale töötlejale ja asjakohasel juhul volitatud töötlejale kirjalikult nõu ja ta võib kasutada artiklis 58 osutatud õigusi. Seda tähtaega võib pikendada kuue nädala võrra, arvestades kavandatava isikuandmete töötlemise keerukust. Järelevalveasutus teavitab pikendatud tähtaja kohaldamise korral vastutavat töötlejat ja asjakohasel juhul volitatud töötlejat kõigist sellistest pikendamistest ühe kuu jooksul alates konsulteerimise taotluse kättesaamisest, sealhulgas viivituse põhjustest. Need tähtajad võib peatada seniks, kuni järelevalveasutus on saanud kogu teabe, mida ta on küsinud seoses konsulteerimisega.

3.   Järelevalveasutusega lõike 1 kohaselt konsulteerimisel esitab vastutav töötleja järelevalveasutusele järgmise teabe:

a)	kui see on asjakohane, siis isikuandmete töötlemisega seotud vastutava töötleja, kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate vastavad vastutusvaldkonnad, eelkõige seoses töötlemisega kontsernis;

b)	kavandatava isikuandmete töötlemise eesmärk ja vahendid;

c)	ettenähtud meetmed ja tagatised, et kaitsta käesoleva määruse kohaselt andmesubjektide õigusi ja vabadusi;

d)	kui see on asjakohane, siis andmekaitseametniku kontaktandmed;

e)	artiklis 35 sätestatud andmekaitsealane mõjuhinnang ning

f)	kogu muu järelevalveasutuse taotletud teave.

4.   Liikmesriik konsulteerib järelevalveasutusega, kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava õigusliku meetme ettepanek või sellisel õiguslikul meetmel põhinev reguleeriv meede, mis seondub isikuandmete töötlemisega.

5.   Olenemata lõikest 1 võib liikmesriigi õigusega ette näha, et vastutavad töötlejad peavad konsulteerima järelevalveasutustega ja saama neilt eelneva loa, kui vastutav töötleja kavatseb töödelda isikuandmeid vastutava töötleja poolt avalikes huvides täidetava ülesande raames, mis hõlmab sellist isikuandmete töötlemist seoses sotsiaalkaitse ja rahvatervisega.

1.   Vastutav töötleja ja volitatud töötleja määravad andmekaitseametniku, kui

a)	isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus või organ, välja arvatud oma õigust mõistvat funktsiooni täitvad kohtud;

b)	vastutava töötleja või volitatud töötleja põhitegevuse moodustavad isikuandmete töötlemise toimingud, mille laad, ulatus ja/või eesmärk tingivad ulatusliku andmesubjektide korrapärase ja süstemaatilise jälgimise, või

c)	vastutava töötleja või volitatud töötleja põhitegevuse moodustab artiklis 9 osutatud andmete eriliikide ja artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete ulatuslik töötlemine.

2.   Kontsern võib määrata ühe andmekaitseametniku, tingimusel et andmekaitseametnik on hõlpsasti kättesaadav kõikidest tegevuskohtadest.

3.   Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on avaliku sektori asutus või organ, võib mitme sellise asutuse või organi jaoks määrata ühe andmekaitseametniku olenevalt nende organisatsioonilisest struktuurist ja suurusest.

4.   Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel võivad vastutav töötleja või volitatud töötleja või nende kategooriaid esindavad ühendused ja muud organid määrata andmekaitseametniku või nad peavad seda tegema, kui see on nõutav liidu või liikmesriigi õigusega. Andmekaitseametnik võib tegutseda selliste vastutavaid töötlejaid või volitatud töötlejaid esindavate ühenduste ja muude organite heaks.

5.   Andmekaitseametniku määramisel lähtutakse tema kutseoskustest ja eelkõige ekspertteadmistest andmekaitsealase õiguse ja tava kohta ning suutlikkusest täita artiklis 39 osutatud ülesandeid.

6.   Andmekaitseametnik võib olla vastutava töötleja või volitatud töötleja koosseisuline töötaja või täita ülesandeid teenuslepingu alusel.

7.   Vastutav töötleja või volitatud töötleja avaldab andmekaitseametniku kontaktandmed ning teatab need järelevalveasutusele.

1.   Andmekaitseametnikul on vähemalt järgmised ülesanded:

a)	teavitada ja nõustada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat ning isikuandmeid töötlevaid töötajaid seoses nende kohustustega, mis tulenevad käesolevast määrusest ja muudest liidu või liikmesriikide andmekaitsenormidest;

b)

jälgida käesoleva määruse, muude liidu või liikmesriikide andmekaitsenormide ja vastutava töötleja või volitatud töötleja isikuandmete kaitse põhimõtete järgimist, sealhulgas vastutusvaldkondade jaotamist, isikuandmete töötlemises osaleva personali teadlikkuse suurendamist ja koolitamist, ning seonduvat auditeerimist;

c)	anda taotluse korral nõu seoses andmekaitsealase mõjuhinnanguga ning jälgida selle toimimist vastavalt artiklile 35;

d)	teha koostööd järelevalveasutusega, ning

e)	tegutseda isikuandmete töötlemise küsimustes järelevalveasutuse jaoks kontaktisikuna, sealhulgas artiklis 36 osutatud eelneva konsulteerimise osas, ning konsulteerida vajaduse korral ka muudes küsimustes.

2.   Andmekaitseametnik võtab oma ülesannete täitmisel asjakohaselt arvesse isikuandmete töötlemise toimingutega seotud ohtu, arvestades isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke.

1.   Ilma et see piiraks muude käesoleva määrusega sätestatud ülesannete täitmist, teeb järelevalveasutus oma territooriumil järgmist:

a)	jälgib käesoleva määruse kohaldamist ja tagab selle kohaldamise;

b)	suurendab üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Erilist tähelepanu pööratakse lastele suunatud tegevusele;

c)	nõustab kooskõlas liikmesriigi õigusega riigi parlamenti, valitsust ning teisi institutsioone ja organeid õigus- ja haldusmeetmete osas seoses füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega isikuandmete töötlemisel;

d)	edendab vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust nende käesoleva määruse kohastest kohustustest;

e)	annab andmesubjektile taotluse korral teavet tema käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamise kohta ja teeb vajaduse korral sel eesmärgil koostööd teiste liikmesriikide järelevalveasutustega;

f)

käsitleb andmesubjekti, asutuse, organisatsiooni või ühenduse poolt artikli 80 kohaselt esitatud kaebusi, uurib asjakohasel määral kaebuste sisu ning teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise järelevalveasutusega;

g)	teeb koostööd teiste järelevalveasutustega, sealhulgas jagades neile teavet ja osutades abi, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja täitmise tagamine;

h)	toimetab uurimisi käesoleva määruse kohaldamise kohta, muu hulgas teiselt järelevalveasutuselt või muult riigiasutuselt saadud teabe põhjal;

i)	jälgib asjaomaseid suundumusi, niivõrd kuivõrd need mõjutavad isikuandmete kaitset, eelkõige info- ja sidetehnoloogiate ning kaubandustavade arengut;

j)	võtab vastu artikli 28 lõikes 8 ja artikli 46 lõike 2 punktis d osutatud lepingu tüüptingimused;

k)	koostab ja säilitab loetelu seoses artikli 35 lõike 4 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise nõudega;

l)	annab nõu artikli 36 lõikes 2 osutatud isikuandmete töötlemise toimingute osas;

m)	ergutab artikli 40 lõike 1 kohaste toimimisjuhendite koostamist, esitab oma arvamuse piisavaid tagatisi pakkuvate toimimisjuhendite kohta ja kiidab need heaks kooskõlas artikli 40 lõikega 5;

m)	ergutab artikli 42 lõike 1 kohaselt andmetekaitse sertifitseerimise mehhanismide ning andmekaitsepitserite ja -märgiste kehtestamist ning kiidab artikli 42 lõike 5 kohaselt sertifitseerimise kriteeriumid heaks;

o)	vaatab vajaduse korral korrapäraselt läbi artikli 42 lõike 7 kohaselt väljastatud sertifikaadid;

p)	koostab ja avaldab artikli 41 kohaselt toimimisjuhendite järelevalvet teostava asutuse ja artikli 43 kohase sertifitseerimisasutuse akrediteerimise tingimused;

q)	akrediteerib artikli 41 kohaselt toimimisjuhendite järelevalvet teostava asutuse ja artikli 43 kohaselt sertifitseerimisasutuse;

r)	kinnitab artikli 46 lõikes 3 osutatud lepinguklauslid ja -sätted;

s)	kiidab heaks artikli 47 kohased siduvad kontsernisisesed eeskirjad;

t)	annab panuse andmekaitsenõukogu tegevusse;

u)	peab asutusesisest registrit käesoleva määruse rikkumiste ja võetud meetmete kohta, eelkõige kooskõlas artikli 58 lõikega 2 tehtud hoiatuste ja kehtestatud karistuste kohta ning

v)	täidab mis tahes muid isikuandmete kaitsega seotud ülesandeid.

2.   Järelevalveasutus võtab meetmeid lõike 1 punktis b osutatud kaebuste esitamise lihtsustamiseks, näiteks koostab kaebuste esitamise vormi, mida saab täita ka elektrooniliselt, ilma et see välistaks muude sidevahendite kasutamist.

3.   Järelevalveasutus täidab oma ülesandeid andmesubjekti ja asjakohasel juhul andmekaitseametniku jaoks tasuta.

4.   Kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib järelevalveasutus nõuda halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu või keelduda taotlust menetlemast. Järelevalveasutus on kohustatud tõendama taotluse selgelt põhjendamatut või ülemäärast iseloomu.

1.   Andmekaitsenõukogu esitab arvamuse alati, kui pädev järelevalveasutus kavatseb vastu võtta mis tahes järgmise meetme. Sellega seoses edastab pädev järelevalveasutus andmekaitsenõukogule otsuse eelnõu, kui

a)	selle eesmärk on võtta vastu selline isikuandmete töötlemise toimingute loetelu, mille puhul kohaldatakse artikli 35 lõike 4 kohast andmekaitsealase mõjuhinnangu nõuet;

b)	see on seotud artikli 40 lõike 7 kohase küsimusega selle kohta, kas toimimisjuhendi kavand või selle muudatused või laiendused on vastavuses käesoleva määrusega;

c)	selle eesmärk on heaks kiita kriteeriumid artikli 41 lõike 3 kohaseks asutuse või artikli 43 lõike 3 kohaseks sertifitseerimisasutuse akrediteerimiseks;

d)	selle eesmärk on määrata kindlaks artikli 46 lõike 2 punktis d ja artikli 28 lõikes 8 osutatud andmekaitse standardklauslid;

e)	selle eesmärk on kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis a osutatud lepingutingimused või

f)	selle eesmärk on kiita heaks siduvad kontsernisisesed eeskirjad artikli 47 tähenduses.

2.   Pädev järelevalveasutus, andmekaitsenõukogu eesistuja või komisjon võib taotleda mis tahes üldkohaldatava või rohkem kui ühes liikmesriigis mõju avaldava küsimuse puhul, et seda käsitleks arvamuse esitamiseks andmekaitsenõukogu, eelkõige juhul, kui pädev järelevalveasutus ei täida vastastikuse abi kohustust vastavalt artiklile 61 või ühisoperatsioonide kohustust vastavalt artiklile 62.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel esitab andmekaitsenõukogu arvamuse temale edastatud küsimuse kohta, tingimusel et ta ei ole samas küsimuses juba arvamust esitanud. Kõnealune arvamus võetakse vastu kaheksa nädala jooksul andmekaitsenõukogu liikmete lihthäälteenamuse alusel. Seda ajavahemikku võib pikendada kuue nädala võrra, võttes arvesse küsimuse keerukust. Kui lõikes 1 osutatud otsuse eelnõu on andmekaitsenõukogu liikmetele edastatud lõike 5 kohaselt, loetakse, et liige, kes ei ole eesistuja määratud mõistlikuks tähtajaks otsuse eelnõule vastuseisu esitanud, on sellega nõus.

4.   Järelevalveasutused ja komisjon edastavad põhjendamatu viivituseta andmekaitsenõukogule elektrooniliselt tüüpvormi abil kogu asjakohase teabe, sealhulgas vastavalt vajadusele asjaolude kokkuvõtte, otsuse eelnõu, nimetatud meetme võtmise põhjused ja muude asjaomaste järelevalveasutuste seisukohad.

5.   Andmekaitsenõukogu eesistuja teavitab põhjendamatu viivituseta elektrooniliselt

a)	Euroopa Andmekaitsenõukogu liikmeid ja komisjoni talle edastatud mis tahes asjakohasest teabest, kasutades selleks tüüpvormi. Andmekaitsenõukogu sekretariaat korraldab vajaduse korral asjaomase teabe tõlkimise, ning

b)	vastavalt vajadusele lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalveasutust ja komisjoni kõnealusest arvamusest ning avalikustab selle.

6.   Pädev järelevalveasutus ei võta lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul vastu lõikes 1 osutatud otsuse eelnõu.

7.   Lõikes 1 osutatud järelevalveasutus arvestab igakülgselt andmekaitsenõukogu arvamusega ja annab elektroonilisel teel kahe nädala jooksul pärast arvamuse saamist tüüpvormi kasutades andmekaitsenõukogu eesistujale teada, kas ta jääb otsuse eelnõu juurde või muudab seda, ning edastab vajaduse korral muudetud otsuse eelnõu.

8.   Kui asjaomane järelevalveasutus teavitab andmekaitsenõukogu eesistujat käesoleva artikli lõikes 7 osutatud ajavahemiku jooksul, et ta ei kavatse andmekaitsenõukogu arvamust kas tervikuna või osaliselt järgida, ning esitab asjakohased põhjendused, siis kohaldatakse artikli 65 lõiget 1.