interactive GDPR 2016/0679 ET

1. Kui vastutav töötleja töötleb isikuandmeid eesmärkidel, mille puhul ei nõuta või enam ei nõuta andmesubjekti tuvastamist vastutava töötleja poolt, ei ole vastutav töötleja kohustatud säilitama, hankima ega töötlema lisateavet, et tuvastada andmesubjekt ainult käesoleva määruse järgimiseks.

2. Kui vastutav töötleja on käesolevas artikli lõikes 1 osutatud juhtudel võimeline tõendama, et ta ei suuda andmesubjekti tuvastada, teavitab ta vastavalt andmesubjekti, kui see on võimalik. Sellistel juhtudel ei kohaldata artikleid 15–20, välja arvatud juhul, kui andmesubjekt esitab enda tuvastamist võimaldavat lisateavet, et kasutada nende artiklite kohaseid õigusi.

III PEATÜKK

Andmesubjekti õigused

1. jagu

Läbipaistvus ja sellega seotud kord

Artikkel 15

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1. Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega:

a)	töötlemise eesmärk;

b)	asjaomaste isikuandmete liigid;

c)	vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, eelkõige kolmandates riikides olevad vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

d)	kui võimalik, siis kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid;

e)	teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt andmesubjekti puudutavate isikuandmete parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist või esitada vastuväide sellisele isikuandmete töötlemisele;

f)	teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele;

g)	kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, siis olemasolev teave nende allika kohta;

h)	teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.

2. Kui isikuandmeid edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on andmesubjektil õigus olla teavitatud edastamisega seoses artikli 46 kohaselt kehtestatavatest asjakohastest kaitsemeetmetest.

3. Vastutav töötleja esitab töödeldavate isikuandmete koopia. Kui andmesubjekt taotleb lisakoopiaid, võib vastutav töötleja küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks. Kui andmesubjekt esitab taotluse elektrooniliselt, esitatakse ka teave üldkasutatavate elektrooniliste vahendite kaudu, kui andmesubjekt ei taotle teisiti.

4. Lõikes 3 osutatud koopia saamise õigus ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

3. jagu

Parandamine ja kustutamine

Artikkel 20

Andmete ülekandmise õigus

1. Andmesubjektil on õigus saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning masinloetaval kujul ning õigus edastada need andmed teisele vastutavale töötlejale, ilma et vastutav töötleja, kellele kõnealused isikuandmed on esitatud, seda takistaks, kui

a)	töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktis a või artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud nõusolekul või artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud lepingul ning

b)	töödeldakse automatiseeritult.

2. Kui andmesubjekt kasutab lõike 1 kohaselt andmete ülekandmise õigust, on tal õigus nõuda, et vastutav töötleja edastab andmed otse teisele vastutavale töötlejale, kui see on tehniliselt teostatav.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud õiguse kasutamine ei piira artikli 17 kohaldamist. Seda õigust ei kohaldata töötlemise suhtes, mis on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

4. Lõikes 1 osutatud õigus ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

4. jagu

Õigus esitada vastuväiteid ja automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemine

Artikkel 22

Automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemine, sealhulgas profiilianalüüs

1. Andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui otsus

a)	on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks;

b)	on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks, või

c)	põhineb andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul.

3. Lõike 3 punktides a ja c osutatud juhtudel rakendab vastutav töötleja asjakohaseid meetmeid, et kaitsta andmesubjekti õigusi ja vabadusi ning õigustatud huve, vähemalt õigust otsesele isiklikule kontaktile vastutava töötlejaga, et väljendada oma seisukohta ja vaidlustada otsus.

4. Lõikes 2 osutatud otsused ei tohi põhineda artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikidel, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 9 lõike 2 punkti a või g ning kehtestatud on asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks.

5. jagu

Piirangud

Artikkel 23

Piirangud

1. Vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada

a)	riigi julgeolek;

b)	riigikaitse;

c)	avalik julgeolek;

d)	süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine;

e)	liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

f)	kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluse kaitse;

g)	reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

h)	jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on kas või juhtumipõhiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktides a – e ja g osutatud juhtudel;

i)	andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse;

j)	tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine.

2. Eelkõige peab lõikes 1 osutatud seadusandlik meede sisaldama asjakohasel juhul konkreetseid sätteid vähemalt järgmise kohta:

a)	töötlemise või selle kategooriate eesmärgid;

b)	isikuandmete liigid;

c)	kehtestatud piirangute ulatus;

d)	kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist tõkestavad kaitsemeetmed;

e)	vastutava töötleja või vastutavate töötlejate kategooriate määratlus;

f)	säilitamise ajavahemikud ja kohaldatavad kaitsemeetmed, võttes arvesse töötlemise või selle kategooriate laadi, ulatust ja eesmärki;

g)	andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud ning

h)	andmesubjektide õigus olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki.

IV PEATÜKK

Vastutav töötleja ja volitatud töötleja

1. jagu

Üldkohustused

Artikkel 24

Vastutava töötleja vastutus

1. Arvestades töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid erineva tõenäosuse ja suurusega ohte, rakendab vastutav töötleja asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada ja suuta tõendada isikuandmete töötlemist kooskõlas käesoleva määrusega. Vajaduse korral vaadatakse need meetmed läbi ja ajakohastatakse neid.

2. Kui see on proportsionaalne isikuandmete töötlemise toimingutega, hõlmavad lõikes 1 osutatud meetmed asjakohaste andmekaitsepõhimõtete rakendamist vastutava töötleja poolt.

3. Vastutava töötleja kohustuste järgimise tõendamise elemendina võib kasutada artiklis 40 osutatud heakskiidetud toimimisjuhendite või artiklis 42 osutatud heakskiidetud sertifitseerimismehhanismi järgimist.

Artikkel 25

Lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse

1. Võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia viimast arengut ja rakendamise kulusid ning töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti töötlemisest tulenevaid füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid erineva tõenäosuse ja suurusega ohte, rakendab vastutav töötleja nii töötlemisvahendite kindlaksmääramisel kui ka isikuandmete töötlemise ajal asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, nagu pseudonümiseerimine, mis on vajalikud andmekaitsepõhimõtete (nagu võimalikult väheste andmete kogumine) tõhusaks rakendamiseks ja vajalike kaitsemeetmete lõimimiseks isikuandmete töötlemisse, et täita käesoleva määruse nõudeid ja kaitsta andmesubjektide õigusi.

2. Vastutav töötleja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, millega tagatakse, et vaikimisi töödeldakse ainult isikuandmeid, mis on vajalikud töötlemise konkreetse eesmärgi saavutamiseks. See kehtib kogutud isikuandmete hulga, nende töötlemise ulatuse, nende säilitamise aja ja nende kättesaadavuse suhtes. Nende meetmetega tagatakse eelkõige see, et isikuandmeid ei tehta vaikimisi ilma asjaomase isiku sekkumiseta määramata füüsiliste isikute ringile kättesaadavaks.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete järgimise tõendamise elemendina võib kasutada artikli 42 kohast heakskiidetud sertifitseerimismehhanismi.

Artikkel 26

Kaasvastutavad töötlejad

1. Kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid, on nad kaasvastutavad töötlejad. Nad määravad kaasvastutava töötleja vastutusvaldkonna käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisel – eelkõige mis puudutab andmesubjekti õiguste kasutamist ja kaasvastutava töötleja kohustust esitada artiklites 13 ja 14 osutatud teavet – läbipaistval viisil kindlaks omavahelise kokkuleppega, välja arvatud juhul ja sel määral mil vastutavate töötlejate vastavad vastutusvaldkonnad on kindlaks määratud vastutavate töötlejate suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega. Sellise kokkuleppe osana võib määrata andmesubjektide jaoks kontaktpunkti.

2. Lõikes 1 osutatud kokkuleppes võetakse asjakohaselt arvesse kaasvastutava töötleja vastavaid rolle ja suhteid seoses andmesubjektidega. Kokkuleppe põhitingimused tehakse andmesubjektile teatavaks.

3. Sõltumata lõikes 1 osutatud kokkuleppe tingimustest võib andmesubjekt kasutada oma käesoleva määruse kohaseid õigusi vastutava töötleja suhtes ja vastu.

Artikkel 35

Andmekaitsealane mõjuhinnang

1. Kui teatavat tüüpi isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele. Endast sarnast suurt ohtu kujutavaid sarnaseid isikuandmete töötlemise toiminguid võib hinnata koos.

2. Vastutav töötleja küsib andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel nõu andmekaitseametnikult, kui see on määratud.

3. Lõikes 1 osutatud andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav juhtudel:

a)	füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut;

b)	artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete eriliikide või artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud andmete ulatuslik töötlemine, või

c)	avalike alade ulatuslik süstemaatiline jälgimine.

4. Järelevalveasutus koostab ja avalikustab selliste isikuandmete töötlemise toimingute tüüpide loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast nõuet teha andmekaitsealane mõjuhinnang. Järelevalveasutus edastab need loetelud artiklis 68 osutatud andmekaitsenõukogule.

5. Järelevalveasutus võib samuti koostada ja avaldada selliste isikuandmete töötlemise toimingute tüüpide loetelu, mille puhul ei ole andmekaitsealane mõjuhinnang nõutav. Järelevalveasutus edastab need loetelud andmekaitsenõukogule.

6. Enne lõigetes 4 ja 5 osutatud loetelude vastuvõtmist kohaldab pädev järelevalveasutus artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismi, kui need loetelud hõlmavad isikuandmete töötlemise toimingud, mis on seotud kaupade või teenuste pakkumisega andmesubjektidele või andmesubjektide käitumise jälgimisega mitmes liikmesriigis, või kui isikuandmete töötlemise toimingud võivad oluliselt mõjutada isikuandmete vaba liikumist liidus.

7. Mõjuhinnang peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	kavandatud isikuandmete töötlemise toimingute ja töötlemise eesmärkide, sealhulgas asjakohasel juhul vastutava töötleja õigustatud huvi süstemaatiline kirjeldus;

b)	isikuandmete töötlemise toimingute vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamine eesmärkide suhtes;

c)	lõikes 1 osutatud andmesubjektide õigusi ja vabadusi puudutavate ohtude hinnang, ning

d)	ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed, sealhulgas tagatised, turvameetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja käesoleva määruse järgimise tõendamiseks, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve.

8. Vastutava töötleja või volitatud töötleja sooritatud isikuandmete töötlemise toimingute mõju hindamisel ning eelkõige andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisel võetakse asjakohaselt arvesse artiklis 40 osutatud heakskiidetud toimimisjuhendite järgimist asjaomase vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt.

9. Vajaduse korral küsib vastutav töötleja andmesubjektide või nende esindajate seisukohti kavandatava töötlemise kohta, ilma et see piiraks äri- või avalike huvide kaitset või isikuandmete töötlemise toimingute turvalisust.

10. Kui artikli 6 lõike 1 punkti c või e kohase isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb liidu õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames läbiviidud üldise mõjuhinnangu osana juba tehtud, siis lõikeid 1–7 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid peavad vajalikuks korraldada selline hindamine enne isikuandmete töötlemise toimingute tegemist.

11. Vastutav töötleja hindab asjakohasel juhul ja vähemalt isikuandmete töötlemise toimingutest tuleneva ohu muutumise korral, kas isikuandmete töötlemine vastab andmekaitsealasele mõjuhinnangule.

Artikkel 36

Eelnev konsulteerimine

1. Vastutav töötleja konsulteerib enne isikuandmete töötlemist järelevalveasutusega, kui artikli 35 kohasest andmekaitsealasest mõjuhinnangust nähtub, et isikuandmete töötlemise tulemusena tekiks vastutava töötleja poolt ohu leevendamiseks võetavate meetmete puudumise korral suur oht.

2. Kui järelevalveasutus on seisukohal, et lõikes 1 osutatud kavandatav isikuandmete töötlemine rikuks käesolevat määrust, eriti juhul, kui vastutav töötleja ei ole ohtu piisavalt kindlaks teinud või seda piisavalt leevendanud, siis annab järelevalveasutus hiljemalt kaheksa nädala jooksul alates konsulteerimise taotluse kättesaamisest vastutavale töötlejale ja asjakohasel juhul volitatud töötlejale kirjalikult nõu ja ta võib kasutada artiklis 58 osutatud õigusi. Seda tähtaega võib pikendada kuue nädala võrra, arvestades kavandatava isikuandmete töötlemise keerukust. Järelevalveasutus teavitab pikendatud tähtaja kohaldamise korral vastutavat töötlejat ja asjakohasel juhul volitatud töötlejat kõigist sellistest pikendamistest ühe kuu jooksul alates konsulteerimise taotluse kättesaamisest, sealhulgas viivituse põhjustest. Need tähtajad võib peatada seniks, kuni järelevalveasutus on saanud kogu teabe, mida ta on küsinud seoses konsulteerimisega.

3. Järelevalveasutusega lõike 1 kohaselt konsulteerimisel esitab vastutav töötleja järelevalveasutusele järgmise teabe:

a)	kui see on asjakohane, siis isikuandmete töötlemisega seotud vastutava töötleja, kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate vastavad vastutusvaldkonnad, eelkõige seoses töötlemisega kontsernis;

b)	kavandatava isikuandmete töötlemise eesmärk ja vahendid;

c)	ettenähtud meetmed ja tagatised, et kaitsta käesoleva määruse kohaselt andmesubjektide õigusi ja vabadusi;

d)	kui see on asjakohane, siis andmekaitseametniku kontaktandmed;

e)	artiklis 35 sätestatud andmekaitsealane mõjuhinnang ning

f)	kogu muu järelevalveasutuse taotletud teave.

4. Liikmesriik konsulteerib järelevalveasutusega, kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava õigusliku meetme ettepanek või sellisel õiguslikul meetmel põhinev reguleeriv meede, mis seondub isikuandmete töötlemisega.

5. Olenemata lõikest 1 võib liikmesriigi õigusega ette näha, et vastutavad töötlejad peavad konsulteerima järelevalveasutustega ja saama neilt eelneva loa, kui vastutav töötleja kavatseb töödelda isikuandmeid vastutava töötleja poolt avalikes huvides täidetava ülesande raames, mis hõlmab sellist isikuandmete töötlemist seoses sotsiaalkaitse ja rahvatervisega.

4. jagu

Andmekaitseametnik

Artikkel 40

Toimimisjuhendid

1. Liikmesriigid, järelevalveasutused, andmekaitsenõukogu ja komisjon julgustavad toimimisjuhendite koostamist, mille eesmärk on aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes arvesse erinevate töötlussektorite eripära ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi.

2. Vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate kategooriaid esindavad ühendused ja muud organid võivad koostada toimimisjuhendeid või muuta või laiendada neid toimimisjuhendeid, et täpsustada käesoleva määruse kohaldamist seoses järgmisega:

a)	isikuandmete õiglane ja läbipaistev töötlemine;

b)	vastutava töötleja õigustatud huvid teatud kontekstis;

c)	isikuandmete kogumine;

d)	isikuandmete pseudonümiseerimine;

e)	üldsuse ja andmesubjektide teavitamine;

f)	andmesubjektide õiguste kasutamine;

g)	laste teavitamine ja kaitsmine ning lapse suhtes vanemliku vastutusega isiku nõusoleku saamise viis;

h)	artiklites 24 ja 25 osutatud meetmed ja menetlused ning meetmed artiklis 32 osutatud isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks;

i)	isikuandmetega seotud rikkumistest teatamine järelevalveasutustele ja andmesubjektide teavitamine isikuandmetega seotud rikkumistest;

j)	isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, ja

k)	vastutavate töötlejate ja andmesubjektide vaheliste isikuandmete töötlemist käsitlevate kohtuväliste menetluste ja muude vaidluste lahendamise kord, ilma et see piiraks andmesubjektide õigusi vastavalt artiklitele 77 ja 79.

3. Peale selle, et käesoleva artikli lõike 5 kohaselt heaks kiidetud ja käesoleva artikli lõike 9 kohaselt terves liidus kehtivaks tunnistatud toimimisjuhendeid järgivad vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, võivad neid järgida ka vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad, kelle suhtes tulenevalt artiklist 3 käesolevat määrust ei kohaldata, et tagada isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise raamistikus artikli 46 lõike 2 punktis e osutatud tingimustel asjakohased kaitsemeetmed. Nende asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas andmesubjektide õigustega seotud kaitsemeetmete kohaldamiseks kehtestab selline vastutav töötleja või volitatud töötleja lepingu või muu õiguslikult siduva dokumendi alusel siduvad ja täitmisele pööratavad kohustused.

4. Käesoleva artikli lõike 2 kohane toimimisjuhend peab sisaldama mehhanisme, mis võimaldavad artikli 41 lõikes 1 osutatud asutusel teha kohustuslikku järelevalvet selle üle, et toimimisjuhendit täitma kohustunud vastutav töötleja või volitatud töötleja järgib seda, ilma et see piiraks artikli 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi.

5. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühendused ja muud organid, kes kavatsevad koostada toimimisjuhendi või muuta või laiendada olemasolevat juhendit, esitavad vastavalt artiklile 55 kompetentsele järelevalveasutusele toimimisjuhendi kavandi. Järelevalveasutus esitab arvamuse selle kohta, kas juhendi kavand või muudetud või laiendatud juhend vastab käesolevale määrusele, ning kui ta leiab, et see tagab piisavad asjakohased kaitsemeetmed, kiidab ta selle kavandi või muudetud või laiendatud juhendi heaks.

6. Kui toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend kiidetakse vastavalt lõikele 5 heaks ning kui asjaomane toimimisjuhend ei ole seotud isikuandmete töötlemise toimingutega mitmes liikmesriigis, registreerib ja avaldab järelevalveasutus toimimisjuhendi.

7. Kui toimimisjuhendi kavand on seotud isikuandmete töötlemise toimingutega mitmes liikmesriigis, siis esitab artikli 55 kohaselt pädev järelevalveasutus toimimisjuhendi enne selle heakskiitmist artiklis 63 osutatud menetluse kohaselt andmekaitsenõukogule, kes esitab arvamuse selle kohta, kas toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend vastab käesolevale määrusele või tagab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud olukorras asjakohased kaitsemeetmed.

8. Kui lõikes 7 osutatud arvamuses kinnitatakse, et toimimisjuhendi kavand või muudetud või laiendatud toimimisjuhend vastab käesolevale määrusele või tagab lõikes 3 osutatud olukorras asjakohased kaitsemeetmed, siis esitab andmekaitsenõukogu oma arvamuse komisjonile.

9. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, et talle vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 esitatud heakskiidetud toimimisjuhendid, muudatused ja laiendused kehtivad terves liidus. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega.

10. Komisjon tagab asjakohase teavituse lõike 9 kohase otsusega terves liidus kehtivaks tunnistatud heakskiidetud toimimisjuhenditest.

11. Andmekaitsenõukogu koondab kõik heakskiidetud toimimisjuhendid, muudatused ja laiendused registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 46

Edastamine asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamisel

1. Artikli 45 lõike 3 kohase otsuse puudumisel võib vastutav töötleja või volitatud töötleja edastada isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes juhul, kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on sätestanud asjakohased kaitsemeetmed ning tingimusel, et andmesubjektide kohtulikult kaitstavad õigused ja tõhusad õiguskaitsevahendid on kättesaadavad.

2. Lõikes 1 osutatud asjakohased kaitsemeetmed võib ilma järelevalveasutuselt mingit eriluba taotlemata ette näha

a)	õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava dokumendiga avaliku sektori asutuste või organite vahel;

b)	siduvate kontsernisiseste eeskirjadega vastavalt artiklile 47;

c)	komisjoni poolt artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud standardsete andmekaitseklauslitega;

d)	järelevalveasutuse poolt vastu võetud ja komisjoni poolt artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt heaks kiidetud standardsete andmekaitseklauslitega;

e)	artikli 40 kohase heakskiidetud toimimisjuhendiga, koos kolmanda riigi vastutava töötleja või volitatud töötleja siduvate ja täitmisele pööratavate kohustustega kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas andmesubjekti õiguste osas, või

f)	artikli 42 kohase heakskiidetud sertifitseerimismehhanismiga, koos kolmanda riigi vastutava töötleja või volitatud töötleja siduvate ja täitmisele pööratavate kohustustega kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas andmesubjekti õiguste osas.

3. Pädeva järelevalveasutuse loal võib lõikes 1 osutatud asjakohased kaitsemeetmed sätestada ka eelkõige

a)	vastutava töötleja või volitatud töötleja ning kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastutava töötleja või volitatud töötleja või isikuandmete vastuvõtja vaheliste lepingutingimustega või

b)	sätetega, mis tuleb lisada avaliku sektori asutuste või organite vahelistesse halduskokkulepetesse ning mis hõlmavad andmesubjektide kohtulikult kaitstavaid ja tõhusaid õigusi.

4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhtudel kohaldab järelevalveasutus artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismi.

5. Liikmesriigi või järelevalveasutuse poolt direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 2 alusel antud load jäävad kehtima, kuni järelevalveasutus neid vajaduse korral muudab, need asendab või need kehtetuks tunnistab. Otsused, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikele 4, jäävad jõusse, kuni neid käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud komisjoni otsusega vajaduse korral muudetakse, need asendatakse või kehtetuks tunnistatakse.

Artikkel 50

Isikuandmete kaitseks tehtav rahvusvaheline koostöö

Komisjon ja järelevalveasutused võtavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes asjakohased meetmed, selleks et

a)	töötada välja rahvusvahelised koostöömehhanismid, millega hõlbustada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide tõhusa täitmise tagamist;

b)	osutada rahvusvahelist vastastikust abi isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisel, sealhulgas teavitamise, kaebuste suunamise, uurimistegevuse ja teabevahetuse kaudu, järgides asjakohaseid isikuandmete kaitsemeetmeid ning muid põhiõigusi ja -vabadusi;

c)	kaasata asjaomased sidusrühmad arutellu ja tegevusse, mille eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisel;

d)	edendada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide ja tavade vahetamist ja dokumenteerimist, sealhulgas kolmandate riikidega kohtualluvuse osas valitsevate lahkarvamuste küsimuses.

VI PEATÜKK

Sõltumatud järelevalveasutused

1. jagu

Sõltumatus

Artikkel 51

Järelevalveasutus

1. Liikmesriik näeb ette ühe või mitu sõltumatut riigiasutust, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise järelevalve eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses nende isikuandmete töötlemisega ning hõlbustada isikuandmete vaba liikumist liidus („järelevalveasutus“).

2. Järelevalveasutus annab panuse käesoleva määruse ühtse kohaldamise tagamiseks kogu liidus. Sel eesmärgil teevad järelevalveasutused omavahel ja komisjoniga koostööd kooskõlas VII peatükiga.

3. Kui ühes liikmesriigis on asutatud rohkem kui üks järelevalveasutus, määrab liikmesriik selle järelevalveasutuse, kes esindab teisi andmekaitsenõukogus, ja näeb ette mehhanismi, millega tagatakse, et teised järelevalveasutused täidavad artiklis 57 osutatud järjepidevuse mehhanismiga seotud eeskirju.

4. Liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva peatüki alusel vastuvõetavatest õigusnormidest hiljemalt 25. maiks 2018 ja annab viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 70

Andmekaitsenõukogu ülesanded

1. Andmekaitsenõukogu tagab käesoleva määruse järjepideva kohaldamise. Selleks teeb andmekaitsenõukogu omal algatusel või asjakohasel juhul komisjoni taotlusel eelkõige järgmist:

a)	jälgib ja tagab, et käesolevat määrust kohaldatakse nõuetekohaselt artiklites 64 ja 65 sätestatud juhtudel, ilma ei see piiraks riiklike järelevalveasutuste ülesannete täitmist;

b)	nõustab komisjoni kõikides isikuandmete kaitsega seotud küsimustes liidus, sealhulgas käesoleva määruse mis tahes kavandatavate muudatuste osas;

c)	nõustab komisjoni vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate ja järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse vormi ja menetluste osas seoses siduvate kontsernisiseste eeskirjadega;

d)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid seoses menetlustega, mille eesmärk on kustutada isikuandmetele osutavaid linke ning andmekoopiaid ja -kordusi üldkasutatavatest kommunikatsiooniteenustest, nagu on osutatud artikli 17 lõikes 2;

e)	vaatab omal algatusel või mõne oma liikme või komisjoni taotlusel läbi käesoleva määruse kohaldamist käsitlevaid küsimusi ning annab käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ergutamiseks välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid;

f)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täiendavalt täpsustada artikli 22 lõike 2 kohaste ja profiilianalüüsil põhinevate otsuste vastuvõtmise kriteeriume ja tingimusi;

annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et tuvastada isikuandmetega seotud rikkumised ning määrata kindlaks artikli 33 lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjendamatu viivitus, samuti konkreetsed asjaolud, mille puhul vastutav töötleja või volitatud töötleja on kohustatud isikuandmetega seotud rikkumisest teatama;

h)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, mille alusel teha kindlaks, millistel asjaoludel võib isikuandmetega seotud rikkumine tõenäoliselt tõsiselt mõjutada füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi, nagu on osutatud artikli 34 lõikes 1;

annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täiendavalt täpsustada kriteeriume ja nõudeid, mis käsitlevad isikuandmete edastamist vastutavate töötlejate poolt järgitavate siduvate kontsernisiseste eeskirjade alusel ja volitatud töötlejate poolt järgitavate siduvate kontsernisiseste eeskirjade alusel ning täiendavate vajalike nõuete alusel, millega tagada asjaomaste andmesubjektide isikuandmete kaitse, millele on osutatud artiklis 47;

j)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täpsustada artikli 49 lõikel 1 põhineva isikuandmete edastamise kriteeriume ja nõudeid;

k)	koostab järelevalveasutustele suuniseid seoses artikli 58 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete kohaldamisega ning artikli 83 kohaste trahvide kindlaksmääramisega;

l)	jälgib punktides e ja f osutatud suuniste, soovituste ja parimate tavade praktilist kohaldamist;

m)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et kehtestada ühised menetlused, mille kohaselt füüsilised isikud saavad teatada käesoleva määruse rikkumistest artikli 54 lõike 2 alusel;

n)	ergutab artiklite 40 ja 42 kohaselt toimimisjuhendite koostamist ning andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide ja andmekaitsepitserite ja -märgiste kasutuselevõtmist;

akrediteerib sertifitseerimisasutusi ja vaatab seda korrapäraselt läbi vastavalt artiklile 43 ning peab artikli 43 lõike 6 alusel avalikku registrit akrediteeritud asutuste kohta ja artikli 42 lõike 7 alusel kolmandates riikides asuvate akrediteeritud vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate kohta;

p)	täpsustab artikli 43 lõikes 3 osutatud nõudeid seoses sertifitseerimisasutuste akrediteerimisega artikli 42 kohaselt;

q)	esitab komisjonile arvamuse artikli 43 lõikes 8 osutatud sertifitseerimisnõuete kohta;

r)	esitab komisjonile arvamuse artikli 12 lõikes 7 osutatud ikoonide kohta;

esitab komisjonile arvamuse kaitse taseme piisavuse hindamiseks kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, sealhulgas selle hindamiseks, kas kolmas riik, territoorium või kolmanda riigi kindlaksmääratud sektor või rahvusvaheline organisatsioon ei taga enam piisaval tasemel kaitset. Sel eesmärgil esitab komisjon andmekaitsenõukogule kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas kirjavahetuse kolmanda riigi valitsusega, asjaomase kolmanda riigi, territooriumi või kolmanda riigi kindlaksmääratud sektoriga või asjaomase rahvusvahelise organisatsiooniga;

t)	esitab arvamusi artikli 64 lõikes 1 osutatud järjepidevuse mehhanismi kohaselt järelevalveasutuste otsuste eelnõude kohta, artikli 64 lõike 2 kohaselt esitatud küsimuste kohta ning väljastab artikli 65 kohaselt siduvaid otsuseid, sealhulgas artiklis 66 osutatud juhtudel;

u)	edendab järelevalveasutuste vahelist koostööd ning tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabe ja heade tavade vahetamist;

v)	edendab ühiste koolitusprogrammide korraldamist ja hõlbustab personalivahetust järelevalveasutuste vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalveasutustega;

w)	edendab teadmiste ja dokumentide vahetamist andmekaitset käsitlevate õigusaktide ja tavade kohta andmekaitse järelevalveasutustega kogu maailmas;

x)	esitab arvamusi artikli 40 lõike 4 kohaselt liidu tasandil koostatud toimimisjuhendite kohta, ning

y)	peab üldsusele kättesaadavat elektroonilist registrit järelevalveasutuste ja kohtute otsuste kohta, mis on vastu võetud järjepidevuse mehhanismi raames käsitletud küsimustes.

2. Kui komisjon palub andmekaitsenõukogult nõu, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust.

3. Andmekaitsenõukogu edastab oma arvamused, suunised, soovitused ja parimad tavad komisjonile ja artiklis 87 osutatud komiteele ning avalikustab need.

4. Andmekaitsenõukogu konsulteerib asjakohasel juhul huvitatud pooltega ja annab neile võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma märkused. Ilma et see piiraks artikli 76 kohaldamist, teeb andmekaitsenõukogu konsulteerimismenetluse tulemused üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 79

Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu

1. Ilma et see piiraks mis tahes kättesaadava haldusliku kaitsevahendi või kohtuvälise heastamisvahendi kohaldamist, sealhulgas õigust esitada järelevalveasutusele artikli 77 kohaselt kaebus, on igal andmesubjektil õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, kui ta leiab, et tema käesolevast määrusest tulenevaid õigusi on rikutud tema isikuandmete tema isikuandmete sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust.

2. Vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu algatatakse menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus vastutav töötleja või volitatud töötleja asub. Menetluse võib algatada ka selle liikmesriigi kohtus, kus asub andmesubjekti alaline elukoht, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on liikmesriigi avalikku võimu teostav avaliku sektori asutus.

Artikkel 80

Andmesubjektide esindamine

1. Andmesubjektil on õigus volitada esitama oma nimel kaebuse ning kasutama tema nimel artiklites 77, 78 ja 79 osutatud õigusi ja õigust saada artiklis 82 osutatud hüvitist (kui hüvitis on asjaomase liikmesriigi õigusega ette nähtud) mittetulunduslikku asutust, organisatsiooni või ühendust, mis on nõuetekohaselt asutatud kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega ning mille põhikirjajärgsed eesmärgid on avalikes huvides ning mis tegutseb andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmise valdkonnas seoses andmesubjekti isikuandmete kaitsmisega.

2. Liikmesriigid võivad ette näha, et igal käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutusel, organisatsioonil või ühendusel on andmesubjekti volitusest sõltumatult õigus esitada asjaomases liikmesriigis artikli 77 kohaselt pädevale järelevalveasutusele kaebus ning kasutada artiklites 78 ja 79 osutatud õigusi, kui ta leiab, et käesoleva määruse kohase andmesubjekti õigusi on isikuandmete töötlemise tulemusel rikutud.

Artikkel 88

Isikuandmete töötlemine töösuhete kontekstis

1. Liikmesriigid võivad õigusaktide või kollektiivlepingutega ette näha täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega töösuhete kontekstis, eelkõige seoses töötajate värbamisega, töölepingu, sealhulgas õigusaktides või kollektiivlepingutes sätestatud kohustuste täitmisega, juhtimisega, töö kavandamise ja korraldamisega, võrdsuse ja mitmekesisusega töökohal, töötervishoiu ja tööohutusega, tööandja või kliendi vara kaitsega ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega.

2. Need eeskirjad sisaldavad sobivaid ja konkreetseid meetmeid, et kaitsta andmesubjekti inimväärikust, õigustatud huve ja põhiõigusi, eelkõige seoses töötlemise läbipaistvusega, isikuandmete edastamisega kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma siseselt ning järelevalvesüsteemidega töökohal.

3. Liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 25. maiks 2018 vastavalt lõikele 1 vastu võetud õigusnormidest ning viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muudatustest.

whereas

(2) Füüsiliste isikute kaitse põhimõtete ja eeskirjadega nende isikuandmete töötlemisel tuleks nende kodakondsusest ja elukohast sõltumata austada nende põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele.
Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning majandusliidu saavutamisele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, riikide majanduse tugevdamisele ja lähendamisele siseturul ning füüsiliste isikute heaolule.

- = -

(4) Isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.
Käesolevas määruses austatakse kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja hartas tunnustatud põhimõtetest, eelkõige õigusest era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele, isikuandmete kaitsest, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusest, sõna- ja teabevabadusest, ettevõtlusvabadusest, õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kultuurilisele, usulisele ja keelelisele mitmekesisusele.

- = -

(11) Tõhusaks isikuandmete kaitseks kogu liidus tuleb tugevdada ja täpsustada andmesubjektide õigusi ning isikuandmete töötlejate ja töötlemise üle otsustajate kohustusi, aga ka nendele vastavaid volitusi isikuandmete kaitse eeskirjade järgimise kontrollimisel ja tagamisel, ning rikkujatele määratavaid karistusi liikmesriikides.

- = -

(39) Isikuandmete igasugune töötlemine peaks olema seaduslik ja õiglane.
Füüsilisi isikuid puudutavate isikuandmete kogumine, kasutamine, lugemine või muu töötlemine ja nende andmete töötlemise ulatus praegu või tulevikus peaks olema nende jaoks läbipaistev.
Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et nende isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud.
Kõnealune põhimõte puudutab eelkõige andmesubjektide teavitamist vastutava töötleja identiteedist ning töötlemise eesmärgist ja täiendavast teabest, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute suhtes õiglane ja läbipaistev töötlemine ning nende õigus saada neid puudutavate isikuandmete töötlemise kohta kinnitust ja sõnumeid.
Füüsilisi isikuid tuleks teavitada isikuandmete töötlemisega seotud ohtudest, normidest, kaitsemeetmetest ja õigustest ning sellest, kuidas nad saavad sellise andmete töötlemisega seoses oma õigusi kasutada.
Eelkõige peaksid olema selged ja õiguspärased isikuandmete töötlemise konkreetsed eesmärgid, mis tuleks kindlaks määrata andmete kogumise ajal.
Isikuandmed peaksid olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik.
See eeldab eelkõige, et tagatakse andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalsega.
Isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil.
Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei säilitataks vajalikust kauem, peaks vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad andmete kustutamiseks või perioodiliseks läbivaatamiseks.
Selle tagamiseks, et ebaõiged isikuandmed parandatakse või kustutatakse, tuleks võtta kõik mõistlikud meetmed.
Isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse ja konfidentsiaalsuse, sealhulgas isikuandmetele ning nende töötlemiseks kasutatavatele seadmetele loata juurdepääsu või nende loata kasutamise tõkestamise.

- = -

(51) Sellist laadi isikuandmed, mis on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud, väärivad erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral ohustada.
Need isikuandmed peaksid hõlmama ka niisuguseid isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, kusjuures mõiste „rassiline päritolu“ kasutamine käesolevas määruses ei osuta sellele, et liit aktsepteerib teooriaid, millega püütakse määrata kindlaks eraldi inimrasside olemasolu.
Fotode töötlemist ei peaks süstemaatiliselt käsitlema isikuandmete eriliikide töötlemisena, kuna need on hõlmatud üksnes biomeetriliste andmete määratlusega, kui neid töödeldakse konkreetsete tehniliste vahenditega, mis võimaldavad füüsilist isikut kordumatult tuvastada või autentida.
Selliseid isikuandmeid ei tohiks töödelda, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel juhtudel, kui töötlemine on lubatud, võttes arvesse seda, et liikmesriikide õiguses võib kehtestada konkreetseid andmekaitse-eeskirju, et kohandada käesoleva määruse eeskirjade kohaldamist juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
Lisaks sellise töötlemise erinõuetele tuleks kohaldada käesoleva määruse üldpõhimõtteid ja muid eeskirju, eelkõige seoses seadusliku töötlemise tingimustega.
Erandid selliste isikuandmete eriliikide töötlemise üldisest keelust peaksid olema sõnaselgelt sätestatud, muu hulgas, kui andmesubjekt annab selleks oma selgesõnalise nõusoleku, või konkreetse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui töödeldakse teatavate ühenduste või sihtasutuste seadusliku tegevuse käigus, mille eesmärk on võimaldada põhivabaduste kasutamist.

- = -

(52) Isikuandmete eriliikide töötlemise keelust peaks olema lubatud kõrvale kalduda ka juhul, kui see on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses, ja eeldusel, et kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed, et kaitsta isikuandmeid ja muid põhiõigusi, kui see on avalikes huvides, eelkõige isikuandmete töötlemine tööõiguse, sotsiaalkaitseõiguse, sealhulgas pensionide valdkonnas ning terviseturbe, -seire ja hoiatamisega seotud eesmärkidel, nakkushaiguste ennetamine ja tõrje ning muud tõsised terviseohud.
Sellise erandi võib teha tervisega seotud eesmärkidel, sealhulgas rahvatervise ja tervishoiuteenuste korraldamise valdkonnas, eelkõige selleks, et tagada tervisekindlustussüsteemis hüvitisi ja teenuseid puudutavate nõuete rahuldamiseks kasutatavate menetluste kvaliteet ja kulutasuvus, või avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.
Erand peaks võimaldama selliste isikuandmete töötlemist ka siis, kui see on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks sõltumata sellest, kas see toimub kohtumenetluse, haldusmenetluse või kohtuvälise menetluse raames.

- = -

(53) Tugevamat kaitset väärivate isikuandmete eriliike tuleks töödelda üksnes tervisega seotud eesmärkidel, kui need eesmärgid on vaja saavutada füüsiliste isikute ja kogu ühiskonna hüvanguks, eelkõige tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeteenuste ja -süsteemide juhtimise kontekstis, sealhulgas selliste andmete töötlemisel juhtkonna ja kesksete riiklike terviseasutuste poolt sellistel eesmärkidel nagu kvaliteedikontroll, juhtimisteave ning tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi üldine riiklik ja kohalik järelevalve ning tervishoiu või sotsiaalhoolekande järjepidevuse ja piiriülese tervishoiu või terviseturbe tagamine, seire ja hoiatamise eesmärkidel või avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil liidu või liikmesriigi õiguse alusel, mis peab vastama avalikule huvile, ning rahvatervise valdkonnas avalikust huvist lähtuvalt tehtud uuringute jaoks.
Seetõttu tuleks käesolevas määruses ette näha ühtsed tervisealaste isikuandmete eriliikide töötlemise tingimused konkreetsete vajaduste osas, eelkõige juhul, kui selliseid andmeid töötlevad teatavatel tervishoiuga seotud eesmärkidel isikud, kellel on juriidiline kohustus hoida ametisaladust.
Liidu või liikmesriigi õiguses tuleks ette näha konkreetsed ja sobivad meetmed, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja isikuandmeid.
Liikmesriikidel peaks olema lubatud säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.
See ei tohiks aga takistada isikuandmete vaba liikumist liidus, kui neid tingimusi kohaldatakse selliste andmete piiriülese töötlemise suhtes.

- = -

(54) Isikuandmete eriliike võib olla vaja töödelda avalikes huvides rahvatervisega seotud valdkondades ilma andmesubjekti nõusolekuta.
Sellisel töötlemisel tuleks kohaldada sobivaid ja konkreetseid meetmeid, et kaitsta füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi.
Selles kontekstis tuleks mõistet „rahvatervis“ tõlgendada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1338/2008 (11), mille kohaselt rahvatervis on kõik tervisega seotud asjaolud, nimelt tervislik seisund, sealhulgas haigestumus ja puuded, tervislikku seisundit mõjutavad tegurid, tervishoiualased vajadused, tervishoiule eraldatud vahendid, tervishoiuteenuse osutamine ja selle üldine kättesaadavus, samuti kulutused tervishoiule ja selle rahastamine ning suremuse põhjused.
Sellise terviseandmete avalikes huvides töötlemise tulemusel ei tohiks isikuandmeid muudel eesmärkidel töödelda kolmandad isikud, näiteks tööandjad või kindlustus- ja pangandusettevõtjad.

- = -

(63) Selleks et olla töötlemisest teadlik ja kontrollida selle seaduslikkust, peaks andmesubjektil olema õigus tutvuda isikuandmetega, mis on tema kohta kogutud, ja seda õigust lihtsalt ja mõistlike ajavahemike järel kasutada.
See hõlmab andmesubjektide õigust tutvuda oma terviseandmetega, näiteks oma tervisekaardile kantud andmetega, mis sisaldab sellist teavet nagu diagnoos, arstliku läbivaatuse tulemus, raviarstide hinnangud ning mis tahes teostatud ravi ja sekkumised.
Igal andmesubjektil peaks seega olema õigus teada eelkõige isikuandmete töötlemise eesmärke, võimaluse korral isikuandmete töötlemise ajavahemikku, isikuandmete vastuvõtjaid, isikuandmete automaatse töötlemise loogikat ja sellise töötlemise võimalikke tagajärgi (vähemalt juhul kui töötlemine põhineb profiilianalüüsil) ning saada eelneva kohta teate.
Võimaluse korral peaks vastutav töötleja saama anda kaugjuurdepääsu turvalisele süsteemile, kus andmesubjekt saab otse tutvuda oma isikuandmetega.
See õigus ei tohiks kahjustada teiste isikute õigusi ega vabadusi, sealhulgas ärisaladusi ega intellektuaalomandit ning eelkõige tarkvara kaitsvat autoriõigust.
Sellise kaalutlemise tulemus ei tohiks aga olla andmesubjektile teabe andmisest keeldumine.
Kui vastutav töötleja töötleb suurt hulka andmesubjekti käsitlevat teavet, peaks vastutav töötleja saama paluda, et andmesubjekt täpsustaks enne andmete esitamist, millise teabe või milliste isikuandmete töötlemise toimingutega taotlus seotud on.

- = -

(68) Selleks et veelgi tugevdada kontrolli oma andmete üle, peaks andmesubjektil isikuandmete automatiseeritud töötlemise korral samuti olema lubatud saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, laialdaselt kasutatavas, masinloetavas ja koostalitlevas vormingus ning edastada neid teisele vastutavale töötlejale.
Vastutavaid töötlejaid peaks julgustama arendama koostalitlevaid vorminguid, mis võimaldavad andmete ülekantavust.
See õigus peaks olema kasutatav juhul, kui andmesubjekt esitas isikuandmed omaenda nõusoleku alusel või kui töötlemine on vajalik lepingu täitmiseks.
See nõue ei peaks olema kohaldatav, kui töötlemine põhineb muul õiguslikul alusel kui nõusolek või leping.
Seda õigust ei tohiks selle laadi tõttu kasutada vastutavate töötlejate suhtes, kes töötlevad isikuandmeid oma avalike kohustuste täitmisel.
Seda ei tuleks seega kohaldada eelkõige siis, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu kasutamiseks.
Andmesubjekti õigus edastada või saada teda puudutavaid isikuandmeid ei peaks tekitama vastutavatele töötlejatele kohustust võtta kasutusele või hoida töös tehniliselt ühilduvaid andmetöötlussüsteeme.
Kui teatud isikuandmed puudutavad enam kui üht andmesubjekti, ei tohiks isikuandmete saamise õigus piirata teiste andmesubjektide käesoleva määruse kohaseid õigusi ja vabadusi.
Lisaks ei tohiks see õigus piirata andmesubjekti käesoleva määruse kohast õigust nõuda oma isikuandmete kustutamist ja selle õiguse piiranguid ning ei tohiks eelkõige tähendada andmesubjekti poolt lepingu täitmiseks esitatud teda käsitlevate isikuandmete kustutamist sel määral ja nii kaua, kui isikuandmed on vajalikud selle lepingu täitmiseks.
Kui see on tehniliselt teostatav, peaks andmesubjektil olema õigus sellele, et isikuandmed edastatakse otse ühelt vastutavalt töötlejalt teisele.

- = -

(80) Kui väljaspool liitu asuv vastutav töötleja või volitatud töötleja töötleb liidus olevate andmesubjektide isikuandmeid ja tema isikuandmete töötlemise toimingud on seotud kaupade või teenuste pakkumisega sellistele andmesubjektidele liidus, olenemata sellest, kas andmesubjekt peab nende eest maksma, või selliste andmesubjektide käitumise jälgimisega, kui see käitumine toimub liidus, peaks vastutav töötleja või volitatud töötleja nimetama esindaja, välja arvatud juhul, kui ta töödeldakse juhtumipõhiselt, ei hõlma isikuandmete eriliikide suures ulatuses töötlemist või süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist ning selle tulemusel ei ohustata tõenäoliselt füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi, võttes arvesse töötlemise laadi, konteksti, ulatust ja eesmärke, või kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus või organ.
Esindaja peaks tegutsema vastutava töötleja või volitatud töötleja nimel ja tema poole võivad pöörduda kõik järelevalveasutused.
Esindaja peaks olema vastutava töötleja või volitatud töötleja kirjaliku volitusega selgesõnaliselt määratud tegutsema vastutava töötleja või volitatud töötleja nimel seoses kohustustega, mida nad peavad käesoleva määruse kohaselt täitma.
Sellise esindaja määramine ei mõjuta vastutava töötleja või volitatud töötleja käesoleva määruse kohaseid kohustusi.
Selline esindaja peaks täitma oma ülesandeid vastavalt vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt saadud volitustele, sealhulgas tegema pädevate järelevalveasutustega koostööd igasugustes meetmetes, mis võetakse käesoleva määruse täitmise tagamiseks.
Määratud esindaja suhtes tuleks kohaldada täitemenetlust, kui vastutav töötleja ega volitatud töötleja ei täida käesoleva määruse sätteid.

- = -

(91) Seda tuleks eelkõige kohaldada ulatuslike isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mille eesmärk on töödelda suurt hulka isikuandmeid piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ja mis võivad mõjutada paljusid andmesubjekte ning mis kujutavad endast tõenäoliselt suurt ohtu, näiteks nende andmete tundlikkuse tõttu, kui vastavalt tehnoloogiliste teadmiste tasemele kasutatakse ulatuslikult uut tehnoloogiat, samuti muude isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mis kujutavad endast suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, eelkõige juhul, kui andmesubjektidel on nende toimingute tõttu raskem oma õigusi kasutada.
Andmekaitsealane mõjuhinnang tuleks teha ka juhtudel, kus isikuandmeid töödeldakse selleks, et võtta vastu otsuseid konkreetsete füüsiliste isikute kohta pärast millist tahes füüsiliste isikutega seotud isiklike aspektide profiilianalüüsil põhinevat süstemaatilist ja põhjalikku hindamist või pärast seda, kui töödeldakse eriliikidesse kuuluvaid isikuandmeid, biomeetrilisi andmeid või andmeid süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja rikkumiste või nendega seotud turvameetmete kohta.
Andmekaitsealast mõjuhinnangut on samuti vaja avalike alade ulatusliku jälgimise puhul, eriti kui kasutatakse elektroonilisi optikaseadmeid, või mis tahes muude toimingute puhul, kui pädev järelevalveasutus leiab, et töötlemine võib kujutada endast tõenäoliselt suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, eelkõige sellepärast, et need takistavad andmesubjektidel õiguse või teenuse või lepingu kasutamist, või sellepärast, et neid teostatakse süstemaatiliselt suures ulatuses.
Isikuandmete töötlemist ei tuleks lugeda ulatuslikuks, kui töötlemine puudutab patsientide või klientide isikuandmete töötlemist üksiku arsti, muu tervishoiutöötaja või juristi poolt.
Sellistel juhtudel ei peaks andmekaitsealane mõjuhinnang olema kohustuslik.

- = -

(94) Kui andmekaitsealane mõjuhinnang näitab, et töötlemise tulemusena tekiks ohu leevendamise kaitsemeetmete ning turvameetmete ja -mehhanismide puudumisel suur oht füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, ning vastutav töötleja leiab, et seda ohtu ei ole võimalik kättesaadava tehnoloogia ja rakendamiskulude seisukohast mõistlike meetmetega leevendada, tuleks enne isikuandmete töötlemise toimingute alustamist konsulteerida järelevalveasutusega.
Selline suur oht tekib tõenäoliselt isikuandmete teatud liiki töötluse ning töötlemisulatuse ja -sageduse tulemusena, mille tagajärjel võib tekkida ka kahju füüsilise isiku õigustele ja vabadustele või sekkumine nendesse.
Järelevalveasutus peaks vastama konsulteerimistaotlusele konkreetse ajavahemiku jooksul.
Järelevalveasutuse reaktsiooni puudumine selle ajavahemiku jooksul ei tohiks aga mõjutada järelevalveasutuse sekkumist kooskõlas talle käesolevas määruses ette nähtud ülesannete ja volitustega, sealhulgas õigust keelata isikuandmete töötlemise toiminguid.
Kõnealuse konsulteerimisprotsessi osana võib asjaomase töötlemise suhtes tehtud andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemuse esitada järelevalveasutusele, eelkõige seoses meetmetega, mis on ette nähtud füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtude leevendamiseks.

- = -

(109) Vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale antud võimalus kasutada komisjoni või järelevalveasutuse vastu võetud standardseid andmekaitseklausleid ei tohiks takistada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat lisamast standardsed andmekaitseklauslid laiemasse lepingusse, nagu näiteks kahe volitatud töötleja vahelisse lepingusse, ega lisamast muid klausleid või täiendavaid kaitsemeetmeid, tingimusel et need ei lähe otseselt ega kaudselt vastuollu komisjoni või järelevalveasutuse vastu võetud lepingu tüüptingimustega ega piira andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi.
Vastutavaid töötlejaid ja volitatud töötlejaid tuleks ergutada nägema ette täiendavaid kaitsemeetmeid lepinguliste kohustuste abil, mis täiendavad standardseid kaitseklausleid.

- = -

(110) Kontsern või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühm peaks saama andmete rahvusvahelise edastamise korral liidust samasse ühise majandustegevusega tegelevasse kontserni või ettevõtjate rühma kuuluvatele organisatsioonidele kasutada heakskiidetud siduvaid kontsernisiseseid eeskirju, kui sellised eeskirjad hõlmavad kõiki olulisi põhimõtteid ja kohtulikult kaitstavaid õigusi, et tagada sobivad kaitsemeetmed isikuandmete edastamise eri liikide puhul.

- = -

(111) Andmete edastamine peaks olema võimalik teatavatel asjaoludel, kui andmesubjekt on andnud oma selgesõnalise nõusoleku, kui edastamine on juhtumipõhine ja vajalik seoses lepingu või õigusliku nõudega, sõltumata sellest, kas tegemist on kohtumenetluse, haldusmenetluse või mõne kohtuvälise menetluse, sealhulgas reguleerivate asutuste vaheliste menetlustega.
Andmete edastamine peaks olema võimalik ka juhul, kui see on vajalik seoses liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud kaaluka avaliku huviga või kui edastatakse andmeid, mis pärinevaid seadusega loodud registrist, mis on mõeldud kasutamiseks avalikkusele või kõigile õigustatud huviga isikutele.
Viimati nimetatud juhul ei tohiks edastada kõiki isikuandmeid ega registris sisalduvate andmete kõiki liike ja juhul, kui register on mõeldud kasutamiseks õigustatud huviga isikutele, tuleks andmed edastada ainult kõnealuste isikute taotluse korral või juhul, kui nemad on andmete vastuvõtjad, võttes täielikult arvesse andmesubjekti huve ja põhiõigusi.

- = -

(137) Selleks et kaitsta andmesubjektide õigusi ja vabadusi, võib olla vaja tegutseda kiiresti, eriti siis, kui on olemas oht, et andmesubjekti õiguse kasutamise võimalus võib olla oluliselt takistatud.
Järelevalveasutusel peaks seega olema võimalik võtta oma liikmesriigi territooriumil vastu asjakohaselt põhjendatud ajutisi meetmeid kindlaksmääratud kehtivusajaga, mis ei tohiks olla pikem kui kolm kuud.

- = -

(141) Igal andmesubjektil peaks olema õigus esitada kaebus ühele järelevalveasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kooskõlas harta artikliga 47, kui andmesubjekt on seisukohal, et tema käesoleva määruse kohaseid õigusi on rikutud või kui järelevalveasutus ei reageeri kaebusele, lükkab kaebuse osaliselt või täielikult tagasi või ei võta meetmeid juhul, kui need on vajalikud andmesubjekti õiguste kaitsmiseks.
Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult kontrollida.
Järelevalveasutus peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul.
Kui juhtum vajab täiendavat uurimist või kooskõlastamist mõne teise järelevalveasutusega, tuleks sellest teatada andmesubjektile.
Järelevalveasutus peaks võtma meetmed kaebuste esitamise lihtsustamiseks, koostades näiteks kaebuste esitamiseks ka elektrooniliselt täidetava vormi, ilma muude sidevahendite kasutamist välistamata.

- = -

(142) Kui andmesubjekt leiab, et tema käesoleva määruse kohaseid õigusi on rikutud, peaks tal olema õigus volitada mittetulunduslikku laadi asutust, organisatsiooni või ühingut, mis on loodud kooskõlas liikmesriigi õigusega, mille põhikirjajärgsed eesmärgid on avalikes huvides ning mis tegutseb isikuandmekaitse valdkonnas, esitama tema nimel järelevalveasutusele kaebust või kasutama andmesubjektide nimel õigust õiguskaitsevahendile või kasutama andmesubjektide nimel õigust saada hüvitist, kui hüvitis on asjaomase liikmesriigi õiguses ette nähtud.
Liikmesriigid võivad sätestada, et sellisel asutusel, organisatsioonil või ühingul oleks õigus esitada andmesubjekti poolsest volitamisest sõltumata sellises liikmesriigis kaebus ja tal peaks olema õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kui tal on põhjust arvata, et andmesubjekti õigusi on rikutud isikuandmete sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust.
Sellisele asutusele, organisatsioonile või ühingule ei või anda õigust nõuda andmesubjekti nimel hüvitist, kui andmesubjekt ei ole selleks volitust andnud.

- = -

(154) Käesoleva määruse kohaldamisel on võimalik arvesse võtta ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet. Üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele võib käsitleda avaliku huvina.
Avaliku sektori asutuse või organi valduses olevates dokumentides sisalduvaid isikuandmeid peaks sel asutusel olema võimalik avalikustada siis, kui avalikustamine on ette nähtud liidu õiguses või selle liikmesriigi õiguses, kellele kõnealune avaliku sektori asutus või organ allub.
Selliste õigusaktidega tuleks üldsuse juurdepääs ametlikele dokumentidele ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine viia vastavusse õigusega isikuandmete kaitsele ning nendega võib seega näha ette vajaliku vastavusseviimise õigusega isikuandmete kaitsele vastavalt käesolevale määrusele.
Viide avaliku sektori asutustele ja organitele peaks selles kontekstis hõlmama kõiki asutusi või muid organeid, mida reguleeritakse dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitleva liikmesriigi õigusega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ (14) ei kahjusta ega mõjuta füüsiliste isikute kaitse taset isikuandmete töötlemisel, nagu see on ette nähtud liidu ja liikmesriigi õigusega, ning eelkõige ei muuda see käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja õigusi.
Eelkõige ei tohiks kõnealust direktiivi kohaldada selliste dokumentide suhtes, millele juurdepääs on välistatud või piiratud juurdepääsukorraga isikuandmete kaitse tõttu, ning dokumentide osade suhtes, mis on selle korra alusel juurdepääsetavad ning sisaldavad isikuandmeid, mille taaskasutamine on seaduses sätestatud sellise õigusakti rikkumisena, millega reguleeritakse füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel.

- = -

(162) Kui isikuandmeid töödeldakse statistilisel eesmärgil, tuleks käesolevat määrust kohaldada sellise töötlemise suhtes.
Liidu või liikmesriigi õiguses tuleks käesoleva määruse piires määrata kindlaks statistiline sisu, juurdepääsukontroll, statistilisel eesmärgil andmete töötlemise spetsifikatsioonid ja asjakohased meetmed, et kaitsta andmesubjekti õigusi ja vabadusi ning tagada statistika konfidentsiaalsus.
Statistiline eesmärk tähendab kõiki isikuandmete kogumise ja töötlemise toiminguid, mis on vajalikud statistikauuringute või statistika koostamise jaoks.
Koostatud statistikat võib edasi kasutada muudel eesmärkidel, sealhulgas teadusuuringute eesmärgil.
Statistiline eesmärk eeldab, et statistilisel eesmärgil toimuva töötlemise tulemus ei ole isikuandmed, vaid koondandmed, ning et seda tulemust või isikuandmeid ei kasutata ühtegi konkreetset füüsilist isikut puudutavate meetmete või otsuste toetamiseks.

- = -

(166) Selleks et täita käesoleva määruse eesmärke, täpsemalt kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige nende õigust isikuandmete kaitsele, ja tagada liidus isikuandmete vaba liikumine, tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.
Eelkõige tuleks võtta vastu delegeeritud õigusaktid sertifitseerimismehhanismide kriteeriumide ja nõuete, standardsete ikoonide kujul esitatava teabe ning selliste ikoonide esitamise korra kohta.
On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

- = -

(173) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigil isikuandmete töötlemise valdkonna põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisega seotud juhtudel, mille suhtes ei kohaldata sama eesmärgiga konkreetseid kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ (18), sealhulgas vastutava töötleja kohustusi ja füüsiliste isikute õigusi.
Käesoleva määruse ja direktiivi 2002/58/EÜ seose täpsustamiseks tuleks direktiivi vastavalt muuta.
Pärast käesoleva määruse vastuvõtmist tuleks direktiiv 2002/58/EÜ läbi vaadata, eelkõige selleks, et tagada kooskõla käesoleva määrusega,

- = -

dal 2004 diritto e informatica