interactive GDPR 2016/0679 ET

„isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

3)	„isikuandmete töötlemise piiramine“ – säilitatud isikuandmete märgistamine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist;

„profiilianalüüs“ – igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab isikuandmete kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste, huvide, usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega;

„pseudonümiseerimine“ – isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

6)	„andmete kogum“ – isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest võib andmeid leida teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on funktsionaalsel või geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või hajutatud;

„vastutav töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses;

8)	„volitatud töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel;

„vastuvõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte. Vastuvõtjaiks ei peeta siiski avaliku sektori asutusi, kes võivad kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega saada isikuandmeid seoses konkreetse päringuga; nimetatud avaliku sektori asutused töötlevad kõnealuseid andmeid kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega vastavalt töötlemise eesmärkidele;

10)	„kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või organ, välja arvatud andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja ja isikud, kes võivad isikuandmeid töödelda vastutava töötleja või volitatud töötleja otseses alluvuses;

11)	andmesubjekti „nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega;

12)	„isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

13)

„geneetilised andmed“ – isikuandmed, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku päritud või omandatud geneetiliste omadustega, mis annavad ainulaadset teavet kõnealuse füüsilise isiku füsioloogia ja tervise kohta ning mis tulenevad eelkõige asjaomase füüsilise isiku bioloogilise proovi analüüsist saadud isikuandmetest;

14)

„biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed;

15)	„terviseandmed“ – füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta;

16)

„peamine tegevuskoht“ –

kui vastutaval töötlejal on tegevuskoht rohkem kui ühes liikmesriigis, siis tema juhatuse asukoht liidus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemise eesmärke ja vahendeid käsitlevad otsused võetakse vastu vastutava töötleja liidus asuvas muus tegevuskohas ning sellel tegevuskohal on volitused neid otsuseid rakendada – sellisel juhul loetakse peamiseks tegevuskohaks tegevuskohta, kus sellised otsused vastu võetakse;

kui volitatud töötlejal on tegevuskoht rohkem kui ühes liikmesriigis, siis tema juhatuse asukoht liidus või kui volitatud töötlejal ei ole juhatust liidus, siis volitatud töötleja tegevuskoht liidus, kus toimub peamine töötlemistegevus seoses volitatud töötleja tegevusega sellises ulatuses, et volitatud töötleja suhtes kehtivad käesoleva määruse kohased konkreetsed kohustused;

17)	„esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kelle vastutav töötleja või volitatud töötleja on kirjalikult artikli 27 kohaselt määranud ja kes esindab vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat seoses nende käesolevast määrusest tulenevate vastavate kohustustega;

18)	„ettevõtja“ – majandustegevusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, olenemata selle õiguslikust vormist, sealhulgas partnerlused ja ühendused, kes tegelevad korrapäraselt majandustegevusega;

19)	„kontsern“ – kontrolliv ettevõtja ja tema kontrolli all olevad ettevõtjad;

20)

„siduvad kontsernisisesed eeskirjad“ – isikuandmete kaitse põhimõtted, millest vastutav töötleja või volitatud töötleja, kelle asukoht on liikmesriigi territooriumil, lähtub isikuandmete ühekordsel või korduval edastamisel ühes või mitmes kolmandas riigis kontserni koosseisus või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühmas tegutsevale vastutavale töötajale või volitatud töötlejale;

21)	„järelevalveasutus“ – liikmesriigis artikli 51 kohaselt asutatud sõltumatu avaliku sektori asutus;

22)

„asjaomane järelevalveasutus“ – järelevalveasutus, kes on isikuandmete töötlemisega seotud, kuna

a)	vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht asub kõnealuse järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil;

b)	asjaomase järelvalveasutuse liikmesriigis elavad andmesubjektid on töötlemisest oluliselt või tõenäoliselt oluliselt mõjutatud või

c)	kõnealusele järelevalveasutusele on esitatud kaebus;

23)

„isikuandmete piiriülene töötlemine“ –

kas

a)	isikuandmete töötlemine, mis toimub liidus olukorras, kus vastutava töötleja või volitatud töötleja, kelle tegevuskoht on enamas kui ühes liikmesriigis, tegevus toimub rohkem kui ühes liikmesriigis, või

b)	isikuandmete töötlemine, mis toimub liidus olukorras, kus vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevus toimub ühes kohas, kuid see mõjutab oluliselt või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada andmesubjekte rohkem kui ühes liikmesriigis;

24)

„asjakohane ja põhjendatud vastuväide“ – vastuväide kavandatavale otsusele seoses sellega, kas käesolevat määrust on rikutud või kas seoses vastutava töötleja või volitatud töötlejaga kavandatud meede on määrusega kooskõlas, mis näitab selgelt, kui suurt ohtu kujutab endast kavandatav otsus seoses andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega ning, kui see on asjakohane, isikuandmete vaba liikumisega liidus;

25)	„infoühiskonna teenus“ – teenus, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (19) artikli 1 lõike 1 punktile b;

26)	„rahvusvaheline organisatsioon“ – organisatsioon ja sellele alluvad asutused, mida reguleerib rahvusvaheline avalik õigus, või mis tahes muu asutus, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel.

II PEATÜKK

Põhimõtted

Artikkel 9

Isikuandmete eriliikide töötlemine

1. Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest:

a)	andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa andmesubjekt lõikes 1 nimetatud keeldu tühistada;

töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega niivõrd, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega või liikmesriigi õiguse kohase kollektiivlepinguga, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

c)	töötlemine on vajalik selleks, et kaitsta andmesubjekti või teise füüsilise isiku elulisi huve, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;

töödeldakse poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mittetulundusühingu õiguspärase tegevuse raames, mille suhtes kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, ning tingimusel, et töötlemine käsitleb ainult asjaomase ühingu liikmeid või endisi liikmeid või isikuid, kes on kõnealuse ühinguga püsivalt seotud tema tegevuse eesmärkide tõttu, ning et isikuandmeid ei avalikustata väljaspool seda ühingut ilma andmesubjekti nõusolekuta;

e)	töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;

f)	töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni;

g)	töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud;

töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral või kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete tagamine tervishoiu ning ravimite või meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, millega nähakse ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige ametisaladuse hoidmine,

töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil vastavalt artikli 83 lõikele 1, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.

3. Lõikes 1 osutatud isikuandmeid võib töödelda lõike 2 punktis h osutatud eesmärkidel, kui neid andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus.

4. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.

Artikkel 12

Selge teave, teavitamine ja andmesubjekti õiguste teostamise kord

1. Vastutav töötleja võtab asjakohased meetmed, et esitada andmesubjektile artiklites 13 ja 14 osutatud teave ning teavitada teda artiklite 15–22 ja 34 kohaselt isikuandmete töötlemisest kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning lihtsasti kättesaadavas vormis, kasutades selget ja lihtsat keelt, eelkõige konkreetselt lapsele suunatud teabe korral. Kõnealune teave esitatakse kirjalikult või muude vahendite abil, sealhulgas asjakohasel juhul elektrooniliselt. Kui andmesubjekt seda taotleb, võib teabe esitada suuliselt, tingimusel et andmesubjekti isikusamasust tõendatakse muude vahendite abil.

2. Vastutav töötleja aitab kaasa artiklite 15–22 kohaste andmesubjekti õiguste kasutamisele. Artikli 11 lõikes 2 osutatud juhtudel ei keeldu vastutav töötleja meetmete võtmisest andmesubjekti taotlusel tema artiklite 15–22 kohaste õiguste kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et ta ei suuda andmesubjekti tuvastada.

3. Vastutav töötleja esitab andmesubjektile tarbetu viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist teabe artiklite 15–22 kohase taotluse alusel võetud meetmete kohta. Seda ajavahemikku võib vajaduse korral pikendada kahe kuu võrra, võttes arvesse taotluse keerukust ja hulka. Vastutav töötleja teavitab andmesubjekti igast taolisest pikendamisest ja viivituse põhjustest ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest. Kui andmesubjekt esitab taotluse elektrooniliselt, esitatakse ka teave võimaluse korral elektrooniliselt, kui andmesubjekt ei taotle teisiti.

4. Kui vastutav töötleja ei võta meetmeid vastavalt andmesubjekti taotlusele, teatab ta andmesubjektile viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest meetmete võtmata jätmise põhjused ning selgitab talle võimalust esitada järelevalveasutusele kaebus ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

5. Artiklite 13 ja 14 kohase teabe esitamine ning artiklite 15–22 ja 34 kohane teavitamine ja meetmete võtmine on tasuta. Kui andmesubjekti taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib vastutav töötleja kas:

a)	küsida mõistlikku tasu, võttes arvesse halduskulu, mis kaasneb teabe esitamise või teavitamise või taotletud meetmete võtmisega, või

b)	keelduda taotletud meetmete võtmisest.

Vastutaval töötlejal lasub kohustus tõendada, et taotlus on selgelt põhjendamatu või ülemäärane.

6. Kui vastutaval töötlejal on põhjendatud kahtlused artiklites 15–21 osutatud taotlust esitava füüsilise isiku identiteedi suhtes, võib vastutav töötleja nõuda andmesubjekti isiku tuvastamiseks vajaliku täiendava teabe esitamist, piiramata seejuures artikli 11 kohaldamist.

7. Andmesubjektidele artiklite 13 ja 14 kohaselt edastatava teabe võib anda koos standardsete ikoonide esitamisega, et anda kavandatavast töötlemisest selgelt nähtaval, arusaadaval ja loetaval viisil sisuline ülevaade. Kui ikoonid esitatakse elektrooniliselt, on need masinloetavad.

8. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 92 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks ikoonidega esitatav teave ja standardsete ikoonide esitamise kord.

2. jagu

Teave ja juurdepääs isikuandmetele

Artikkel 16

Õigus andmete parandamisele

Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja parandaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad ebaõiged isikuandmed. Võttes arvesse andmete töötlemise eesmärke, on andmesubjektil õigus nõuda mittetäielike isikuandmete täiendamist, sealhulgas täiendava õiendi esitamise teel.

Artikkel 52

Sõltumatus

1. Järelevalveasutus tegutseb talle käesoleva määrusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult.

2. Järelevalveasutuse liige või liikmed on oma käesoleva määrusega kooskõlas olevate ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vabad nii otsestest kui ka kaudsetest välistest mõjutustest ning ei küsi ega võta vastu juhiseid mitte kelleltki.

3. Järelevalveasutuse liige või liikmed hoiduvad oma kohustustega kokkusobimatust tegevusest ega tööta oma ametiaja jooksul ühelgi muul sobimatul tasustatud või tasustamata ametikohal.

4. Liikmesriik tagab, et järelevalveasutusel oleks inim-, tehnilised ja rahalised ressursid ning ruumid ja infrastruktuur oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja volituste kasutamiseks, sealhulgas nende, mis tuleb täita vastastikuse abi ja koostöö raames ning andmekaitsenõukogu töös osalemisel.

5. Liikmesriik tagab, et järelevalveasutusel on oma töötajad, kelle valib järelevalveasutus ja kes alluvad ainult asjaomase järelevalveasutuse liikme või liikmete juhtimisele.

6. Liikmesriik tagab, et järelevalveasutuse üle teostatakse finantskontrolli, mis ei mõjuta asutuse sõltumatust ning et igal järelevalveasutusel on eraldi avalik aastaeelarve, mis võib olla osa piirkonna või riigi üldeelarvest.

Artikkel 56

Juhtiva järelevalveasutuse pädevus

1. Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, on vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena kõnealuse vastutava töötleja või volitatud töötleja tehtud piirülese isikuandmete töötlemise toimingu suhtes kooskõlas artiklis 60 sätestatud menetlusega.

2. Erandina lõikest 1 on järelevalveasutus pädev menetlema talle esitatud kaebust või käesoleva määruse võimalikku rikkumist, kui küsimus on seotud ainult tema liikmesriigis asuva tegevuskohaga või mõjutab oluliselt ainult tema liikmesriigis asuvaid andmesubjekte.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel teavitab järelevalveasutus sellest küsimusest viivitamatult juhtivat järelevalveasutust. Kolme nädala jooksul pärast teavitamist otsustab juhtiv järelevalveasutus, kas ta asub juhtumit kooskõlas artiklis 60 sätestatuga menetlema, võttes arvesse seda, kas vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht on teda teavitanud järelevalveasutuse liikmesriigis.

4. Kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit käsitleda, kohaldatakse artiklis 60 sätestatud menetlust. Juhtivat järelevalveasutust teavitanud järelevalveasutus võib juhtivale järelevalveasutusele esitada otsuse eelnõu. Juhtiv järelevalveasutus võtab seda eelnõu täiel määral arvesse artikli 60 lõikes 3 osutatud otsuse eelnõu ettevalmistamisel.

5. Kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit mitte käsitleda, käsitleb seda juhtumit kooskõlas artiklitega 61 ja 62 see järelevalveasutus, kes juhtivat järelevalveasutust teavitas.

6. Piiriülese isikuandmete töötlemise toimingu puhul on vastutava töötleja või volitatud töötleja ainus partner juhtiv järelevalveasutus.

Artikkel 61

Vastastikune abi

1. Järelevalveasutused annavad üksteisele asjakohast teavet ja osutavad vastastikust abi käesoleva määruse järjepidevaks rakendamiseks ja kohaldamiseks ning kehtestavad meetmed omavaheliseks tõhusaks koostööks. Vastastikune abi hõlmab eelkõige teabenõudeid ja järelevalvemeetmeid, näiteks taotlusi eelneva loa menetluste ja konsultatsioonide, kontrollide ja uurimiste läbiviimiseks.

2. Järelevalveasutus võtab kõik asjakohased meetmed, et vastata teisele järelevalveasutusele põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sellised meetmed võivad eelkõige hõlmata asjakohase teabe edastamist uurimise läbiviimise kohta.

3. Abitaotlus sisaldab kogu vajalikku teavet, sealhulgas taotluse eesmärki ja põhjuseid. Vahetatavat teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.

4. Taotluse saanud järelevalveasutus ei või abitaotluse täitmisest keelduda, välja arvatud juhul, kui

a)	ta ei ole taotluse sisu või temalt nõutavate meetmete rakendamise küsimuses pädev või

b)	taotluse täitmine rikuks käesolevat määrust või taotluse saanud järelevalveasutusele kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega.

5. Taotluse saanud järelevalveasutus teavitab taotluse esitanud järelevalveasutust tulemustest või vajaduse korral asjade käigust või meetmetest, mis võetakse taotlusele vastamiseks. Taotluse saanud järelevalveasutus esitab taotluse rahuldamisest keeldumise põhjendused vastavalt lõikele 4.

6. Taotluse saanud järelevalveasutused esitavad teiste järelevalveasutuste taotletud teabe reeglina elektroonilisel teel, kasutades selleks tüüpvormi.

7. Taotluse saanud järelevalveasutused vastastikuse abi taotluse alusel võetud meetmete eest tasu ei nõuta. Järelevalveasutused võivad kokku leppida eeskirjades, mille kohaselt nad hüvitavad üksteisele vastastikuse abi osutamisel erandjuhtudel tekkivad konkreetsed kulud.

8. Kui järelevalveasutus ei esita käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teavet ühe kuu jooksul pärast teiselt järelevalveasutuselt taotluse saamist, võib taotluse esitanud järelevalveasutus võtta oma liikmesriigi territooriumil kooskõlas artikli 55 lõikega 1 vastu ajutise meetme. Sellisel juhul loetakse, et täidetud on artikli 66 lõike 1 kohane kiireloomulise tegutsemise vajadus ning andmekaitsenõukogu peab kiiresti vastu võtma artikli 66 lõike 2 kohase siduva otsuse.

9. Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata käesolevas artiklis osutatud vastastikuse abistamise vormi ja korra ning järelevalveasutuste omavahelise ning järelevalveasutuste ja andmekaitsenõukogu vahelise elektroonilise teabevahetuse korra, eelkõige käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tüüpvormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 65

Vaidluste lahendamine andmekaitsenõukogu poolt

1. Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane ja järjepidev kohaldamine üksikjuhtudel, võtab andmekaitsenõukogu vastu siduva otsuse järgmistel juhtudel:

kui asjaomane järelevalveasutus on artikli 60 lõikes 4 osutatud juhul tõstatanud asjakohase ja põhjendatud vastuväite juhtiva järelevalveasutuse otsuse eelnõu kohta või kui juhtiv järelevalveasutus on sellise vastuväite kui mitteasjakohase ja/või põhjendamatu tagasi lükanud. Siduv otsus puudutab kõiki asjakohases ja põhjendatud vastuväites käsitletud küsimusi, eelkõige küsimust, kas on toimunud käesoleva määruse rikkumine;

b)	kui esineb lahkarvamusi selles osas, milline on peamise tegevuskoha jaoks pädev asjaomane järelevalveasutus, ning

c)	kui pädev järelevalveasutus ei taotle andmekaitsenõukogu arvamust käesoleva artikli 64 lõikes 1 osutatud juhtudel või ei järgi andmekaitsenõukogu artikli 64 kohaselt esitatud arvamust. Sellisel juhul võib asjaomane järelevalveasutus või komisjon edastada küsimuse andmekaitsenõukogule.

2. Lõikes 1 osutatud otsus võetakse vastu ühe kuu jooksul alates sisulise küsimuse esitamisest andmekaitsenõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Seda ajavahemikku võib pikendada ühe kuu võrra, võttes arvesse küsimuse keerukust. Lõikes 1 osutatud otsus on põhjendatud, see edastatakse juhtivale järelevalveasutusele ja kõigile asjaomastele järelevalveasutustele ning on neile siduv.

3. Juhul kui andmekaitsenõukogu ei ole suutnud lõikes 2 osutatud aja jooksul otsust vastu võtta, võtab ta kahe nädala jooksul pärast lõikes 2 osutatud teise kuu möödumist otsuse vastu andmekaitsenõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Kui andmekaitsenõukogu liikmete hääled jagunevad võrdselt, on otsuse vastuvõtmisel määrav eesistuja hääl.

4. Asjaomased järelevalveasutused ei võta lõigetes 2 ja 3 osutatud ajavahemike jooksul vastu otsust andmekaitsenõukogule lõike 1 kohaselt esitatud sisulises küsimuses.

5. Andmekaitsenõukogu eesistuja teavitab lõikes 1 osutatud otsusest põhjendamatu viivituseta asjaomaseid järelevalveasutusi. Ta teatab sellest komisjonile. Otsus avaldatakse andmekaitsenõukogu veebisaidil viivituseta pärast seda, kui järelevalveasutus on teavitanud lõikes 6 osutatud lõplikust otsusest.

6. Vastavalt olukorrale kas juhtiv järelevalveasutus või see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse alusel vastu oma lõpliku otsuse, tehes seda põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates sellest, kui andmekaitsenõukogu on oma otsusest teavitanud. Vastavalt olukorrale kas juhtiv järelevalveasutus või see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab andmekaitsenõukogu, millisel kuupäeval tehakse tema lõplik otsus teatavaks vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale ja andmesubjektile. Asjaomaste järelevalveasutuste lõplik otsus võetakse vastu artikli 60 lõigete 7, 8 ja 9 tingimuste kohaselt. Lõplikus otsuses viidatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsusele ja märgitakse, et lõikes 1 osutatud otsus avaldatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 andmekaitsenõukogu veebisaidil. Lõplikule otsusele lisatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsus.

Artikkel 69

Sõltumatus

1. Andmekaitsenõukogu tegutseb artiklites 70 ja 71 sätestatud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel sõltumatult.

2. Ilma et see piiraks komisjoni taotlusi, millele osutatakse artikli 70 lõike 1 punktis b ja artikli 70 lõikes 2, ei küsi ega võta andmekaitsenõukogu oma ülesannete täitmisel või volituste kasutamisel vastu juhiseid mitte kelleltki.

Artikkel 80

Andmesubjektide esindamine

1. Andmesubjektil on õigus volitada esitama oma nimel kaebuse ning kasutama tema nimel artiklites 77, 78 ja 79 osutatud õigusi ja õigust saada artiklis 82 osutatud hüvitist (kui hüvitis on asjaomase liikmesriigi õigusega ette nähtud) mittetulunduslikku asutust, organisatsiooni või ühendust, mis on nõuetekohaselt asutatud kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega ning mille põhikirjajärgsed eesmärgid on avalikes huvides ning mis tegutseb andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmise valdkonnas seoses andmesubjekti isikuandmete kaitsmisega.

2. Liikmesriigid võivad ette näha, et igal käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutusel, organisatsioonil või ühendusel on andmesubjekti volitusest sõltumatult õigus esitada asjaomases liikmesriigis artikli 77 kohaselt pädevale järelevalveasutusele kaebus ning kasutada artiklites 78 ja 79 osutatud õigusi, kui ta leiab, et käesoleva määruse kohase andmesubjekti õigusi on isikuandmete töötlemise tulemusel rikutud.

Artikkel 82

Õigus hüvitisele ja vastutus

1. Igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest.

2. Kõnealuse töötlemisega seotud vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust. Volitatud töötleja vastutab töötlemise käigus tekitatud kahju eest ainult siis, kui ta ei ole täitnud käesoleva määruse nõudeid, mis on suunatud konkreetselt volitatud töötlejatele, või kui ta pole järginud vastutava töötleja seaduslikke juhiseid või on tegutsenud nende vastaselt.

3. Vastutav töötleja või volitatud töötleja vabastatakse vastutusest lõike 2 kohaselt, kui ta tõendab, et ei ole mingil viisil vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

4. Kui sama töötlemisega on seotud rohkem kui üks vastutav töötleja või volitatud töötleja või nii vastutav kui ka volitatud töötleja ning nad on lõigete 2 ja 3 kohaselt vastutavad töötlemisega tekitatud kahju eest, võetakse vastutav töötleja või volitatud töötleja vastutusele kogu kahju eest, et tagada andmesubjektile tõhus hüvitamine.

5. Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on tekitatud kahju kooskõlas lõikega 4 täielikult hüvitanud, on sellel vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal õigus nõuda teistelt sama töötlemisega seotud vastutavatelt või volitatud töötlejatelt tagasi see hüvitise osa, mis vastab lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt sellele osale kahjust, mille eest nemad vastutavad.

6. Kohtumenetlus hüvitise saamise õiguse kasutamiseks algatatakse artikli 79 lõikes 2 osutatud liikmesriigi õiguse kohaselt pädevas kohtus.

whereas

(22) Liidus paikneva vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse raames tuleks töödelda isikuandmeid vastavalt käesolevale määrusele, sõltumata sellest, kas töödeldakse liidus või mitte.
Tegevuskoht eeldab tegelikku ja tulemuslikku tegutsemist ning püsivat korda.
Sellise korra õiguslik vorm (kas filiaali või juriidilisest isikust tütarettevõtja kaudu) ei ole selles osas määrav.

- = -

(23) Selle tagamiseks, et füüsilise isikud ei jää ilma kaitsest, millele neil on õigus käesoleva määruse alusel, tuleks käesolevat määrust kohaldada väljaspool liitu asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt liidus olevate andmesubjektide isikuandmete töötlemise suhtes, kui isikuandmete töötlemise toimingud on seotud kaupade või teenuste pakkumisega kõnealustele andmesubjektidele, sõltumata sellest, kas see on seotud maksega või mitte.
Selleks et määrata kindlaks, kas selline vastutav töötleja või volitatud töötleja pakub liidus olevatele andmesubjektidele kaupu või teenuseid, tuleks kontrollida, kas on ilmne, et vastutav töötleja kavatseb pakkuda teenuseid ühe või mitme liidu liikmesriigi andmesubjektidele.
Kuna üksnes juurdepääs vastutava või volitatud töötleja või vahendaja veebisaidile liidus, e-posti aadressile või muudele kontaktandmetele või vastutava töötleja asukohariigiks olevas kolmandas riigis üldiselt kasutatava keele kasutus ei ole piisav sellise kavatsuse kindlaks tegemiseks, võivad sellised tegurid nagu ühes või mitmes liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutus ning võimalus tellida kaupu ja teenuseid selles teises keeles ja/või liidus olevate klientide või kasutajate nimetamine muuta ilmseks asjaolu, et vastutav töötleja kavatseb pakkuda liidus sellistele andmesubjektidele kaupu või teenuseid.

- = -

(32) Nõusolek tuleks anda selge kinnitusena, näiteks kirjaliku kinnituse vormis, sealhulgas elektroonilisel teel, või suulise avaldusena, millega andmesubjekt annab vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt nõusoleku teda puudutavate isikuandmete töötlemiseks.
See võiks hõlmata vajaliku lahtri märgistamist veebisaidil, infoühiskonna teenuste tehniliste seadmete valimist või muud avaldust või käitumist, millest selles kontekstis konkreetselt nähtub andmesubjekti nõusolek teda puudutavate isikuandmete kavandatavaks töötlemiseks.
Vaikimist, eelnevalt märgistatud lahtreid või tegevusetust ei tohiks seega pidada nõusolekuks.
Nõusolek peaks hõlmama kõiki samal eesmärgil või samadel eesmärkidel tehtavaid isikuandmete töötlemise toiminguid.
Kui töötlemisel on mitu eesmärki, tuleks nõusolek anda kõigi nende kohta.
Kui andmesubjekti nõusolek tuleb anda pärast elektroonilise taotluse esitamist, peab taotlus olema selge ja kokkuvõtlik ning mitte põhjendamatult häirima selle teenuse kasutamist, mille kohta taotlus esitatakse.

- = -

(75) Erineva tõenäosuse ja tõsidusega ohud füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele võivad tuleneda isikuandmete töötlemisest, mille tulemusel võib tekkida füüsiline, materiaalne või mittemateriaalne kahju, eelkõige juhtudel, kui töötlemine võib põhjustada diskrimineerimist, identiteedivargust või -pettust, rahalist kahju, maine kahjustamist, ametisaladusega kaitstud isikuandmete konfidentsiaalsuse kadu, pseudonümiseerimise loata tühistamist või mõnda muud tõsist majanduslikku või sotsiaalset kahju; kui andmesubjektid võivad jääda ilma oma õigustest ja vabadustest või kontrollist oma isikuandmete üle; kui töödeldakse isikuandmeid, mis paljastavad rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, religioosseid või filosoofilisi veendumusi ning ametiühingusse kuulumist, samuti geneetilisi andmeid, andmeid tervise, seksuaalelu ning süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude ning nendega seotud turvameetmete kohta; kui hinnatakse isiklikke aspekte, eelkõige töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste või huvide, usaldusväärsuse või käitumise, asukoha või liikumisega seotud aspektide analüüsimisel või prognoosimisel, et luua või kasutada isiklikke profiile; kui töödeldakse kaitsetute füüsiliste isikute, eriti laste isikuandmeid; kui töötlemine hõlmab suurt hulka isikuandmeid ning mõjutab paljusid andmesubjekte.

- = -

(83) Turvalisuse tagamiseks ja käesolevat määrust rikkudes sooritatava töötlemise vältimiseks peaks vastutav töötleja või volitatud töötleja hindama töötlemisega seotud ohtusid ja rakendama asjaomaste ohtude leevendamiseks meetmeid, näiteks krüpteerimist.
Võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia viimast arengut ja meetmete rakenduskulusid, tuleks kõnealuste meetmetega tagada vajalik turvalisuse tase, sealhulgas konfidentsiaalsus, mis vastaks ohtudele ja kaitstavate isikuandmete laadile.
Andmeturbeohtu hinnates tuleks kaaluda isikuandmete töötlemisest tulenevaid ohte, nagu edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhuslik või ebaseaduslik hävitamine, kaotsiminek, muutmine ja loata avalikustamine või neile juurdepääs, mille tagajärjel võib eelkõige tekkida füüsiline, materiaalne või mittemateriaalne kahju.

- = -

(85) Isikuandmetega seotud rikkumine, kui seda asjakohaselt ja õigeaegselt ei käsitleta, võib põhjustada füüsilistele isikutele füüsilise, materiaalse või mittemateriaalse kahju, nagu kontrolli kaotamine oma isikuandmete üle või õiguste piiramine, diskrimineerimine, identiteedivargus või pettus, rahaline kahju, pseudonümiseerimise loata tühistamine, maine kahjustamine, ametisaladusega kaitstud andmete konfidentsiaalsuse kadu või mõni muu tõsine majanduslik või sotsiaalne kahju asjaomasele füüsilisele isikule.
Seetõttu, niipea kui vastutav töötleja saab teada, et on toimunud isikuandmetega seotud rikkumine, peaks vastutav töötleja teatama isikuandmetega seotud rikkumisest järelevalveasutusele põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 72 tunni jooksul pärast sellest teada saamist, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja suudab kooskõlas vastutamise põhimõttega tõendada, et selle rikkumise tulemusena ei teki tõenäoliselt ohtu füüsilise isiku õigustele ja vabadustele.
Kui 72 tunni jooksul teatamine ei ole võimalik, tuleks teatisele lisada selle hilinemise põhjused ning selle teabe võib anda järk-järgult ilma põhjendamatu viivituseta.

- = -

(97) Kui töötlemist teostab avaliku sektori asutus, välja arvatud kohtud või sõltumatud õigusasutused, kui nad teevad menetlusotsuseid, töötlejaks on erasektoris vastutava töötleja, kelle põhitegevus hõlmab isikuandmete töötlemise toiminguid, mis eeldavad ulatuslikku regulaarset ja süstemaatilist järelevalvet andmesubjektide üle, või kui vastutava töötleja või volitatud töötleja põhitegevus hõlmab isikuandmete eriliikide ja süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete ulatuslikku töötlemist, peaks vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat abistama andmekaitsealaseid õigusakte ja tavasid eksperdi tasandil tundev isik, kes kontrollib käesoleva määruse täitmist asutuse või töötleja poolt.
Erasektoris on vastutava töötleja põhitegevus seotud tema esmase tegevusega ning mitte isikuandmete töötlemisega kõrvaltegevusena.
Erialaste teadmiste vajalik tase tuleks määrata kindlaks eelkõige vastavalt teostatavatele andmetöötlustoimingutele ning vastutava töötleja või volitatud töötleja töödeldavate isikuandmete kaitsmise nõuetele.
Sellistel andmekaitseametnikel, sõltumata sellest, kas nad on vastutava töötleja töötajad või mitte, peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatul viisil.

- = -

(101) Isikuandmete piiriülene liikumine liitu mitte kuuluvatesse riikidesse ja rahvusvahelistele organisatsioonidele ning nendest riikidest ja organisatsioonidest liitu on vajalik rahvusvahelise kaubanduse ja koostöö laiendamiseks.
Selliste andmevoogude suurenemine on laiendanud isikuandmete kaitsega seonduvate väljakutsete ja probleemide ringi.
Isikuandmete edastamisel liidust vastutavatele töötlejatele, volitatud töötlejatele või muudele vastuvõtjatele kolmandates riikides või rahvusvahelistele organisatsioonidele ei tohiks aga kahjustada liidus käesoleva määrusega tagatud füüsiliste isikute kaitse taset, sealhulgas juhtudel, kui kolmandast riigist või rahvusvahelisest organisatsioonist saadud isikuandmed saadetakse edasi vastutavatele töötlejatele või volitatud töötlejatele samas või muus kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis.
Igal juhul tohib andmeid kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastada ainult käesolevat määrust täielikult järgides.
Andmeid tohiks edastada ainult siis, kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja täidavad käesolevas määruses sätestatud tingimusi isikuandmete edastamise kohta, arvestades muid käesoleva määruse sätteid.

- = -

(108) Kaitse piisavuse otsuse puudumise korral peaks vastutav töötleja või volitatud töötleja võtma meetmed, et korvata kolmanda riigi andmekaitse puudulik tase asjakohaste andmesubjekti kaitsmise meetmetega.
Sellised asjakohased kaitsemeetmed võivad hõlmata järgneva kasutamist: siduvad kontsernisisesed eeskirjad, komisjoni vastu võetud standardsed andmekaitseklauslid, järelevalveasutuse vastu võetud standardsed andmekaitseklauslid või järelevalveasutuse heaks kiidetud lepingu tüüptingimused.
Need kaitsemeetmed peaksid tagama liidu siseseks töötlemiseks asjakohaste andmekaitsenõuete täitmise ja andmesubjektide õiguste kaitse, sealhulgas andmesubjektide kohtulikult kaitstavate õiguste ja tõhusate õiguskaitsevahendite kättesaadavuse, kaasa arvatud õiguse saada tõhusat haldus- või õiguskaitset ja nõuda hüvitist liidus või kolmandas riigis.
Kaitsemeetmed peaksid olema eelkõige seotud vastavusega üldistele isikuandmete töötlemise põhimõtetele ning lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetele.
Andmeid võivad edastada ka avaliku sektori asutused või organid koos kolmandate riikide avaliku sektori asutuste või organitega või rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on vastavad kohustused või funktsioonid, sealhulgas vastavalt sellistesse halduskokkulepetesse lisatavatele sätetele nagu vastastikuse mõistmise memorandum, nähes ette tõhusad ja kohtulikult kaitstavad õigused andmesubjektidele.
Pädeva järelevalveasutuse luba tuleks saada siis, kui kaitsemeetmed on sätestatud õiguslikult mittesiduvates halduskokkulepetes.

- = -

(113) Edastamine, mida saab pidada mittekorduvaks ning mis puudutab üksnes piiratud arvu andmesubjekte, võiks samuti toimuda vastutava töötleja mõjuvates õigustatud huvides, kui andmesubjekti huvid või õigused ja vabadused ei kaalu neid huve üles ja kui vastutav töötleja on hinnanud andmeedastuse kõiki asjaolusid.
Vastutav töötleja peaks pöörama erilist tähelepanu isikuandmete laadile, kavandatud isikuandmete töötlemise toimingu või isikuandmete töötlemise toimingute eesmärgile ja kestusele ning samuti olukorrale andmete päritoluriigis, kolmandas riigis ja lõplikus sihtriigis ning tagama seoses isikuandmete töötlemisega sobivad kaitsemeetmed füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmiseks.
Selline edastamine peaks olema võimalik ainult ülejäänud juhtudel, kui ükski muudest edastamispõhjustest ei ole kohaldatav.
Teadus- või ajaloouuringute või statistilise eesmärgi osas tuleks võtta arvesse ühiskonna õiguspäraseid ootusi, et teadmisi laiendatakse.
Vastutav töötleja peaks teatama edastamisest järelevalveasutusele ja andmesubjektile.

- = -

(121) Järelevalveasutuse liikmele või liikmetele esitatavad üldtingimused tuleks kehtestada igas liikmesriigis õigusaktiga ning neis tuleks eelkõige ette näha see, et liikmed peaks valitsuse või valitsuse liikme või parlamendi või parlamendi koja ettepaneku alusel nimetama läbipaistva menetluse teel ametisse asjaomase liikmesriigi parlament, valitsus, liikmesriigi riigipea, parlamendikoda või liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud sõltumatu asutus.
Järelevalveasutuse sõltumatuse tagamiseks peaks liige või liikmed käituma ausalt, hoiduma oma kohustustega kokku sobimatust tegevusest ja ei peaks töötama oma ametiaja jooksul ühelgi sobimatul tasustataval või mittetasustataval ametikohal.
Järelevalveasutusel peaks olema oma töötajad, kelle valib järelevalveasutus või liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud sõltumatu asutus ning kes peaksid alluma ainult järelevalveasutuse liikme või liikmete juhtimisele.

- = -

(124) Kui isikuandmeid töödeldakse toimub vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoha tegevuse raames liidus ning vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal on tegevuskoht enamas kui ühes liikmesriigis või kui liidus asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja ainsa tegevuskoha tegevuse raames toimuv töötlemine mõjutab oluliselt või võib oluliselt mõjutada andmesubjekte rohkem kui ühes liikmesriigis, peaks juhtiva asutuse rolli täitma vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise tegevuskoha järelevalveasutus või vastutava töötleja või volitatud töötleja ainsa tegevuskoha järelevalveasutus.
See asutus peaks tegema koostööd muude asjaomaste asutustega, kuna vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht asub nende liikmesriigi territooriumil, kuna see mõjutab oluliselt nende territooriumil elavaid andmesubjekte või kuna neile on esitatud kaebus.
Juhul kui kõnealuses liikmesriigis mitte elav andmesubjekt on esitanud kaebuse, peaks järelevalveasutus, kellele selline kaebus esitati, olema samuti asjaomane järelevalveasutus.
Seoses oma ülesannetega anda suuniseid kõikides käesoleva määruse kohaldamist puudutavates küsimustes, peaks andmekaitsenõukogul olema võimalik välja anda suuniseid eelkõige kriteeriumide kohta, mida tuleb arvesse võtta, et teha kindlaks, kas kõnealusel töötlemisel on andmesubjektidele oluline mõju rohkem kui ühes liikmesriigis, ning mida saab pidada asjakohaseks ja põhjendatud vastuväiteks.

- = -

(142) Kui andmesubjekt leiab, et tema käesoleva määruse kohaseid õigusi on rikutud, peaks tal olema õigus volitada mittetulunduslikku laadi asutust, organisatsiooni või ühingut, mis on loodud kooskõlas liikmesriigi õigusega, mille põhikirjajärgsed eesmärgid on avalikes huvides ning mis tegutseb isikuandmekaitse valdkonnas, esitama tema nimel järelevalveasutusele kaebust või kasutama andmesubjektide nimel õigust õiguskaitsevahendile või kasutama andmesubjektide nimel õigust saada hüvitist, kui hüvitis on asjaomase liikmesriigi õiguses ette nähtud.
Liikmesriigid võivad sätestada, et sellisel asutusel, organisatsioonil või ühingul oleks õigus esitada andmesubjekti poolsest volitamisest sõltumata sellises liikmesriigis kaebus ja tal peaks olema õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kui tal on põhjust arvata, et andmesubjekti õigusi on rikutud isikuandmete sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust.
Sellisele asutusele, organisatsioonile või ühingule ei või anda õigust nõuda andmesubjekti nimel hüvitist, kui andmesubjekt ei ole selleks volitust andnud.

- = -

(143) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus esitada Euroopa Kohtule andmekaitsenõukogu otsuste tühistamiseks hagi ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tingimustel.
Kui selliste otsuste adressaadiks olevad asjaomased järelevalveasutused soovivad esitada hagi otsuste tühistamiseks, peavad nad tegema seda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 kahe kuu jooksul alates sellest, kui otsused neile teatavaks tehti.
Kui andmekaitsenõukogu otsused puudutavad otseselt ja isiklikult vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või kaebuse esitajat, võivad nad esitada hagi selliste otsuste tühistamiseks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 kahe kuu jooksul alates asjaomaste otsuste avaldamisest andmekaitsenõukogu veebisaidil.
Ilma et see piiraks seda ELi toimimise lepingu artiklist 263 tulenevat õigust, peaks igal füüsilisel või juriidilisel isikul olema õigus pöörduda liikmesriigi pädeva kohtu poole tõhusa õiguskaitsevahendi saamiseks järelevalveasutuse otsuse vastu, millel on selle isiku suhtes õiguslikud tagajärjed.
Selline otsus on eelkõige seotud järelevalveasutuse uurimis-, parandus- ja loaandmisvolitustega või kaebuste rahuldamata jätmise või tagasilükkamisega. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ei hõlma siiski järelevalveasutuste õiguslikult mittesiduvaid meetmeid, näiteks järelevalveasutuse esitatud arvamusi või nõuandeid.
Järelevalveasutuse vastu tuleks algatada menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus järelevalveasutus asub, ning see tuleks viia läbi kooskõlas asjaomase liikmesriigi menetlusõigusega.
Nendel kohtutel peaks olema täielik pädevus, mis peaks hõlmama pädevust vaadata läbi kõik arutatava kohtuasja seisukohast asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud.

- = -

dal 2004 diritto e informatica